1-3. Bõe n kɩt tɩ yʋʋmd 33 Pãntekotã pa wõneg a taaba, la Biiblã bãngr-gom-bʋg n pids baraare? (Ges-y fotã sẽn be yĩngrã.)

YƲƲMD 33 Pãntekotã yɩɩ hat daare. Baraar yibeoogo, bũmb toor-toor n maan Zeruzalɛm tẽngã pʋgẽ, n kɩt tɩ raarã pa wõneg a taab ye. Sẽn da yaa kibsã kɩtame tɩ yɩ vʋʋsg daar me. Yibeoogã pĩnda, maan-kʋʋdb kãsmã kõo maand nins b sẽn da kõt daar fãa wã. Wakat a wɛ wã sẽn wa n kolgdẽ wã, a ra segendame n na n dɩk bur a yi wã b sẽn maan ne zom-bãaneg sẽn naag ne rabɩllã n yuum a Zeova yĩnga. Ra yaa bɩle wã dẽenem biisã la b ra yãkd n maan bu-kãense. (Maan. 23:15-20) Yaa maoon-kãng poor la b ra tõe n sɩng bɩle wã wʋrbo.

² Na maan yʋʋm wʋsgo, maan-kʋʋdb kãsmã yuumda bur a yiib a woto Pãntekot daar fãa. Rẽ ra makda bũmb sẽn tar yõod wʋsg sẽn maan yʋʋmd 33 Pãntekotã daare. Bõn-kãng maana Zeruzalɛm yĩngr doog a ye pʋgẽ. A Zeezi karen-biis na maan 120 n da tigim taab be n pʋʋsdẽ. (Tʋʋ. 1:13-15) Yʋʋm 800 sẽn deng rẽ, no-rɛɛs a Zowɛll goma bõn-kãng yelle. (Zow. 3:1-5; Tʋʋ. 2:16-21) Yɩɩ bõe la sẽn maan raar-n-kãngã?

 ³ Karm-y Tʋʋm 2:2-4. A Zeova zaeya a Zeezi karen-bi-kãens ne a vʋʋsem sõngã. (Tʋʋ. 1:8) B sɩngame n gomd bõn-kãsems nins Wẽnnaam sẽn maan tɩ bãmb yã la b wʋmã yelle. Tao-tao bala, neb kʋʋng n wa n gũbg-ba, tɩ tʋm-tʋmd a Pɩyɛɛr wilg-b bũmb nins sẽn maanã võore. Rẽ poore, a yeel-b-la woto: ‘Tek-y yam n kos sugri, la bɩ ned kam fãa sak n deeg koom lisg ne a Zeezi Kiris yʋʋr a yel-wẽnã sugr kũun yĩnga. Dẽ, y na yaool n deeg Wẽnnaam kũunã sẽn yaa Sɩɩg-sõngã.’ Baraare, na maan neb tus a tãab n deeg lisgu, n paam vʋʋsem sõngã zaeebo.—Tʋʋ. 2:37, 38, 41.

4. a) Bõe yĩng tɩ bũmb ning sẽn maan Pãntekotã daarã tar yõod wʋsg ne-do? b) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ wõnda rẽ sẽn maan daar ningã pa yɩ yaare? (Ges-y vẽnegrã.)

⁴ Maan-kʋʋdb kãsmã ra makda ãnda, la bũmb ning a sẽn da maand Pãntekot daar fãa wã ra makda bõe? Maan-kʋʋdb kãsmã ra makda a Zeezi. Bur a yiibã makda kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã sẽn yaa neb Wẽnnaam sẽn tũus ninsaalbã sẽn dogd ne yel-wẽndã sʋkã. Biiblã boond-b lame tɩ ‘dẽenem biisi.’ (Zak 1:18, Wẽnnaam Sebre, 1983) Wẽnnaam yãk-b lame tɩ b lebg a kamba, n na n wa tɩ naag a Zeezi saasẽ n dɩ naam Wẽnnaam Rĩungã pʋgẽ. (1 Pɩy. 2:9) Wẽnnaam na n tũnuga ne a Rĩungã n kɩt tɩ wẽn-sakdbã fãa paam bark wʋsgo. Rẽnd d saagd n na n tɩ bʋʋga a Zeezi saasẽ, tɩ yaa tẽngã zug la d na n vɩɩmd me, bũmb ning sẽn maan yʋʋmd 33 Pãntekotã daarã tara yõod wʋsg ne-do. ^[1]

