Jeova ej Kõjerbal Kõrã ro ñan Kajejjet Ankilaan
‘Irooj ej letok naan eo, kõrã ro rej kwal̦o̦k e, rej juon jar el̦ap.’—SAM 68:11.
1, 2. (1) Ta men ko Anij ear lil̦o̦k ñan Adam? (2) Etke Anij ear kõm̦anm̦an Iv im lel̦o̦ke ñan Adam? (Lale pija eo itulõñ.)
ETKE Jeova ear kõm̦anm̦an lal̦ in? Ear kõm̦anm̦an lal̦ in “bwe armej ren jokwe ie.” (Aiseia 45:18, UBS) Ke Anij ear kõm̦anm̦an armej eo m̦oktata, Adam, ear kõm̦m̦ane bwe en weeppãn. Jeova ear lel̦o̦k ñane jikin kallib in Iden, juon jikin elukkuun aiboojoj me ear lõñ wõjke ko ie im bwijin kain menninmour ko ie. Meñe ãindein, ak juon wõt men ekar ejjel̦o̦k ippãn Adam. Jeova ear jel̦ã ta in, innem ear ba: “Ejjab em̦m̦an an l̦eo make iaan. Inaaj kõm̦m̦ane juon rejetan bwe en jipañe.” Tokãlik, Jeova ear kõm̦m̦an bwe Adam en kiki im ettoñ. Innem, ear bõk juon di jãn katin im ‘kõm̦m̦ane juon kõrã.’ Ke Adam ear ruj, ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ear loe lio pãleen! Ear ba: “Kiiõ ej kab nãj wõr m̦õtta. Diin ej diũ im kanniõkin ej kanniõkũ. Kõnke ãnbwinnin lio ear wal̦o̦k jãn em̦m̦aan, nãj likũt etan ‘Kõrã.’”—Jenesis 2:18-23, UBS.
2 Anij ear lel̦o̦k kõrã in ñan Adam ãinwõt juon menin lel̦o̦k. Anij ear kõm̦anm̦ane bwe en juon rijjipañ em̦m̦an ñan Adam. Bareinwõt, ear wõr an kõrã eo maroñ ñan keotak ajri. Baibõl̦ ej ba: “Adam ear n̦aetan lio pãleen, Iv, kõnke ej jinen ro otemjej rej mour.” (Jenesis 3:20, UBS; lale kõmel̦el̦e eo itulal̦in eoon in.) Iv im Adam renaaj kar neji im kobrak lal̦ in kõn armej ro reweeppãn. Rippãlele rein jinointata kab ajri ro nejierro renaaj kar kõm̦m̦an bwe aolepen lal̦ in en juon pedetaij. Armej ro otemjej renaaj kar weeppãn im renaaj kar kõjparok lal̦ in im lale menninmour ko.—Jenesis 1:27, 28.
3. (1) Ta eo Adam im Iv rar aikuj kõm̦m̦ane bwe Anij en buñbũruon wõt ippãerro, ak ta eo ear wal̦o̦k? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj uwaaki ilo katak in?
3 Adam im Iv rar aikuj pokake Jeova im kõttãik er ium̦win maroñ eo an bwe en buñbũruon wõt ippãerro. (Jenesis 2:15-17) El̦aññe erro en kar tiljek wõt ñan Anij, renaaj kar maroñ kajejjet ankilaan Anij kõn lal̦ in im armej ro. Bõtab, ekabũrom̦õjm̦õj bwe erro ar jab pokake Jeova. Rar roñjake Setan im jerawiwi n̦ae Anij. (Jenesis 3:1-6; Revelesõn 12:9) Ta men ko rar wal̦o̦k ñan kõrã ro kõn wõt an kar Adam im Iv jab pokake Jeova? Ta men ko kõrã ro retiljek ilo iien ko etto rar kõm̦m̦ani? Im etke jemaroñ ba bwe kõrã ro me rej karejar ñan Jeova ilo raan kein rej “juon jar el̦ap”? Jenaaj uwaaki kajjitõk kein 3 ilo katak in.—Sam 68:11.
