1, 2. (1) Ta menin kõm̦anm̦an eo m̦oktata an Anij? (2) Im ear kõjerbale ñan kõm̦m̦an ta? (3) Ta eo ej kaalikkar bwe ejejjet im kon̦ an enjel̦ ro ilañ ippãn doon?

 RI KÕM̦ANM̦AN eo ad, Jeova, ej kõm̦m̦an im karõk men otemjej ilo juon wãween me ejejjet im kon̦. M̦oktata, ear kõm̦anm̦an Nejin, Jijej. Baibõl̦ ej n̦aetan Jijej “Naan eo” kõnke ej rũkõnono eo el̦ap an Anij. “Naan eo” ak Jijej ear pãd ilañ im jerbal ñan Jeova ium̦win elõñ milien iiõ ko. Baibõl̦ ej ba: “Naan eo ear pãd m̦okta jãn jinoin kõm̦anm̦an lal̦; [im] ear pãd ippãn Anij.” Ej bar ba bwe Anij ear kõjerbal Jijej ñan ‘kõm̦anm̦an men otemjej, im ejjel̦o̦k juon men eo ej pãd im ear jab kõm̦m̦ane.’ Elõñl̦o̦k jãn 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k, Jeova ear jilkintok “Naan eo” ñan lal̦ ãinwõt juon armej eweeppãn, im tokãlik kar n̦aetan Jijej Kũraij. Jijej ear tiljek ilo an kar kõm̦m̦ane aolep men ko Jemãn ear kajjitõk ippãn bwe en kõm̦m̦ani.​—Jon 1:1-3, 14, UBS.

² M̦okta jãn an kar Jijej itok ñan lal̦, ear pãd iturin Anij im jerbal ñane ãinwõt “juon eo ekapeel ilo jerbal.” (Jabõn Kõnnaan 8:30) Ikijjeen Jijej, Jeova ear kõm̦anm̦an milien im milien enjel̦ ro ilañ. (Kolosse 1:16) Baibõl̦ ej ba kõn enjel̦ rein an Jeova bwe rej “jarin tarin̦ae ko an,” im men in ej kaalikkar bwe ejejjet im  kon̦ aer ippãn doon. Ej bar kwal̦o̦k bwe enjel̦ rein rej pãd iturin tũroon eo an im jerbal ñane, im “oraer ej joñoul to̦ujin alen joñoul to̦ujin im to̦ujin ko alen to̦ujin ko.”​—Sam 148:2; Revelesõn 5:11.

3. (1) Jete oran iju ko im bũl̦ãnet ko ilañ? (2) Ewi wãween kar karõk er?

³ Ke Jeova ear kõm̦anm̦an men ko ilañ, ear kõm̦anm̦an bwijin bwijin iju ko im bũl̦ãnet ko. Joñan, jejjab maroñ bwini aolepeer. Bõtab, ekkar ñan juon ripoot ilo juon nuujpeba jãn Houston, Texas, ej ba bwe ãlikin an kar jaintiij ro kar lukkuun etale iju ko im bũl̦ãnet ko, rar katak im lo bwe elõñ bilien im bilien oran iju ko im bũl̦ãnet ko rej pãd ilañ. Men kein rej ke ejjeplõklõk ilañ? Eokwe jaab, kar karõk er aolep ilo juon wãween ejejjet im kon̦. Ñan waanjoñak, ilo lañ ewõr kumi in iju ko im bũl̦ãnet ko rej ippãn doon im rej n̦aetaer galaxy. Ilowaan juon galaxy ewõr bilien im bilien iju ko im bũl̦ãnet ko ie. Bõtab, elukkuun lõñ kurub in galaxy ko (clusters) ilañ im ekon̦ aer ippãn doon. Bareinwõt, em̦õj karõke er ilo kurub ko rel̦l̦apl̦o̦k (superclusters).

