1, 2. a) Bõe la Wẽnnaam nin-buiidã na n wa paam tɩ yɩ b keoore? b) Bõe n na n sõng-d tɩ d ra wa yĩm d keoorã yelle? (Ges-y fotã sẽn be yĩngrã.)

KIRIS-NEB nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã sẽn na n paam keoor ningã yaa bark tɛkẽ! Tʋm-tʋmd a Poll boola b keoorã tɩ Wẽnnaam saasẽ “boolg rolbã.” (Fili. 3:14) B na n kẽnga saasẽ n tɩ naag a Zeezi n dɩ naam Wẽnnaam Rĩungã pʋgẽ, n sõng ãdem-biisã tɩ b wa lebg neb sẽn zems zãnga. (Vẽn. 20:6) Ad b sẽn na n wa paamã sɩd yaa bark meng-menga! La a Zeezi sẽn bool-b rãmb t’a piis a taabã keoorã na n yɩɩ toore. Bãmb na n wa vɩɩmda wakat sẽn kõn sa tẽngã zugu, arzãn pʋgẽ. Rẽ kõt-b-la sũ-noog hal wʋsgo!—2 Pɩy. 3:13.

² Sẽn na yɩl n sõng sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã tɩ b kell n maan sɩd ne Wẽnnaam n wa paam b keoorã, a Poll sagl-b lame tɩ b mao tɩ b ‘yam zĩnd ne bũmb nins sẽn be yĩngrã.’ (Kol. 3:2, Wẽnnaam Sebre, 1983) B segd n tagsda b sẽn na n wa paam n kẽng saasẽ n tɩ reeg b keoorã. (Kol. 1:4, 5) D na n tɩ vɩɩmda saasẽ tɩ yaa tẽng zug ka, d sã n tagsd d sẽn na n paam  bark ninsã yelle, na n sõng-d lame tɩ d ra wa yĩm d keoorã ye.—1 Kor. 9:24.

3. A Poll keooga a tẽed-n-taasã ne yel-bʋse?

³ A Poll keooga a tẽed-n-taasã ne yɛl kẽer me sẽn da tõe n kɩt tɩ b kong keoorã. Wala makre, a yeela a tẽed-n-taasã sẽn da be Kolosã tɩ neb n yet tɩ b yaa kiris-neba, la b yaool n wɩngd ne a Moyiiz tõogã tũubu, n tagsdẽ tɩ rẽ n na n kɩt tɩ b paam Wẽnnaam barkã. B pa baood Wẽnnaam barkã Kiristã maasem yĩng ye. (Kol. 2:16-18) A Poll wilga yɛl sẽn be rũndã-rũndã me, n tõe n kɩt tɩ d kong keoorã. A wilga d sẽn tõe n maan to-to n da wa yo, d sẽn tõe n maan to-to mo-yõsr sã n wa be tõnd ne d tẽed-n-taag sʋka, la d sẽn tõe n mao ne d zakã pʋgẽ zu-loees to-to. A saglsã ket n tõe n sõnga tõnd rũndã-rũndã. Bɩ d ges bũmb kẽer a Poll sẽn yeel kiris-nebã tɩ b gũus ne.

4. Bõe yĩng tɩ yoobã tʋlsem tõe n wa kɩt tɩ d kong keoorã?

⁴ A Poll sẽn tẽeg a tẽed-n-taasã keoor ning b sẽn na n wa paamã poore, a yeelame: “Dẽ wã yĩnga, kɩt-y tɩ y dũni ka yalẽ wã ki. Yaa yoobo, tʋʋm-rẽgdo, wẽng maaneg ratem, datem wẽnse, la rat-wʋsgo.” (Kol. 3:5) Kiris-ned sã n tar yoob tʋlsem, tõe n paama panga, hal n wa kɩt tɩ yẽ ne a Zeova zoodã sãame, t’a kong keoorã. Saam-biig sẽn da bas tigingã yoob yĩnga, n wa lebg n wa. A yeelame tɩ yoobã tʋlsem talla pãnga, hal tɩ yẽ sẽn wa n na n bãngã tɩ sãam n saame.

