Nebã baooda yõ-woko
“Mam yãnda tʋʋmd ning Wẽnnaam sẽn kõ ninsaalbã tɩ b maanã. Wẽnnaam maana bũmb fãa sõama n zems a wakate. Bãmb ninga wakat sẽn ka sɛt tagsg ninsaal sũur pʋgẽ.”—Koɛɛg soaba 3:10, 11.
GOM-KÃENSÃ yaa rĩm a Salomo sẽn yɩ yam-soabã goama. B wilgda ninsaalbã tagsg sẽn yaa a soaba. B pa tõe n põs kũumã ye. Tõe tɩ yaa rẽ yĩng la b sẽn baood ne b sũur fãa n na n paam yõ-wokã. Na maan yʋʋm tusa, b baoo b sẽn tõe n maan n wogl b yõorã.
Wala makre, d gom a Gilgamesh sẽn yɩ Sumeri rãmbã rĩmã yelle. Soalem buud toor-toor la nebã togs rĩm-kãngã wɛɛngẽ. Solemd a ye pʋgẽ, b yeelame t’a toga sor sẽn pa yɩ nana, n na n bãng a sẽn tõe n maan n põs kũum. La a pa tõog n bãng ye.
Yʋʋmd 1500 sẽn deng a Zeezi rogmã, sinoaambã bãngdb n maan tɩ-koom buudu, n da tẽed tɩ tõe n kɩtame tɩ ninsaal vɩ n pa kiidẽ ye. B maan-a lame n kalem ne mɛrkiir la arsenik bilfu. La wõnda tɩ-koomã kʋʋ sinoaambã nanambse. Pĩnd-wẽndẽ, Erop bãngdb n mak n na n kɩt tɩ sãnemã lebg bũmb b sẽn tõe n dɩ, bala b ra tẽedame tɩ sãnem sẽn pa sãamdã yĩnga, tõe n kɩtame tɩ ninsaal vɩɩmd n kaoose.
Rũndã-rũndã, siãnsã bãngdb kẽer baood n na n bãnga bũmb ning sẽn kɩt tɩ nebã kʋʋndẽ wã. Yaa kaset tɩ hal n tãag rũndã, nebã rata ne b sũur fãa n põs kʋʋlmã la kũumã, wa pĩnd wẽndẽ dãmbã me. La bãngdbã modgr yãka neng bɩ?
WẼNNAAM “NINGA WAKAT SẼN KA SƐT TAGSG NINSAAL SŨUR PƲGẼ.”—KOƐƐG SOABA 3:10, 11
NINSAALBÃ BAOODA KƲƲLMÃ VÕORE
Siãnsã bãngdb sẽn maand vaeesg ninsaal yĩngã zugã goma bʋʋm toɛy-toɛy bãmb 300 la zak yelle, n wilg ninsaalbã sẽn kʋʋnd la b kiidẽ wã võore. Yʋʋmã noorã, bãngdb n tõog n toeem bũmb sãnda rũmsã la ninsaalbã selill-dãmb kẽer pʋsẽ, tɩ b pa le kʋʋnd tao-tao ye. B sẽn tõog n maan woto wã kɩtame tɩ arzɛgs rãmb yiis ligd n na n sõng tɩ b bao n bãng ninsaal sẽn kiidã võore. Bõe la bãngdbã maan-yã?
B baood n na n wogla ninsaal vɩɩmã. Bãngdb kẽer tagsdame tɩ b bãnga bũmb ning sẽn kɩt tɩ d kʋʋndẽ wã. B yeelame tɩ selill nins b sẽn boond tɩ kormozom-dãmbã baasgẽ, bũmb n be be tɩ b boond tɩ telomeer-dãmba. Selill-dãmbã sã n wa weend taaba, yaa telomeer-dãmbã n kogend bũmb ning sẽn kɩtd tɩ b tõe n bãng biig sã n na n yɩɩ woko, zẽega, bedre, la bũmb a taaba. La selill-dãmbã sã n weend taaba, telomeer-dãmbã boogdame. La tarẽ-n-tarẽ, b pa le weend taab ye. Wakat kãng la kʋʋlmã sɩngda.
Yʋʋmd 2009 wã, a Elizabeth Blackburn sẽn paam piri-nobɛllã, n paas neb a taab n yã bũmb sẽn tõe n sõng tɩ telomeer-dãmbã pa boogde, tɩ selill-dãmbã pa kʋʋnd me ye. La b sɛbã pʋsẽ, b sak n deegame tɩ telomeer-dãmbã pa wogend ninsaal yõor ye. B pa kɩtd tɩ d vɩɩmd n kaoos n yɩɩd rũndã-rũndã wã ye.
Ninsaal yĩngã selill-dãmbã manegre. Yaa bũmb a to bãngdbã sẽn maand sẽn na yɩl n tõog kʋʋlmã. Ninsaal yĩngã selill-dãmb sã n wa kʋʋl wʋsgo, b pa tõe n le weel taaba, tɩ kɩt tɩ yĩngã pa le tõe n zab ne bãasã sõma ye. Rẽ n kɩtd tɩ bãase, la zabdem buud toor-toorã paasdẽ wã. Sẽn pa kaoose, bãngdb sẽn be Fãrens yãka neb yʋʋm sẽn yɩɩd 100 selill-dãmb n manege, tɩ le sɩng n tõe n weend taaba. A Jean-Marc Lemaître sẽn yaa b taoor soabã yeelame tɩ b tʋʋmdã yaa kaset tɩ b na n wa tõogame tɩ selill-dãmbã pa kiidẽ ye.
SIÃNSÃ TÕE N WOGLA NED VƖƖM BƖ?
Siãnsã bãngdb wʋsg pa tẽed tɩ kʋʋlmã tɩt tõe n kɩtame tɩ ninsaalbã vɩɩmd n kaoos n yɩɩd rũndã-rũndã wã ye. Yaa sɩd tɩ yʋʋmd 2000 wã tɛka, ninsaalbã vɩɩme n kaoosdẽ. La yaa b sẽn modgd n yaa yɩlem n paasdẽ, la b tar bãas wʋsg tɩɩmã. Bãngdb kẽer tagsdame tɩ ninsaalbã pa le tõe n vɩɩmd n kaoos n yɩɩd woto ye.
Na maan yʋʋm 3 500, Biibl-gʋlsd a Moyiiz yeelame: “Tõnd yʋʋmã sõor ka yɩɩd pis-yopoe ye. La yĩns kelem sã n beẽ, a tata pis-nii. La ne rẽ fãa, ket n yaa namsg la nimbãaneg bala. Bala, vɩɩmã loogda tao-tao. La tõnd na n loogame.” (Yɩɩn-sõamyã 90:10) Baa ninsaalbã sẽn modgd n na n wogl b yõorã, naoor wʋsgo, b pa kaoosd n yɩɩg a Moyiiz sẽn yeelã ye.
Bõn-vɩɩlɩ n yaool n be, n kaoosd n yɩɩd ninsaalbã. Wala makre, “oursin” wã la “mollusque.” B bee ko-kãsengã pʋgẽ, la b tõe n kaoosa yʋʋm 200 la zaka. Tɩɩg ning me b sẽn boond tɩ “séquoia géant” wã tõe n vɩɩmda yʋʋm tusa. D sã n ges bõn-naands kãensã la bõn-vɩɩlɩ a taab sẽn kaoosd to-to wã, d sokda d mens yaa: ‘Bõe yĩng tɩ ninsaal yẽ vɩɩmã tɛk yaa yʋʋm 70 bɩ 80 bala?’