4. Etke jejel̦ã bwe Anij ej karõke rũkarejar ro an ijin ioon lal̦ bwe en jejjet im kon̦ aer jerbal ippãn doon?

⁴ Elukkuun kabwilõñlõñ wãween kar karõke enjel̦ ro ilañ ekoba iju ko im bũl̦ãnet ko. (Aiseia 40:26, UBS) Kõn men in, jemaroñ tõmak bwe Ri Kõm̦anm̦an eo ad ej bar karõke rũkarejar ro an ijin ioon lal̦. Eaorõk bwe en jejjet im kon̦ aer ippãn doon kõnke elukkuun lõñ jerbal ko raorõk rej aikuj kõm̦m̦ani. Ium̦win elõñ to̦ujin iiõ ko, Jeova ear karõke armej ro doon bwe ren maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im tiljek ilo aer kabuñ ñane. Elõñ waanjoñak ko me rej kam̦ool bwe Jeova ear pãd ippãer im bwe “ejjab Anij in airuwaro [pok, NW] a in aenõm̦m̦an.” (1 Korint 14:33) Im ekõn̦aan karõk men otemjej bwe ren kon̦ im jim̦we.​—Riit 1 Korint 14:40, UBS.

5. Etke ear bõjrak jidik karõk eo an Anij kõn lal̦ in im armej ro?

⁵ Ke Jeova ear kõm̦anm̦an armej ro m̦oktata, ear jiroñ er im ba: “Kom̦win tũm̦oon̦ im orl̦o̦k, im kobrak lal̦, im kajoor jãn e; im kom̦win irooj ioon ek in lo̦jet, im ioon bao in mejatoto, im ioon men otemjej rej mour im m̦akũtkũt ioon lal̦.” (Jenesis 1:28) Jeova ear jab kajju kõm̦anm̦an elõñ milien armej ro ilo juon wõt iien. Bõtab, ear karõk bwe Adam im Iv ren neji, im bwe ajri ro nejier ren rũttol̦o̦k im tokãlik bar neji. Enaaj kar wõnm̦aanl̦o̦k im ãindein m̦ae iien eobrak lal̦ in kõn armej. Anij ear kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦an bwe aolepen lal̦ in en juon jikin eaiboojoj. Bõtab, karõk eo an Anij ear bõjrak jidik ke Adam im Iv rar jab pokake e. (Jenesis 3:1-6) Enañin aolep ro nejin Adam im Iv rar jab karejar ñan Jeova. Im tokãlik, ‘Jeova ear lo bwe el̦ap nana ko an armej ioon lal̦, im bwe l̦õmn̦ak otemjej ibũruon armej renana wõt aolep iien.’ Kõn an lõñ men ko renana rar wal̦o̦k, ‘lal̦ ear ettoon im obrak kõn kowadoñ.’ Eñin unin Anij ear pepe in ko̦kkure aolep rinana ro ilo an kar bõktok juon ibwijleplep ioon aolepen lal̦.​—Jenesis 6:5, 11-13, 17.

6, 7. (1) Etke Jeova ear lo̦mo̦o̦ren Noa? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) (2) Ta eo ear wal̦o̦k ñan aolep armej ro me rar m̦akoko in roñjake Noa?

⁶ Ejjab aolep rar jako ilo kar Ibwijleplep eo. Jeova ear “buñbũruon ippãn Noa” kõnke Noa ear juon armej ‘ewãnõk’ im ear “jem̦jerã ippãn Anij.” Jeova ear jiroñ Noa bwe en kõm̦m̦ane juon wa kileplep im ear kwal̦o̦k aolep men ko ej aikuj l̦oori ñan kõm̦m̦ane wa in. (Jenesis 6:8-10, 14-16, UBS) Wãween an nãj kõm̦m̦ane enaaj kar kõm̦m̦an bwe wa eo en maroñ eppepe wõt ilo̦jet. Innem, armej ro im menninmour ko ilowaan wa eo renaaj kar maroñ el̦l̦ã im mour jãn Ibwijleplep eo. Noa im baam̦le eo an rar lukkuun l̦oore aolep naan in jiroñ ko an Jeova. Ãlikin aer  kar kadel̦o̦ñ menninmour ko ñan lowaan wa eo, ‘Jeova ear kiili’ kõjãm eo.​—Jenesis 7:5, 16.