MEN KO RAR WAL̦O̦K KÕN AERRO KAR JAB POKAKE
4. Ke Adam im Iv rar jerawiwi, wõn eo Jeova ear n̦aruon?
4 Ke Jeova ear ekajete Adam im kajjitõk etke ear jab pokake E, Adam ear jekpen im ba: “Kõrã eo Kwaar letok bwe en pãd ippa, ear letok ñan eõ jãn wõjke eo, im iar m̦õñã.” (Jenesis 3:12) Adam ear jab bũrom̦õj im ajl̦o̦k kõn men eo ear kõm̦m̦ane. Ear n̦aruon Iv, im ear n̦aruon Jeova, eo me ear kõm̦anm̦an kõrã in pãleen. Meñe erro Iv ar jim̦or m̦õñã jãn leen wõjke eo, ak Jeova ear n̦aruon Adam kõn jerawiwi in aerro. Eñin unin an Baibõl̦ ba bwe “kõn juon armej [em̦m̦aan, NW], jerawiwi ear del̦o̦ñ ilo lal̦, im mej kõn jerawiwi.”—Rom 5:12.
5. Ta eo ej wal̦o̦k kõn wõt an armej ro kõm̦m̦an aer make kien im tõl er make?
5 Setan ear kareel Adam im Iv im ba bwe rejjab aikuji Jeova bwe en tõl ak irooj ñan er. Erro ar tõmak Setan im men in ear bõkm̦aantak kajjitõk in, Wõn eo ejim̦we im ewõr an maroñ ñan tõl armej? Ñan kam̦oole men in, Jeova ear kõtl̦o̦k an armej ro kõm̦m̦an aer make kien im tõl er make. Ta men ko rej wal̦o̦k kõn an armej ro kõm̦m̦ane men in? Eokwe, elõñ jorrããn ko rej wal̦o̦k im armej ro rej eñtaan. Ñan waanjoñak, ium̦win 100 iiõ ko remootl̦o̦k, ewõr tarrin 100 milien armej, ekoba kõrã im ajri ro rar mej kõn wõt tarin̦ae ko. Men in ej kam̦ool naan kein ilo Baibõl̦: “Ejjel̦o̦k en̦ emaroñ peek men otemjej ilo mour eo an.” (Jeremaia 10:23, UBS) Jej tõmaki naan kein, im eñin unin ad kããlõt bwe Jeova en ad Rũtõl.—Riit Jabõn Kõnnaan 3:5, 6.
6. Ilo elõñ aelõñ ko, elemen an armej ro watõk leddik ro im kõrã ro?
6 Elõñ em̦m̦aan im kõrã ro rar eñtaan ilo lal̦ in me ej pãd ium̦win pein Setan. (Ekklisiastis 8:9; 1 Jon 5:19, UBS) Bõtab, ekkã an men ko renanatata wal̦o̦k ñan kõrã ro. Ñan waanjoñak, kar kõm̦m̦an etale ko im lo bwe ilo aolep aelõñ ko ipel̦aakin lal̦ in, elõñl̦o̦k jãn 1 bilien kõrã ro rej jorrããn kõnke l̦õm̦aro pãleer ak jerãer rej m̦an er im jiped er bwe ren pãd ippãer. Bareinwõt, ekkar ñan m̦anit ko an jet aelõñ, el̦apl̦o̦k an aorõk l̦addik ro jãn leddik ro. Etke? Kõnke rej l̦õmn̦ak bwe ñe l̦addik ro rerũttol̦o̦k, renaaj jerbal im kabwe aikuj ko an rũtto ro jineer im jemãer, im enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt etan baam̦le eo aer. Im ilo jet aelõñ ko, ñe kõrã ro rebõro̦ro im leddik men eo lo̦jieer, rej m̦an lo̦jieer kõnke rej ba ejettokjãn leddik ro.
7. Ewi wãween kar mour eo an Adam im Iv ilo jinoin?
7 Jeova edike ñe armej ro rej kõm̦m̦ani men ko renana ñan kõrã ro. Anij ej kautiej im kaorõk kõrã ro. Ke Jeova ear kõm̦anm̦an Iv, ear jab kõm̦m̦ane bwe en juon rũkõm̦akoko ñan Adam. Iv ear weeppãn im ear lõñ men ko rem̦m̦an kõn e. Kõn men in, en kar maroñ rejetake l̦eo pãleen ilo jerbal ko an. Eñin unin an Baibõl̦ ba bwe ãlikin an kar Anij kõm̦anm̦an aolep men, ear “lo men otemjej Ear kõm̦anm̦ani, im lo, rekanooj em̦m̦an.” (Jenesis 1:31) Ealikkar bwe ekar kanooj em̦m̦an mour eo an Adam im Iv ilo jinoin!