5. D sã n wa be yell ning pʋgẽ, tɩ yaa yell sẽn tõe n kɩt tɩ d maan bũmb n kɩɩs a Zeova, bõe n na n sõng-do?

⁵ D sã n wa be yell ning pʋgẽ, tɩ yaa yell sẽn tõe n wa kɩt tɩ d maan bũmb n kɩɩs a Zeova noore, d segd n maana gũusg n yɩɩda. Wala makre, saam-biig ne saam-bi-poak sã n bao taab n dat n wa kẽ kãadem, b segd n deng n yẽsa ne taaba, n bãng b manesem sẽn na n yɩ to-to nonglmã wilgr wɛɛngẽ, la wakat ning la zĩis nins sẽn pa zems tɩ b yɩ b yiib balã. (Yel. 22:3) Kiris-ned sã n tog sor a tʋʋmã yĩnga, n tɩ yaa a yembr be, tõe n waa ne yelle. A sã n yaa rao n tʋʋmd ne paga, wall a yaa pag n tʋmd ne raoa, rẽ me tõe n waa ne yelle. (Yel. 2:10-12, 16) Bõe n tõe n sõng-y yell a woto buud pʋgẽ? Maan-y tɩ b bãng tɩ y yaa a Zeova Kaset soaba. Tall-y yel-manesem sẽn yaa sõma, la y tẽeg tɩ y sã n tar rolemd manesem ne neda, tõe n waa ne yelle. D sũur sã n wa sãam wʋsg wall d yam ka d menga, d tõe n data ned sẽn na n bels-do, n wilg-d tɩ d pa ned sẽn ka võor ye. Wakat kãnga, d sã n pa gũusi, d tõe n saka d sẽn paam a soab fãa belsgo. Y sũur sã n wa sãam woto, bao-y belsg a Zeova nengẽ, la y bao y tẽed-n-taasã zĩigẽ, n da wa maan bũmb sẽn na n kɩt tɩ y kong keoorã ye.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 34:19; Yel-bũn 13:20.

6. Filim-dãmbã la reem buud a taabã wɛɛngẽ, bõe la d pa segd n yĩmi?

⁶ Sẽn na yɩl n da wa tar yoob tʋlsem, yaa tɩlɛ tɩ d gũus ne filim-dãmb la reem a taab sẽn pa sõma. Rũndã-rũndã, sẽn maand-b filim-dãmbã la reem buud a taabã sẽn yiisd bũmb ninsã wʋsg tẽegda tõnd Sodom ne Gomoor nebã sẽn da maandã. (Zʋʋd 7) B maaname tɩ nebã get yoobã wa bũmb sẽn pa wẽnga, la sẽn pa wat ne yelle. Rẽ n so tɩ d segd n maand gũusg wakat fãa, bala pa filim la reem buuda fãa n yaa sõma ye. D segd n bãng n yãkame, bala d pa rat tɩ wa kɩt tɩ d kong vɩɩm sẽn kõn sa wã ye.—Yel. 4:23.

7. Yel-bʋg n tõe n wa zĩnd tõnd ne d tẽed-n-taag sʋka?

⁷ D sũur nooma d sẽn paam n be kiris-neb  tigingã pʋgẽ wã. D sẽn naagd taab n zãmsd Wẽnnaam Gomdã d tigissã sasa, la d nong taaba, n maan taab neerã sõngd-d lame tɩ d pa yĩmd d keoorã yell ye. La mo-yõsr tõe n wa bee tõnd ne d tẽed-n-taag ning sʋka. D segd n welga yɛl a woto buudã, sã n pa rẽ, tõe n waa ne sũ-kẽka.—Karm-y 1 Pɩyɛɛr 3:8, 9.

8, 9. a) Zʋg-sõma bʋs n na n sõng-d tɩ d ra wa kong keoorã? b) D tẽed-n-taag sã n wa maan bũmb tɩ sãam d sũuri, bõe n na n sõng tɩ laafɩ kell n zĩndi?