⁷ Noa ear kakkõl armej ro kõn Ibwijleplep eo, bõtab enañin aolepeer rar m̦akoko in roñjake. (2 Piter 2:5) Ilo kar iiõ eo 2370 m̦okta jãn Kũraij, Ibwijleplep eo ear wal̦o̦k. Jeova ear ko̦kkure “men ko otemjej rej mour ioon lal̦,” ak ear kõjparok wõt ro rar tiljek ñane. Ear lo̦mo̦o̦ren Noa, kõrã eo pãleen, im l̦õm̦aro nejin kab lim̦aro pãleer ilowaan wa eo. (Jenesis 7:23, UBS) Aolep armej ro rainin rej itok jãn Noa im baam̦le eo an. Bõtab, aolep armej ro me rar jab del̦o̦ñ ilowaan wa eo rar mej kõnke rar jab roñjake Noa.

8. Ke Anij ear jiroñ Ri Israel ro bwe ren del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo, ta karõk ko ear kõm̦m̦ani ñan er?

⁸ Elõñl̦o̦k jãn 800 iiõ ko ãlikin Ibwijleplep eo, Anij ear karõk armej in Ri Israel ro bwe ren erom juon aelõñ. Ear kõm̦m̦an karõk ko ñan er bwe aolep men ko rej kõm̦m̦ani ren jejjet im kon̦. Ear bareinwõt kõm̦m̦an karõk kõn wãween aer aikuj kabuñ ñane. Ñan waanjoñak, ear karõk bwe ro jãn bwijin Livai ren bũrij im rijjipañ ñan bũrij ro. Bareinwõt, ear karõk bwe jet kõrã ro ren ‘jerbal ilo kõjãm in m̦õn kweilo̦k eo.’ (Exodus 38:8) Tokãlik, Jeova ear jiroñ Ri Israel ro bwe ren etal im jokwe ilo Kenean. Bõtab, enañin aolep Ri Israel ro rar mijak im rar m̦akoko in etal. Kõn men in, Jeova ear ba ñan er: “Kom̦ jãmin del̦o̦ñ ilo ãneo, me Iar kallim̦ur kake bwe In kõm̦m̦an bwe kom̦win jokwe ilowaan, Ijjab ba kõn Keleb nejin Jepunne, im Joshua nejin Nõn.” Joshua im Keleb wõt rar jepl̦aak im kwal̦o̦k nuuj ko rem̦m̦an kõn Ãneen Kallim̦ur eo ãlikin aer kar waate. (Bõnbõn 14:30, 37, 38) Tokãlik, Jeova ear karõk bwe Joshua en tõl Ri Israel ro. (Bõnbõn 27:18-23) M̦okta jãn an kar Joshua tõl er l̦o̦k ñan Kenean, Jeova ear ba ñane: “Kwõn kajoor im kanooj peran. Kwõn jab mijak, im jab lõl̦ño̦ñ, bwe Jeova am̦ Anij ej ippam̦, ijoko jabdewõt kwõj ilo̦k iel̦o̦k.”​—Joshua 1:9.