KÕRÃ RO ILO IIEN KO ETTO ME JEOVA EAR JIPAÑ ER
8. (1) Kain rot m̦wil ko m̦wilin armej in raan kein? (2) Jãn kar iien ko etto, wõn ro Jeova ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ er?
8 Ãlikin an kar wõr jum̦ae ilo jikin kallib in Iden, armej ro rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer jab pokake Jeova. Ilo raan kein, ej kab baj l̦apl̦o̦k wõt an nana m̦wilin armej. Ealikkar bwe jej pãd ilo raan ko ãliktata me men ko ‘renana rej wal̦o̦k.’ (2 Timote 3:1-5) Meñe elõñ armej ro renana, ak jãn kar jinoin ear wõr wõt armej ro me rar pokake Jeova im kããlõte bwe en aer Rũtõl. Errein ej armej ro me Jeova ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ er.—Riit Sam 71:5, UBS.
9. Jete armej rar el̦l̦ã im mour jãn Ibwijleplep eo, im etke Anij ear lo̦mo̦o̦ren er?
9 Ilo raan ko an Noa, Jeova ear ko̦kkure armej ro renana ikijjeen Ibwijleplep eo. Jet wõt armej rar el̦l̦ã im mour. El̦aññe ear wõr jein im jatin Noa me rar mour ilo iien in, eokwe er bareinwõt rar mej ilo Ibwijleplep eo. (Jenesis 5:30) Meñe elõñ rar mej, ak oran kõrã ro me rar el̦l̦ã im mour ear ejja joñan wõt oran em̦m̦aan ro me rar el̦l̦ã im mour. Wõn em̦m̦aan im kõrã rein rar mour? Ej Noa im lio pãleen, kab l̦õm̦aro 3 nejierro im lim̦aro pãleer. Etke Jeova ear lo̦mo̦o̦ren er? Kõnke rar pokake e im kõm̦m̦ani men ko ear kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani. Aolep armej ro ilo raan kein rej itok jãn armej rein 8 me Anij ear jipañ im kõjparok er.—Jenesis 7:7; 1 Piter 3:20.
10. Etke Jeova ear jipañ im kõjparok kõrã ro pãleen em̦m̦aan ro rar tiljek ñane ilo iien ko etto?
10 Elõñ iiõ ko ãlikin Ibwijleplep eo, Anij ear bar jipañ im kõjparok kõrã ro pãleen em̦m̦aan ro rar tiljek ñane. Etke Jeova ear kõjparok kõrã rein? Kõnke rar jab ellotaan ak kam̦bũl̦ein kõn men ko rar iiooni ilo mour ko aer. (Jud 16, UBS) Juon iaan kõrã rein rem̦m̦an ej Sera. Ke Jeova ear ba ñan erro Ebream ñan em̦m̦akũt jãn m̦weo im̦weer ekanooj em̦m̦an ilo Õr im jokwe ilo em̦ nuknuk ko, Sera ear jab kam̦bũl̦ein kõn men in. Ear m̦õn̦õn̦õ in “pokake Ebream im ekõn ãñiñini, ‘Aõ irooj.’” (1 Piter 3:6, UBS) Bar juon kõrã em̦m̦an ej Rebeka, lio pãleen Aisak. Aisak ear watõke Rebeka ãinwõt juon menin lel̦o̦k jãn Jeova. Baibõl̦ ej ba bwe Aisak ear “yokwe Rebeka, im ear aenõm̦m̦an jãn an bũrom̦õj kõn jinen” ke ear mej. (Jenesis 24:67, UBS) Ilo raan kein, armej ro an Jeova rejeraam̦m̦an kõnke rej pãd ibwiljin elõñ kõrã ro retiljek ãinwõt kar Sera im Rebeka.