5. Bõe n wilgd tɩ sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã sẽn paam zaeebã to-to wã pa yembre?

⁵ Karen-biis nins sẽn zĩnd Zeruzalɛm yĩngr doogẽ wã ra pa na n tol n yĩm daar-n-kãng ye. B ned kam fãa zugẽ, bũmb sẽn da wõnd bugum n da be be. A Zeova kɩtame tɩ b tõog n gom gom-zẽna. B ra pa maand sãmb-sãmb ne b sã n paama vʋʋsem sõng zaeebã ye. (Tʋʋ. 2:6-12) La pa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã fãa n yã yel-soalem wa karen-biis 120 wã ye. Neb nins sẽn zĩnd Zeruzalɛm daar-n-kãng n sak n deeg lisgã paama vʋʋsem sõngã zaeeb b lisgã wakate. (Tʋʋ. 2:38) La b pa yã bũmb sẽn wõnd bugum b zutẽ wã ye. Sẽn paase, pa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã fãa rẽnd n yɩ b lisgã sasa ye. Samaari nebã reega lisg tɩ kaoos bilf tɩ b yaool n paam vʋʋsem sõngã zaeebo. (Tʋʋ. 8:14-17) La a Korney ne a zakã rãmb yẽ paama vʋʋsem sõngã zaeeb nand tɩ b reeg lisg menga. A buud ra zɩ n zĩndi, a buud pa le zĩnd me ye.—Tʋʋ. 10:44-48.

6. Kaset bʋg la sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã tara, la rẽ kɩtame tɩ b kɩs sɩd ne bõe?

⁶ Rẽnd sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã sẽn paam zaeebã to-to wã pa yembr ye. Kẽer sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã, b bãnga zĩig pʋgẽ. La sãnda kaoosa bilf n yaool n bãnge. La tʋm-tʋmd a Poll bilga b ned kam fãa yɛl sẽn yaa to-to wã. A yeel-b-la woto: ‘Yãmb tẽe bãmba, la b ning-y la bãnd sẽn yaa Sɩɩg-sõng b sẽn dag n kãabã. Sɩɩg-sõng yaa kaset sẽn wilgd tɩ tõnd na n paama d pʋɩɩrã.’ (Efɛ. 1:13, 14) A Zeova tũnuga ne a vʋʋsem sõngã, n kɩt tɩ kiris-nin-kãensã bãng vẽeneg t’a yãk-b lame, tɩ b na n wa kẽng saasẽ. Rẽnd vʋʋsem sõngã sɩd “yaa kaset sẽn wilgd” tɩ b na n tɩ vɩɩmda wakat sẽn kõn sa saasẽ.—Karm-y 2 Korẽnt-rãmb 1:21, 22; 5:5.

7. Bõe la kiris-ned sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã segd n maan n wa paam a keoorã?

⁷ Woto rat n yeelame tɩ kiris-ned sã n paam vʋʋsem sõng zaeebã, baa a manesem sẽn yaa a soab fãa, a na n paama a keoorã bɩ? Ayo. A kɩsa sɩd t’a  na n kẽnga saasẽ. La yaa a sẽn na n kell n sak a Zeova bal la a na n wa paam a keoorã. A Pɩyɛɛr goma rẽ yelle. A yeel-b-la woto: ‘M ba-biisi, yaa woto yĩnga, modg-y n yals-y kãenkãe Wẽnnaam sẽn bool yãmbã pʋgẽ, la b sẽn yãk yãmbã pʋgẽ, yãmb sã n maan woto, yãmb kõn tol n bʋdg n bas y tẽebã ye. Yaa woto n na n kɩt tɩ b kõ yãmb noor zãnga, tɩ y kẽ tõnd Zu-soab la d fãagd a Zeezi Kiris soolem sẽn kõn sa wã pʋgẽ.’ (2 Pɩy. 1:10, 11) Rẽnd sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã ned kam fãa segd n modgame n kell n sak a Zeova. Sã n pa rẽ, a pa na n paam a keoorã ye.—Ebre. 3:1; Vẽn. 2:10.