9. Kar ta l̦õmn̦ak eo an Rehab kõn Jeova im armej ro doon?

⁹ Jeova Anij ear pãd ippãn Joshua ijoko jabdewõt ear ilo̦k ie l̦o̦k. Ñan waanjoñak, ilo kar iiõ eo 1473 m̦okta jãn Kũraij, Ri Israel ro rar kajutak im̦õn kõppãd ko aer iturin jikin  kweilo̦k eo ilo Kenean etan Jeriko. Joshua ear jilkinl̦o̦k ruo riaroñroñ bwe ren waate jikin kweilo̦k in. Im ilo ijin, kõrã eo ekijoñ etan Rehab ear jokwe ie. Em̦m̦aan ro jãn jikin kweilo̦k in rar pukpukote riaroñroñ rein ruo, bõtab Rehab ear kakũttiliek er ilo bõrwajin m̦weo im̦õn. Rehab ear ba ñan riaroñroñ rein ruo: “Ijel̦ã bwe em̦õj an Irooj lewaj ãnin ñan kom̦ . . . . Kõm ar roñ kõn an Irooj kar kõpããt lom̦al̦o ekilmir im̦aami . . . Kõmar bareinwõt roñ kõn wãween ami kar m̦an Sihon im Og, kiiñ ro ruo an Ri Amor.” Ear bar ba: “Irooj, ami Anij, ej Anij in lañ im lal̦.” (Joshua 2:9-11, UBS) Rehab ear jipañ armej ro doon Jeova. Kõn men in, ke Ri Israel ro rar anjo̦ ioon jikin kweilo̦k in Jeriko, Jeova ear lo̦mo̦o̦ren Rehab im baam̦le eo an. (Joshua 6:25) Kõrã in etiljek, Rehab, ear lukkuun kautiej Jeova im doulul eo an ilo iien in.

10. Ta eo Jijej ear ba ñan rũtõl ro an kabuñ eo an Ri Ju ro, im etke ear ba men in ñan er?

¹⁰ Ke Joshua ear tõl Ri Israel ro, rar maroñ lo tõprak im anjo̦ ioon ãne ko ilo aelõñ in Kenean, juon ilo̦k juon. Bõtab tokãlik, Ri Israel ro rar jab tiljek ñan Anij. Im rar kõm̦m̦ane men in ium̦win elõñl̦o̦k jãn 1,500 iiõ ko. Ke Jijej ear itok ñan lal̦ in, ear kanooj l̦ap an kar Ri Israel ro jab pokake Jeova im rũkanaan ro an. Joñan, Jijej ear ba men in kõn Ri Israel ro me rar jokwe ilo Jerusalem: “Kwõj m̦an rũkanaan ro.” (Riit Matu 23:37, 38, UBS.) Jeova ear jol̦o̦k rũtõl ro an kabuñ eo an Ri Ju ro kõn aer jab tiljek im pokake. Jijej ear ba ñan er: “Naaj bõk aelõñ in Anij jãn kom̦, im lel̦o̦k ñan riaelõñ rej kõm̦m̦an leen kaki.”​—Matu 21:43.

11, 12. (1) Ilo raan ko an rijjilõk ro, ta eo ear kam̦ool bwe Jeova ear jino buñbũruon ippãn doulul eo ekããl im jab aelõñ in Israel? (2) Wõn ro rar ejaakin doulul in ekããl?

¹¹ Ejjabto ãlikin an kar Jijej itok ñan lal̦ in, Jeova ear jako an buñbũruon ippãn aelõñ in Israel. Bõtab, ear wõr wõt an juon doulul in armej ro ioon lal̦ me rar tiljek wõt ñane im rar pokake Kũraij im katak ko an. Ilo raanin Pentekost eo ilo kar iiõ eo 33, Jeova ear kwal̦o̦k bwe ear jino buñbũruon ippãn doulul in ekããl im jab aelõñ in Israel. Ilo iien in, tarrin 120 rũkal̦oor ro an Jijej rar kweilo̦k ippãn doon ke em̦õkaj an “juon ainikien jãn lañ, ãinwõt ainikien kõto ko rel̦l̦ap, buñ im kobrak aolepen m̦weo rar jijet ie.” Innem, “rar lo juon men, ãinwõt lo ko reurur rej weaaktok im jok ioon kajjojo iaaer. Er otemjej rar obrak kõn Jetõb Kwõjarjar [kajoor eo an Anij, NW], im jino aer kõnnaan ilo elõñ kain kajin.” (Jerbal 2:1-4, UBS) Men in ekabwilõñlõñ me ear wal̦o̦k ear kam̦ool bwe Jeova ear rejetake doulul in ekããl me ej ejaakin rũkal̦oor ro an Kũraij.