⁸ Bõe la d tõe n maan tɩ sũ-kẽk ra wa kɩt tɩ d kong keoorã? A Poll ra wilga Kolos kiris-nebã b sẽn tog n maanã. A yeelame: “Yãmb sẽn yaa Wẽnnaam nin-tũusdsi, la neb sẽn welg toorã, la neb Wẽnnaam sẽn nong wʋsgã, bɩ y yelg nimbãan-zoeer meng-menga, la sõmblem, la sik-m-menga, la sũ-bʋgsem, la sũ-mar wa futu.” A paasame yaa: ‘Ned sã n tar yell ne a to, bɩ a maan a soab sugri . . . La sẽn yɩɩd fãa, bɩ y nong taab bala, tɩ nonglem yaa loɛtg sɩd-sɩda.’—Kol. 3:12-14.

⁹ D sã n nong taaba, n maand taab neere, na n sõng-d lame tɩ d kõt taab sugri. Wala makre, d tẽed-n-taag sã n yeel gomd wall a maan bũmb tɩ sãam d sũuri, d tẽeg bũmb kẽer tõnd me sẽn yeele, wall d sẽn maan tɩ sãam d taab sũuri. D sẽn paam tɩ b maan-d neer n kõ-d sugri, tɩ wilg tɩ b nong-d lame wã pa yɩ-d noog sɩda? (Karm-y Koɛɛg soab 7:21, 22.) Kiristã maan-d-la neere, n tigim tõnd tũudum hakɩɩkã pʋgẽ, tɩ d tũud Wẽnnaam ne yam a yembre. D sũur nooma ne rẽ, tɩ d pʋʋsd Wẽnnaam barka. (Kol. 3:15) D fãa nonga Wẽnnaam-yɛngã, n moond koe-yɛngã, zu-loees nins d sẽn maood ne wã me wʋsg wõnda taaba. D sã n nong taaba, n maand taab neere, na n paasa d zems-n-taarã la sõng-d tɩ d ra wa yĩm d keoorã yell ye.

10, 11. a) Bõe yĩng tɩ sũ-kiir pa sõma? b) Bõe la d tõe n maan tɩ sũ-kiir ra wa kɩt tɩ d kong keoorã?

¹⁰ Kibay n be Biiblã pʋgẽ, n tẽegd tõnd tɩ sũ-kiir me tõe n kɩtame tɩ d wa kong keoorã. Wala makre, a Kayẽ maana sũ-kiir ne a yao a Abɛll n kʋ-a. A Koore ne a Datã la a Abiram me maana sũ-kiir ne a Moyiizi, n da pa le sakd a taoor-sobendã ye. Rĩm a Sayull me maana sũ-kiir ne a Davɩɩd n bao n na n kʋ-a. Pa zaalem la Wẽnnaam Gomdã sẽn yeel tɩ “sũ-kĩir la geesem-geesem sẽn be zĩig ningã, zũnglug la maan wẽns buud fãa bee be” wã ye.—Zak 3:16.

¹¹ D sã n modg n nong d taabã ne d sũur fãa la d maand-b neere, na n sõngame tɩ d ra maan sũ-kiir ye. Ad Biiblã sẽn yeele: “Nonglem tara sũ-mare, nonglem sõngda neb a taaba, a ka maand sũ-kiir ye.” (1 Kor. 13:4) Sẽn na yɩl n da wa yɩ sũ-ki-neda, yaa tɩlɛ tɩ bũmb fãa pʋgẽ bɩ d mao n bãng a Zeova raabo. A ratame tɩ d getẽ tɩ tõnd ne d tẽed-n-taasã fãa, rat n yeel tɩ tigingã nebã fãa yaa yĩng a yembr wila. Woto, d na n tõogd n wilgdame tɩ d nonga d tẽed-n-taasã. Sɩd me, Biiblã yeelame yaa: “A yembr sã n paam waoogre, b fãa naagda yẽnda n kɩdemdẽ.” (1 Kor. 12:16-18, 26) D to sã n paam bõn-songo, wall yaa bũmb la a tõog n maane, d pa na n maan sũ-kiir ye. D na n naag n maana sũ-noogo. D tẽeg rĩm a Sayull biig a Zonatã yelle. Wẽnnaam sẽn yãk a Davɩɩd t’a na n wa ledg a Sayullã, a Zonatã pa maan sũ-kiir ye. A pʋd n kenga a Davɩɩd raoodo, n wilg-a tɩ yẽ be a poorẽ. (1 Sãm. 23:16-18) Rẽ yĩnga, tõnd me pa tõe n maan wa a Zonatã, n nong d taabã la d maand-b neer sɩda?