8, 9. a) Bõe yĩng tɩ wẽn-tũudb wʋsg pa tõe n wʋm paam vʋʋsem sõng zaeebã sẽn dat n yɛɛlgã sõma? b) Wãn to la ned tõe n bãng tɩ Wẽnnaam bool-a lame t’a na n wa kẽng saasẽ?

⁸ Rũndã-rũndã, wẽn-tũudb wʋsg tõeeme n pa wʋmd paam vʋʋsem sõng zaeebã sẽn dat n yɛɛlgã sõma ye. Rẽ pa lingr ye. Bala, b pa paam vʋʋsem sõng zaeebã ye. Wẽnnaam pa naan ninsaal t’a vɩɩmd saasẽ ye. A naan-a lame t’a vɩɩmd wakat sẽn kõn sa tẽngã zugu. (Sɩng. 1:28; Yɩɩn. 37:29) La a Zeova yãka neb kẽer tɩ b na n kẽng saasẽ n tɩ yɩ rĩm-dãmb la maan-kʋʋdba. Rẽnd a sã n yãk neda, bũmb wʋsg n toeemd a soabã nengẽ. A sẽn tagsd to-to wã, n paas a sẽn da saagd n na n wa paam bũmb ning beoog-daarã toeemdame, t’a saagd n na n tɩ vɩɩmd saasẽ masã. Wẽnnaam Sebr ning sẽn yi yʋʋmd 1983 soabã pʋgẽ, Efɛɛs-rãmb 1:18 yeela woto: “Bãmb na puk yãmb pʋ-tẽer nin tɩ y bãng bõn-neer ning bãmb sẽn bool yãmb tɩ y paamã, la y bãng bãmb pʋɩ-kãsengã ziir sẽn yaa bũmb ning bãmb sẽn bĩng bãmb nebã yĩngã.”

⁹ La wãn to la ned tõe n bãng tɩ Wẽnnaam bool-a lame t’a na n wa kẽng saasẽ? D tẽeg bũmb ning a Poll sẽn yeel Rom kiris-nebã sẽn da yaa neb ‘Wẽnnaam sẽn bool tɩ b yɩ sõma n welg toorã.’ A yeel-b-la woto: ‘Yãmb ka reeg yembd sɩɩg n na n ket n vɩ rabeem pʋgẽ ye. La yãmb reega Sɩɩg sẽn kɩtd tɩ yãmb lebg Wẽnnaam kamba, tɩ Sɩ-kãng maasem yĩnga, tõnd yetame tɩ Abba, sẽn dat n yeel tɩ “m ba.” Wẽnnaam Sɩɩgã meng kɩta kaset ne tõnd sɩɩgã n yetẽ tɩ tõnd yaa Wẽnnaam kamba.’ (Rom. 1:7; 8:15, 16) Rẽnd a Zeova tũnugda ne a vʋʋsem sõngã, n kɩt tɩ ned sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã bãng vẽeneg t’a yãk-a lame, t’a na n tɩ rɩ naam ne a Zeezi saasẽ.—1 Tes. 2:12.

10. Pipi Zã 2:27 yeelame tɩ sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã pa baood tɩ ned zãms-b ye. Woto rat n yeelame tɩ bõe?