¹² Ilo ejja raan eo wõt, tarrin 3,000 armej rar erom uwaan doulul eo ekããl an Jeova. Baibõl̦ ej bar ba bwe “raan otemjej [Jeova] ej kobaikl̦o̦k n̦a ippãer ro rej bõk lo̦mo̦o̦r.” (Jerbal 2:41, 47, UBS) Rũkal̦oor ro an Jijej rar lo el̦ap tõprak ilo aer kõm̦m̦ane jerbal in kwal̦o̦k naan. Baibõl̦ ej ba: “Naan in Anij el̦apl̦o̦k, im oran rũkal̦oor el̦ap an orl̦o̦k i Jerusalem.” Elõñ armej ro me rar lukkuun kõn̦aan roñjake, ekoba elõñ bũrij ro, rar tõmak im l̦oore katak ko an Kũraij. (Jerbal 6:7) Tokãlik, Jeova ear kamaroñ armej ro jãn aelõñ ko jet me rejjab Ri Ju bwe ren uwaan eklejia eo an Kũrjin ro. Men in ear kam̦ool bwe Anij ear lukkuun rejetake doulul in ekããl.​—Riit Jerbal 10:44, 45, UBS.

13. Ta jerbal eo Anij ear jitõñ doulul eo an ekããl ñan kõm̦m̦ane?

¹³ Ear lukkuun alikkar jerbal ta eo Anij ear lel̦o̦k ñan rũkal̦oor ro an Jijej bwe ren kõm̦m̦ane. Ke Jijej ear pãd ioon lal̦, ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan er. Ãlikin wõt an kar Jijej peptaij, ear jino kwal̦o̦k naan kõn “Aelõñ in lañ.” (Matu 4:17) Jijej ear katakin rũkal̦oor ro an ñan kõm̦m̦ane ejja jerbal in. Ear bareinwõt jiroñ er bwe renaaj kwal̦o̦k naan  “iaolepen Judia, im i Sameria, im ñan ãne eo ettol̦o̦ktata ilal̦.” (Jerbal 1:8) Rũkal̦oor ro an Jijej rar ke jel̦ã ta eo rar aikuj kõm̦m̦ane? Aet! Juon iien, Paul im Barnebas rar jiroñ Ri Ju ro bwe rũkal̦oor ro an Jijej renaaj kiiõ kwal̦o̦k naan ñan armej ro ilo aelõñ ko jet. Rar ba: “Bwe ãindein an [Jeova] jiroñ kõm, ‘Em̦õj aõ likũt eok bwe kwõn meram ñan riaelõñ ko, im bwe kwõn rũpenmour [rũlo̦mo̦o̦r, NW] ñan aolepen lal̦.’” (Jerbal 13:14, 45-47, UBS) Jãn kar raan ko an rijjilõk ro ñan kiiõ, doulul eo an Anij ej jiroñ ro jet kõn ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñan lo̦mo̦o̦ren armej otemjej.

14. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Jerusalem, bõtab wõn ro wõt rar el̦l̦ã im mour?