11. Ta eo ruo kõrã in Israel rar kõm̦m̦ane im ej kaalikkar bwe rar peran?
11 Ke RiIsrael ro rar rũkõm̦akoko ilo Ijipt, rar orl̦o̦k im erom juon jarlepju. Kõn men in, Pero ear kakien bwe ren m̦an aolep l̦addik ro nejin RiIsrael ro ñe rej l̦otak. Ilo kar iien in, ewõr ruo kõrã ro me rar kõl̦otake kõrã in Israel ro. Etan kõrã in Israel rein ruo ej Shipra im Pua. Kõrã rein rar m̦akoko in l̦oore kien eo an Pero ñan m̦an aolep l̦addik ro nejin RiIsrael ro. Rar peran kõnke el̦apl̦o̦k aer kar kautiej Jeova jãn Pero. Im tokãlik, Jeova ear kajeraam̦m̦an kõrã rein ruo im kõm̦m̦an bwe en wõr nejier ajri.—Exodus 1:15-21, UBS.
12. Etke Debora im Jeel rar jet kõrã ro rem̦m̦an?
12 Ilo kar iien ko me Anij ear kõjerbal riekajet ro ñan tõl armej ro doon, ear jitõñ juon kõrã etan Debora bwe en juon rũkanaan. Debora ear kakajoore Berak, juon iaan riekajet ro, im ear jipañ RiIsrael ro ñan rõl̦o̦k jãn pein ro rar kõjdate er. Debora ear bar kanaan bwe armej ro reban nõbare Berak kõn an anjo̦ ioon RiKenean ro, ak renaaj nõbare juon kõrã kõn men in. Ekar jejjet kitien men in ke juon kõrã me ear jab juon RiIsrael etan Jeel, ear m̦an Sisera, kapen jarin tarin̦ae eo an RiKenean. Im tokãlik, RiIsrael ro rar anjo̦ ioer.—Ri Ekajet 4:4-9, 17-22.
13. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn Abigeil?
13 Abigeil, juon kõrã me ear mour tarrin 1,100 iiõ ko m̦okta jãn Kũraij, ear bar tiljek ñan Anij. Baibõl̦ ej ba bwe Abigeil ear juon kõrã em̦m̦an im elol̦o̦kjen̦. Ak Nebal, l̦eo pãleen Abigeil, ear juon em̦m̦aan enana, ebwebwe, im ejettokjãn. (1 Samuel 25:2, 3, 25) Devid im l̦õm̦aro m̦õttan rar jipañ im kõjparok rijerbal ro an Nebal. Tokãlik, Devid ear jilkinl̦o̦k l̦õm̦aro m̦õttan ñan Nebal bwe ren kajjitõk kijeer m̦õñã im aikuj ko jet aer. Bõtab, Nebal ear bũroñ im “kajjirere kake er,” im ejjel̦o̦k juon men ear lel̦o̦k ñan er. Joñan an kar Devid illu, ear itõn m̦an Nebal im rijerbal ro an. Ta eo Abigeil ear kõm̦m̦ane ke ear jel̦ã kõn men eo enana me Nebal ear kõm̦m̦ane? Ear bõkl̦o̦k m̦õñã im menin lel̦o̦k ko ñan Devid. Kõn an kar Abigeil kwal̦o̦k bwe ej juon kõrã elol̦o̦kjen̦, men in ear kõm̦m̦an bwe Devid en jab m̦an Nebal. (1 Samuel 25:8-18) Ãlikin men in, Devid ear ba: “Nõbar Jeova, Anij in Israel, eo ear jilkintok eok rainin bwe kwõn wõnm̦ae eõ.” (1 Samuel 25:32) Tokãlik, ke Nebal ear mej, Devid ear bõk Abigeil bwe en pãleen.—1 Samuel 25:37-42.
14. (1) Ta jerbal eo lim̦aro nejin Shallum rar bõk kun̦aaer ie? (2) Ta jerbal eo elõñ kõrã ro rej bar kõm̦m̦ane ãinwõt kar lim̦aro nejin Shallum?
14 Ilo kar iiõ eo 607 m̦okta jãn Kũraij, RiBabil̦on ro rar ko̦kkure Jerusalem im tampel̦ eo ie. Ke rar kõm̦m̦ane men in, elõñ em̦m̦aan, kõrã im ajri ro rar mej. Ilo kar iiõ eo 455 m̦okta jãn Kũraij, RiIsrael ro rar bar kalõk wõrwõr in Jerusalem ium̦win tõl eo an Nihimaia. Lim̦aro nejin Shallum rar bõk kun̦aaer im jipañ kalõk wõrwõr kein. Jemãer ear ‘irooj ioon jimattan in Jerusalem.’ (Nihimaia 3:12) Meñe jemãer ear juon irooj, ak lim̦arein rar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani jerbal ko rettã. Joñak in aer ej kakeememej kõj kõn elõñ kõrã ro ipel̦aakin lal̦ in me rej jipañ ilo aer kalõk Im̦õn Kweilo̦k ko im Ra ko!