¹⁰ Neb nins Wẽnnaam sẽn boolã sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã, b pa baood kaset a to sẽn na n kɩt tɩ b bãng rẽ ye. Pa tɩlɛ tɩ b tɩ sõs ne ned a to n yaool n kɩs sɩd ye. A Zeova meng n kɩt tɩ b kɩs sɩd tɩ b paama vʋʋsem sõngã zaeebo. Tʋm-tʋmd a Zã yeela sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã woto: “Yãmb mensã paamame tɩ soab ning sẽn welg-a toorã kõ yãmb b Sɩɩgã, la yãmb fãa tara bãngre.” A paasame: “Ne yãmba, Sɩɩg-sõng ning yãmb sẽn deeg bãmb nengẽ wã bee yãmb pʋse, la yãmb ka baood tɩ b zãms yãmb ye. La wa bãmb Sɩɩgã sẽn zãmsd yãmb bũmb fãa wã, tɩ yaa sɩdã, la ka zĩrẽ wã, woto, bɩ y pa ne Kiris wa Sɩɩg-sõng sẽn zãms yãmb to-to wã.” (1 Zã 2:20, 27) Bãmb me rata a Zeova zãmsgã wa neb a taabã. La b pa baood tɩ ned a to wilg-b tɩ b sɩd paama vʋʋsem sõngã zaeeb ye. A Zeova tũnuga ne a vʋʋsem sõngã sẽn yaa pãng ning sẽn yaa kãseng n yɩɩd ãndũniyã fãa pʋgẽ wã, n kɩt tɩ b kɩs sɩd ne rẽ.

11, 12. Kiris-ned sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb tõe n sokda a meng sogs-bʋse? Bõe poorẽ la a pa maand sãmb-sãmbe?

¹¹ Kiris-ned sã n paam vʋʋsem sõng zaeebã, a yɛlã toeemda wʋsgo, hal t’a Zeezi yeel t’a ‘leb n dogame yɛsa.’ ^[2] (Zã 3:3, 5) A paasa woto: “Da sak tɩ mam sẽn yeel tɩ fo tog n leb n dogame wã yɛɛs foom ye. Sobg fugd n teesd a sẽn datẽ. Fo wʋmda a rãamdã, la fo ka mi a sẽn yitẽ, la a sẽn dabdẽ me ye. Yaa woto me ne ned ning Sɩɩg-sõng sẽn doge.” (Zã 3:7, 8) Sɩd-sɩda, d pa tõe n bilg paam vʋʋsem sõng zaeebã sẽn dat n yɛɛlgã tɩ ned sẽn pa paam vʋʋsem sõng zaeebã wʋm a võor zãng ye.

¹² Ned sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb tõe n sokda a meng woto: ‘Bõe yĩng tɩ yaa maam la a Zeova yãk-yã? Neb a taab pa zems ne rẽ n yɩɩd maam sɩda?’ La a pa maand sãmb-sãmb ne a Zeova sã n yãk-a lame ye. A nanda bũmb ning a sẽn paamã, t’a sũur yaa noog wʋsgo. Sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã sũy yaa noog ne a Zeova wa a Pɩyɛɛre. A ra yeela woto: “Pẽgr Wẽnnaam ning sẽn yaa tõnd Zu-soab a Zeezi Kiris ba. Bãmb nimbãan-zoeerã sẽn yaa kãsengã yĩnga, b kõo tõnd dogem paalg a Zeezi Kiris sẽn vʋʋg n bas kũumã maasem yĩnga, tɩ tõnd tar tẽeb pidsg gũudum sẽn vɩ, la d paam dogem-pʋɩɩr sẽn ka tõe n sãame, wall rẽgme, wall zelg ye. La b bĩng-a-la arzãn pʋg yãmb yĩnga.” (1 Pɩy. 1:3, 4) Neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã sã n karemd gom-kãensã, b kɩsa sɩd tɩ b Ba sẽn be saasẽ wã kɩtame tɩ b gʋls-b bãmb yĩnga.