12. Zagsã rãmb sã n tũ saglg bʋg la b na n wa paam keoorã?

¹² Zak neb sã n tũud Biiblã noyã la a  saglsã, sõngdame tɩ zems-n-taar be b sʋka, tɩ b tar sũ-noogo. Na n sõng-b lame me tɩ b wa paam keoorã. Lɛtr ning a Poll sẽn tool Kolos kiris-nebã pʋgẽ, saglg bʋg la a kõ zagsã rãmba? Ad a sẽn yeele: “Pagba, bɩ yãmb ned kam fãa sak a sɩda, wa sẽn zems sẽn tog n yɩ to-to Zu-soaba tũudum pʋgẽ wã. Pʋg-sɩdbã, bɩ yãmb ned kam fãa nong a paga, la y ra maan gãgs ne-a ye. Kamba, sak-y y ba-rãmb ne y ma-rãmb bũmb fãa pʋgẽ, bala, bõn-kãng nooma Zu-soaba sũuri. Ba-rãmba, da maan-y tɩ y kambã sũy yiki, tɩ b raood wa n boog ye.” (Kol. 3:18-21) Yaa vẽeneg t’a Poll saglgã ket n tõe n nafa pʋg-sɩdbã, pagbã la kambã.

13. Saam-bi-poak sɩd sã n pa tũud a Zeova, bõe la a tõe n maane, tɩ sõng t’a wa sak n tũ a Zeova?

¹³ Yãmb sã n yaa saam-bi-poaka, tɩ y sɩdã yaool n pa tũud a Zeova, bõe la y tog n maane, y sã n getẽ t’a sẽn maand to-to ne yãmbã pa zemse? Rẽ yĩnga, yaa y sã n yik y sũur ne-a, n gom-a la na n maneg yellã bɩ? Baa y sã n tõog t’a maan y sẽn datã, na n sõngame t’a wa sak n tũ a Zeova bɩ? Bũmb pa wilgd ye. La y sã n sak n deeg tɩ yẽ la zakã soaba, n waoogd-a, tõe n sõngame tɩ zems-n-taarã paas y zakã pʋgẽ, t’a Zeova paam pẽgre. Y mak-sõngã tõe n kɩtame meng tɩ y sɩdã wa sak n tũ a Zeova. Woto, y  yiibã fãa wat n paama keoorã.—Karm-y 1 Pɩyɛɛr 3:1, 2.

14. Saam-biig pag sã n pa tũud a Zeova, bõe la a segd n maane, pagã sã n pa waoogd-a?

¹⁴ Yãmb sã n yaa saam-biiga, tɩ y pagã pa tũud a Zeova, bõe la y na n maane, y sã n getẽ t’a pa waoogd yãmba? Y sã n tãsd-a, n dat n wilg tɩ yãmb la zakã soaba, rẽ n na n kɩt t’a maneg n waoogd yãmb bɩ? Ayo. Wẽnnaam datame tɩ y rɩk a Zeezi sẽn yaa tigingã zu-soabã togs-n-taare, n wilgd y pagã y nonglem. (Efɛ. 5:23) A Zeezi nonga tigingã nebã, n maand sũ-mar ne-b wakat fãa. (Luk 9:46-48) Y sã n dɩkd a Zeezi togs-n-taare, tõe n sõngame tɩ y pagã wa sak n tũ a Zeova.