KÕRÃ RO ME RAR KAUTIEJ ANIJ ILO RAAN KO AN JIJEJ
15. Ta jeraam̦m̦an eo Jeova ear lel̦o̦k ñan Meri?
15 Jeova ear kajeraam̦m̦an elõñ kõrã ro me rar karejar ñane ilo an kar lel̦o̦k jerbal ko ñan er. Juon iaan kõrã rein ej Meri. Em̦õj aerro Josep kar kallim̦ur ñan doon bwe erro naaj m̦are. Bõtab, m̦okta jãn aerro kar m̦are, kajoor eo an Jeova ear kõm̦m̦an bwe Meri en bõro̦ro. Etke Jeova ear kããlõt Meri bwe en jinen Jijej? Emaroñ kõnke ekar lõñ men ko rem̦m̦an kõn Meri im men kein remaroñ kar jipañe ñan lale im katakini ajri eo nejin me eweeppãn. Ealikkar bwe ekar juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan Meri bwe en jinen em̦m̦aan eo em̦m̦antata me ekar mour ioon lal̦ in!—Matu 1:18-25, UBS.
16. Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kwal̦o̦k kõn ewi wãween an Jijej watõk kõrã ro.
16 Jijej ear lukkuun jouj ñan kõrã ro. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn kõrã eo me ear eñtaan ium̦win 12 iiõ kõn an kar to̦o̦rl̦o̦k wõt kõn bõtõktõk. Kõrã in ear uñũri nuknuk eo an Jijej bwe en jako an nañinmej. Ke ear kõm̦m̦ane men in, Jijej ear ke illu ippãn? Ear jab. Jijej ear kwal̦o̦k wõt jouj ñane im ba: “Nejũ, am̦ tõmak ear kõmour eok; kwõn ilo̦k im aenõm̦m̦an, im mour jãn am̦ nañinmej.”—Mark 5:25-34.
17. Ta menin kabwilõñlõñ eo ear wal̦o̦k ilo raan in Pentekost eo?
17 Ke Jijej im rijjilõk ro an rar itoitak, jet kõrã rar jipañ er kõn aikuj ko aer. (Luk 8:1-3) Im ilo raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33, Anij ear lel̦o̦k kajoor eo an ioon 120 em̦m̦aan im kõrã ro jim̦or. (Riit Jerbal 2:1-4.) Elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k, Jeova ear kanaan kake men in ke ear ba: “Inaaj lutõk aõ jetõb [kajoor, NW] ioon armej otemjej: l̦addik ro im leddik ro nejimi renaaj kwal̦o̦k naan ko aõ . . . Inaaj lutõk Aõ jetõb [kajoor, NW] ioon em̦m̦aan ro im kõrã ro karejera.” (Joel 2:28, 29, UBS) Menin kabwilõñlõñ in me ear wal̦o̦k ilo raan in Pentekost eo, ear kam̦ool bwe Jeova ear kããlõt em̦m̦aan im kõrã rein bwe ren ro uwaan “Israel an Anij.” (Galetia 3:28; 6:15, 16) Bareinwõt, ilo kar raan ko an rijjilõk ro, lim̦aro 4 nejin Pilip rar jet iaan kõrã ro me rar bõk kun̦aaer ilo jerbal in kwal̦o̦k naan.—Jerbal 21:8, 9.
KÕRÃ RO ME REJ “JUON JAR EL̦AP”
18, 19. (1) Ta jeraam̦m̦an eo Anij ej lel̦o̦k ñan em̦m̦aan im kõrã ro jim̦or? (2) Ta eo bokin Sam ej ba kõn kõrã ro me rej kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an?