¹⁴ Enañin aolep Ri Ju ro rar jab tõmake nuuj eo em̦m̦an kõn Jijej, im rar jab roñjake ke Jijej ear jiroñ er im ba bwe Jerusalem enaaj jorrããn. Ear kakkõl rũkal̦oor ro an: “Ñe kom̦ naaj lo jarin rũttarin̦ae ro rej kõpool̦ Jerusalem, innem kom̦ naaj jel̦ã epaak kajeepepl̦o̦ke. Innem ro rej pãd i Judia ren ko ñan tol̦ ko: im ro rej pãd eol̦õpan ren diwõjl̦o̦k; im ro rej pãd iãne ko iturin ren jab del̦o̦ñ ilowaan.” (Luk 21:20, 21) Ãinwõt an kar Jijej kanaan kake, Jerusalem ear jorrããn. Ri Ju ro rar jum̦aiki Ri Rom ro, im kõn men in ilo iiõ eo 66, rũttarin̦ae ro an Rom rar kaapool̦e Jerusalem kõnke rar pojak in tõn ko̦kkure. Bõtab ilo jidimkij, rũttarin̦ae ro rar ro̦o̦l, im men in ear lel̦o̦k juon iien epel̦l̦o̦k ñan an rũkal̦oor ro an Jijej ko jãn Jerusalem im Judia. Elõñ rar kijoone Reba Jordan, innem etal ñan tol̦ ko. Ilo kar iiõ eo 70, rũttarin̦ae ro an Rom rar bar jepl̦aak ñan Jerusalem im ko̦kkure. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Kũrjin ro? Eokwe, rar el̦l̦ã im mour kõnke rar roñjake naan in kakkõl eo an Jijej.

15. Etke ekabwilõñlõñ bwe ear lõñl̦o̦k wõt oran ro me rar oktak im erom Kũrjin?

¹⁵ Ilo kar raan ko an rijjilõk ro, kar kaeñtaan Kũrjin ro im mãlejjoñe tõmak eo aer. Meñe men in ear wal̦o̦k, ak ear lõñl̦o̦k wõt oran ro me rar oktak im erom Kũrjin. (Jerbal 11:19-21; 19:1, 19, 20, UBS) Etke ear ãindein? Kõnke Anij ear kajeraam̦m̦an eklejia eo an Kũrjin ro.​—Jabõn Kõnnaan 10:22.

16. Ta eo aolep Kũrjin ro rar aikuj in kõm̦m̦ane bwe en kajoor wõt tõmak eo aer?

¹⁶ Aolep Kũrjin ro rar aikuj kate er bwe en kajoor wõt tõmak eo aer im bõrokuk wõt ippãn doon. Rar aikuj in katak Naan in Anij, pãd ilo kweilo̦k ko aolep iien, im kijejeto ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Ilo kar aolep eklejia ko ilo iien ko an rijjilõk ro, ear wõr karõk ko aer me rar lukkuun jejjet im kon̦. Ilo kajjojo iaan eklejia ko aer ear wõr em̦m̦aan ro rar lale eklejia im rijjipañ ro me rar m̦õn̦õn̦õ in jipañ eklejia kein. Aolep ro ilo eklejia ko rar bõk el̦ap tokjãn jãn jerbal ko an em̦m̦aan rein me reniknik im kijejeto. (Pilippai 1:1, UBS; 1 Piter 5:1-4, UBS) Bareinwõt, rar m̦õn̦õn̦õ ilo iien lol̦o̦k ko an em̦m̦aan ro rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko ãinwõt kar Paul. (Jerbal 15:36, 40, 41) El̦ap an kabwilõñlõñ bwe wãween ad kabuñ ilo raan kein ejjel̦o̦k oktak jãn kar Kũrjin ro ilo iien ko an rijjilõk ro. Jej kam̦m̦oolol Jeova bwe aolep iien ej karõk rũkarejar ro an bwe en jejjet im kon̦ aer jerbal ippãn doon! *—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

17. Ta eo jenaaj katak kake ilo katak eo tok juon?

¹⁷ Jej mour ilo raan ko ãliktata im m̦õttan jidik jukjukun pãd in an Setan enaaj jako. Bõtab, doulul eo an Anij ijin ioon lal̦ ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im elõñ jerbal ko ej poub in kõm̦m̦ani. Kwõj ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore doulul in an Jeova? Ilo katak eo tok juon enaaj kwal̦o̦k ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦ane men in.