13. Ned sã n paam vʋʋsem sõngã zaeebo, bõe n toeemde, la bõe yĩnga?

¹³ Nand t’a Zeova yãk kiris-ned t’a na n wa kẽng saasẽ, a ra saagdame n na n wa vɩɩmd tẽngã zug wakat sẽn kõn sa. A ra gũuda wakat ning a Zeova sẽn na n kɩt tɩ wẽnem buud fãa sa la a kɩt tɩ tẽngã lebg arzãnã. Tõe t’a ra mi n tagsda a roagdb wall a zo-rãmb sẽn ki yelle, n mamsd b sẽn na n wa vʋʋg tɩ bãmb le zĩnd ne taaba. A ra magd n na n wa me a toorẽ doogo, la a sel tɩɩs n dɩ b biisã. (Eza. 65:21-23) La bõe n kɩt tɩ sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã toeeme, n pa le tagsd rẽ yelle? Yaa b yam sẽn yi b menga, wall b sẽn namsd wʋsg yĩng bɩ? Yaa b sẽn get tɩ vɩɩmd wakat sẽn kõn sa tẽngã zug na n waa ne yam-yiisgu, la tɩ rẽ pa na n kõ-b sũ-noog yĩng bɩ? Yaa b sẽn dat n bãng yɛlã sẽn yaa to-to saasẽ wã yĩng bɩ? Ayo. Yaa Wẽnnaam meng n yãk yam tɩ na n yɩɩ woto nin-kãens nengẽ. A sẽn wa n yãk-ba, a tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n toeem b tagsa wã, tɩ b saagdẽ masã tɩ b na n tɩ vɩɩmda saasẽ.

14. Sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã tagsg yaa wãn ne vɩɩmã?

¹⁴ Sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã sẽn mi tɩ b na n kẽnga saasẽ wã kɩtame tɩ b yãgd n dat n ki bɩ? A Poll wilga nin-kãens tagsg sẽn yaa a soaba. A maka ninsaal yĩngã ne fu-roogo, n yeel woto: ‘Tõnd sẽn ket n be fu-ro-kãngã pʋgã, tõnd sidgdame n tar namsgo, la ka tɩ tõnd dat n yeega tẽng zug roogã ye, la yaa tɩ tõnd data arzãn doogã n yeelge, tɩ vɩɩmã vel yĩn-kiidgã.’ (2 Kor. 5:4) B yamã pa yi vɩɩmã, tɩ b rat n ki ye. B sũur nooma ne vɩɩmã, tɩ b sẽn dat yaa maan a Zeova raabã beoog sẽn vẽeg fãa ne b zagsã rãmb la b zo-rãmba. La baa b sẽn maand fãa, b tagsda bũmb nins a Zeova sẽn pʋlem-bã yelle.—1 Kor. 15:53; 2 Pɩy. 1:4; 1 Zã 3:2, 3; Vẽn. 20:6.

15. Bõe la ned pa tõe n tik n yeel t’a paama vʋʋsem sõngã zaeebo?

¹⁵ Tõe tɩ y sokda y meng a Zeova sã n bool-y lame tɩ y na n kẽng saasẽ. Sã n yaa woto bɩ y sok y meng sogs-kãensã: ‘Mam  tagsdame tɩ m moonda koɛɛgã ne yẽesem wʋsg bɩ? Mam yaa ned sẽn nong n zãmsd Biiblã, n baood n na n wʋm Wẽnnaam yel-zulumsã võor bɩ? (1 Kor. 2:10) Mam neeme t’a Zeova ningda m koe-moonegã bark wʋsg bɩ? Yaa a Zeova raabã maaneg n pak maam n yɩɩd bũmbã fãa bɩ? Mam nonga m taabã ne m sũur fãa, n dat n maan m sẽn tõe fãa n sõng-b tɩ b tũ a Zeova bɩ? M tara kaset wʋsg sẽn wilgd t’a Zeova sõngda maam bɩ?’ Y sã n leok sogs-kãensã fãa tɩ n-ye, rat n yeelame tɩ Wẽnnaam bool-y lame tɩ y na n kẽng saasẽ bɩ? Ayo. Bõe yĩnga? Bala, ned buud fãa sẽn tũud a Zeova tõe n tagsa woto. A Zeova sõngda sẽn saagd-b n na n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa tẽngã zugã ne a vʋʋsem sõngã, wa a sẽn sõngd sẽn na n wa kẽng-b saasẽ wã. Sɩd-sɩda, y sã n sokd y meng n dat n bãng a Zeova sã n bool-y lame tɩ y na n kẽng saasẽ bɩ a pa bool-y-yã, wilgdame t’a pa bool-y ye. Neb nins a Zeova sẽn yãkã pa maand sãmbs ye. B kɩsa sɩd tɩ b na n wa kẽnga saasẽ.