18 Ilo kar 1870 jim̦a ko, jet em̦m̦aan im kõrã ro rar lukkuun itoklimo kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦. Armej rein rar jino aer kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo me Jijej ear kwal̦o̦k kake. Rar uwaan ro me rej kajejjet kanaan eo an Jijej me ej ba: “Im naaj kwal̦o̦k gospel in an aelõñ in lañ iaolepen lal̦ kõn men in kõnnaan ñan aelõñ otemjel̦o̦k, ilo iien eo enaaj itok jem̦l̦o̦kin.”—Matu 24:14.
19 Ear lõñl̦o̦k wõt oran Rũkkatak Baibõl̦ rein im ilo raan kein ewõr tarrin 8 milien Ri Kõnnaan ro an Jeova. Bareinwõt, elõñl̦o̦k jãn 11 milien armej rar kobatok ippãd ilo Kwõjkwõj in Mej eo an Jijej ilo kar iiõ eo 2013. Enañin aolep ro me rar itok rej kõrã. Ejjab men in wõt, ak elõñl̦o̦k jãn 1 milien Ri Kõnnaan ro an Jeova rej rekũl̦ar im jipejel̦ bainier. Ilo elõñ aelõñ ko, enañin aolep bainier ro rej kõrã. Jeova ear kajeraam̦m̦an kõrã ro ilo an kõjerbal er ñan kwal̦o̦k kõn e. Kõn men in, ejejjet kitien naan kein: “Irooj ej letok naan eo; kõrã ro rej kwal̦o̦ke, juon jar el̦ap.”—Sam 68:11.
KÕRÃ RO ME REJ KAUTIEJ ANIJ RENAAJ JERAAM̦M̦AN
20. Wõn ro jemaroñ katak kõn er ilo Iien Kabuñ an Baam̦le eo ad ak ñe jej katak ippãd make?
20 Ejabwe iien kiiõ ñan bwebwenato kõn aolep kõrã ro rem̦m̦an me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki. Bõtab, jemaroñ make riiti bwebwenato ko aer ilo Baibõl̦ im ilo bok ko ad. Ñan waanjoñak, jemaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Rut im ewi wãween an kar tiljek ñan Naomi im Jeova. (Rut 1:16, 17) Jemaroñ bar kakajoorl̦o̦k tõmak eo ad ilo ad riiti bokin Ester im katak kõn lerooj in. Jemaroñ katak kõn kõrã rein rem̦m̦an ilo Iien Kabuñ an Baam̦le eo ad. Ak, el̦aññe ejjel̦o̦k rejetad im nejid, jemaroñ katak ippãd make kõn kõrã rein.
21. Elemen an kar jet kõrã ro kaalikkar aer tiljek ñan Jeova ilo iien ko reppen?
21 Elukkuun alikkar bwe Jeova ej kajeraam̦m̦an kõrã ro ilo aer kwal̦o̦k naan im ej jipañ er ñe rej iioon mãlejjoñ ko reppen. Ñan waanjoñak, Jeova ear jipañ elõñ kõrã ro me rar pãd ium̦win kien eo an Hitler im kien ko jet me rar kamo jerbal in kwal̦o̦k naan. Kar kaeñtaan elõñ iaan kõrã rein im jet iaaer rar mej kõn aer kar pokake wõt Anij. (Jerbal 5:29) Ilo raan kein, aolep rũkarejar ro an Jeova ekoba kõrã ro, rej bar kããlõt bwe Anij en aer Rũtõl. Ke Jeova ear jipañ RiIsrael ro etto, ear ba: “Kwõn jab mijak; Inaaj jipañ eok.” Naan kein an rej bar jipañ rũkarejar ro an ilo raan kein.—Aiseia 41:10-13.
22. Ta men ko rem̦m̦an jenaaj kõm̦m̦ani ilju im jekl̦aj?
22 Ejjabto jãn kiiõ, Anij enaaj kõmour ro remej. Elemen an naaj rein jel̦ã kõn Jeova im kõn ta ankilaan ñan armej ro? Eokwe, Jeova enaaj kõjerbal em̦m̦aan im kõrã ro me rej kautieje ñan katakin er. Armej rein renaaj bareinwõt jipañ doon ñan kõm̦m̦an bwe aolepen lal̦ in en juon pedetaij. M̦ae tõre en̦, jen aolep kaorõk jeraam̦m̦an in ad ñan karejar ñan Jeova “kõn juon wõt bõro.”—Zepanaia 3:9.