15. Bõe la saam-biig tõe n maane, tɩ wilg t’a nonga a paga?

¹⁵ A Zeova yeta pʋg-sɩdbã yaa: “Bɩ yãmb ned kam fãa nong a paga, la y ra maan gãgs ne-a ye.” (Kol. 3:19) Rao sẽn nong a pag sakd n kelgda a tagsgo, la a wilgd tɩ sõngda yẽ. Woto fãa wilgdame t’a nanda a pagã. (1 Pɩy. 3:7) Baa sẽn pa wakat fãa la a na n tũ a pagã sẽn yeelã, a sã n sok a tagsgo, naoor wʋsgo, sõngdame t’a bãng n yãk yam tɩ zemse. (Yel. 15:22) Rao sẽn nong a pag pa yet-a tɩ rẽnda a waoog yẽ ye. Yaa a yel-manesmã n na n kɩt t’a pagã waoogd-a. Rao sã n nong a pagã, la a nong a kambã, na n sõngame tɩ b naag taab n tũ a Zeova ne sũ-noogo, n wa paam vɩɩm sẽn kõn sa wã tɩ yɩ b keoore.

16, 17. Kom-bɩɩse, bõe n na n sõng-y tɩ y ra yik y sũur ne y roagdbã?

¹⁶ La yãmb sã n yaa bi-bɩɩga, n tagsdẽ tɩ y roagdbã pa wʋmd yãmb yɛlã võore, wall y getẽ tɩ b yaa dem-dem wʋsgo, y maanda wãna? Tõe tɩ sãamda y sũur wʋsgo, hal tɩ y sokd y meng a Zeova tũudmã sã n tõe n kõ-y-la sũ-noogo. La y sã n bas tɩ sũ-sãangã kɩt tɩ y bas a Zeova tũubu, pa na n yã n kaoos la y bãng tɩ ned pa be n nong yãmb la a rat y neere, n ta y roagdbã la y tẽed-n-taasã ye.

¹⁷ Rẽ yĩnga, y roagdbã sã n pa mi n kibl-yã, y kõn sok y meng b sã n sɩd nonga yãmb la b rat y neer sɩda? (Ebre. 12:8) La tõe tɩ yaa b sẽn kibind yãmb to-to wã n sãamd y sũuri. Ra n ges-y b sẽn kibind-y to-to wã ye. Sak-y n deeg-y tɩ b sẽn maandã tara võore. B sã n wa gomd yãmba, maan-y y sẽn tõe fãa tɩ y sũur da yik ye. Ad Biiblã sẽn yeele: “Ned sẽn tõe a noor tara yam. Ned sẽn tõe a meng tara bãngre.” (Yel. 17:27) Yãk-y yam n na n mao n yɩ ned sẽn bɩ, ned sẽn maagd a yĩng n kelgd saglse, la sẽn maood n dɩkd yam saglg fãa pʋgẽ, n pa get b sẽn kõ saglgã to-to wã ye. (Yel. 1:8) Ra yĩm-y tɩ y sẽn paam tɩ y roagdbã nong a Zeova n tũud-a wã yaa bark tɛkẽ ye! B rata ne b sũur fãa n sõng-y tɩ y wa paam keoorã.

18. Bõe yĩng tɩ y rat ne y sũur fãa n mao n da yĩm y keoorã yelle?

¹⁸ D na n tɩ vɩɩmda saasẽ tɩ yaa tẽng zug ka me, keoor ning d fãa sẽn na n wa paamã sɩd yaa bark tɛkẽ! D sẽn gũud bũmb ningã pa belgre, bala yaa a Zeova sẽn yaa d Naandã meng n pʋlme. A Gomdã pʋgẽ, a wilgame tɩ tẽngã sã n wa lebg arzãna, “dũniyã gill na n pida ne Sẽn-Ka-Saab bãngre.” (Eza. 11:9) Wakat kãnga, dũniyã nebã fãa na n paam n lebga Wẽnnaam karen-biisi, t’a zãms-b a raabã. Sɩd yaa keoor sẽn sek d na mao n wa paame! Woto wã, d tagsd bũmb nins a Zeova sẽn pʋlmã, la d ra sak tɩ baa fʋɩ kɩt tɩ d kong keoorã ye!