16. Bõe n kɩt tɩ d miẽ tɩ vʋʋsem sõngã tõe n sõngda neda, tɩ Wẽnnaam yaool n pa yãk-a t’a na n kẽng saasẽ?

¹⁶ Biiblã pʋgẽ, kibay n be be n gomd wẽn-tũudb sẽn paam t’a Zeova kõ-b a vʋʋsem sõngã yelle. La nin-kãens pa kẽng saasẽ ye. Wala makre, a Zãmbatiisi. A Zeezi yeelame tɩ ninsaalbã sʋka, ned ka be sẽn yɩɩd a Zãmbatiis ye. La a wilgame me t’a Zãmbatiis pa na n tɩ rɩ naam saasẽ ye. (Mat. 11:10, 11) Vʋʋsem sõngã ra sõngda a Davɩɩd me. (1 Sãm. 16:13) Vʋʋsem sõnga sõng-a lame t’a bãng a Zeova sõma, la sõng-a t’a gʋls Biiblã babs kẽere. (Mark 12:36) Baa ne rẽ, tʋm-tʋmd a Pɩyɛɛr yeelame t’a Davɩɩd pa rʋ saasẽ ye. (Tʋʋ. 2:34) A Zeova tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n sõng nin-kãensã tɩ b tʋm tʋʋm-kãsemse, la a pa yãk-b tɩ b na n tɩ vɩɩmd saasẽ ye. Woto pa rat n yeel tɩ b sẽn sak Wẽnnaam to-to wã pa sek b na kẽng saasẽ, wall tɩ yaa b minimã n pa sek ye. Wilgdame bal t’a Zeova na n wa vʋʋg-b lame, tɩ b vɩɩmd arzãnã pʋgẽ tẽngã zugu.—Zã 5:28, 29; Tʋʋ. 24:15.

17, 18. a) Bõe la rũndã-rũndã wẽn-tũudbã wʋsg gũuda? b) Sogs-bʋs la d na n leok sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?

¹⁷ Rũndã-rũndã, wẽn-sakdbã wʋsg pa saagd n na n wa kẽng saasẽ ye. B gũuda bũmb ning pĩnd wẽndẽ wẽn-sakdb wa a Davɩɩd la a Zãmbatiis me sẽn da gũudã. B gũuda wakat ning Wẽnnaam Rĩungã sẽn na n soog tẽngã wa a Abrahaam sẽn da gũudã. Rẽ la b na n paam n vɩɩmd tẽngã zug ne sũ-noogo. (Ebre. 11:10) Yaa neb 144000 n na n tɩ rɩ naam ne a Zeezi saasẽ. La Biiblã wilgame tɩ rũndã-rũndã sẽn yaa yaoolem wakatã, sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã n ket tẽngã zugã sõor pa le waoog ye. (Vẽn. 12:17) Rẽnd b wʋsg zoe n saka Wẽnnaam n tãag kũum, t’a vʋʋg-b tɩ b be saasẽ.

¹⁸ La ned sã n yeel t’a paama vʋʋsem sõng zaeebã, sẽn saagd-b n na n wa vɩɩmd tẽngã zugã manesem segd n yɩɩ wãna? Y tigingã ned sã n wa yik n wãbd a Zeezi kũumã tẽegr burã la a yũud divẽ wã, y manesem segd n yɩɩ wãn ne-a? La neb nins sẽn yet tɩ b paama vʋʋsem sõng zaeebã sõor sã n ket n paasdẽ, y segd n sãama y sũur bɩ? Sõsg ning sẽn pʋgdã na n leoka sogs-kãensã.