Yɛ la y tõe n paam sũur pʋgẽ bãane?

Tõnd wakatã ne a Thoreau yell tõnd sẽn gom sõsg ning sẽn dengã pʋgẽ wakatã sʋka yɛl wʋsg n yaa toore. Bũmb a yembr sẽn yaa toor wʋsg yaa tɩ rũndã-rũndã sagls sẽn wilgd d sẽn tõe n maan to-to n paam yam sẽn gãe bãana yaa wʋsgo. Pisikoloog rãmba la sõng-m-meng seb-gʋlsdbã, la zʋrno rãmbã meng kãabda b saglse. B saglsã tõe n yɩɩ sõngr wakat bilf yĩnga, la sã n yaa ne wa ne yellã tɩɩm meng-menga, rẽ bal pa sek ye. Yaa woto la neb nins yell b sẽn gom sõsg ning sẽn looga pʋgẽ wã yã-yã.

A ANTÔNIO, a Marcos, a Gerson, a Vania, la a Marcelo yii zĩis toɛ-toɛyẽ la b ra tar zu-loees toɛ-toɛya. La b fãa ra vɩɩmda yɛl sẽn ta a tãab sẽn wõnd taaba. Pipi, wakat n zĩnd tɩ b “da ka tar tẽebo la Wẽnnaam dũniyã pʋgẽ ye.” (Efɛɛz rãmba 2:12) Yiib-n-soaba, b ra baooda yam sẽn gãe bãane. La tãab-n-soaba, b fãa paama sũur pʋgẽ bãan ning b sẽn da ratã, b sẽn sak Biibl zãmsg ne a Zeova Kaset rãmbã poore. B sẽn da bɩt zãmsgã pʋgẽ wã, b wa n bãngame tɩ Wẽnnaam nong-b lame. Sɩda, wa a Poll sẽn togs Atɛn nebã yẽ wakatã, Wẽnnaam “ka zãr ne tõnd fãa ye.” (Tʋʋma 17:27) D sã n kɩs sɩd ne rẽ, na n sõng- d-la hal sõma tɩ d paam sũur pʋgẽ bãane.

Bõe yĩng tɩ bãanã paood wʋsg woto?

Biiblã kõta bʋʋm kãsems a yiib sẽn kɩt tɩ bãanã kae dũniyã pʋgẽ wã, yaa sũur pʋgẽ bãanã tɩ yaa neba ne taab bãanã. B wilga pipi soabã võor Zeremi 10:23 (NW ) pʋgẽ: “Ninsaal sẽn yi tẽng tomẽ pa so a meng sor ye. Ninsaal sẽn kẽnd pa so a nao-yakemd sor wilgr meng ye.” Ninsaal pa tar yam sẽn sek n na n soog a meng t’a pa paam sõngr ye, la sõngr meng-meng bal sẽn sɩd tar yõodã yita Wẽnnaam nengẽ. Ninsaalb nins sẽn pa baood Wẽnnaam sor-wilgrã pa tol n tõe n paam bãan sẽn kaoosd ye. Bʋʋm a yiib-n-soab sẽn kɩt tɩ bãanã kaẽ wã bee tʋm-tʋmd a Zã goamẽ wã: “Dũniyã fãa bee wẽng soaba nugẽ.” (1 Zã 5:19) Sã n pa tũ ne Wẽnnaam sor-wilgri, “wẽng soaba” a Sʋɩtãan ninsaal nif sẽn pa ne, la sẽn sɩd be la a tar pãng wʋsgã tʋʋm na n gɩdga modgr nins ninsaal sẽn maand n na n paam bãanã wakat fãa.

Bʋʋm kãensã b yiibã yĩnga, neba wʋsg sẽn yɩɩd sẽn pa baood Wẽnnaam sor-wilgrã, la a Sʋɩtãan sẽn tʋmd wʋsg dũniyã pʋgẽ wã, kɩtame tɩ ãdem-biisã be ninbãaneg pʋgẽ. Tʋm-tʋmd a Poll bilga rẽ sõma woto: “Bõn-naandsa wẽeda siri n namsd wa pag sẽn dat n dog tɩ ta masã.” (Rom dãmba 8:22) Ãnd n tõe n kɩɩs gom-kãngã? Tẽns nins sẽn tar arzɛgs la sẽn be-b naong pʋgẽ wã, zak pʋgẽ zu-loeesã, bi-beerã, sẽn pa tɩrgã, neb manesem sẽn kɩɩsd taabã, laogã sẽn ka bas-m-yamã, buud kisg-taabã, wẽgbã, bãasã la yɛl sẽn yɩɩd woto wʋsg sẽn paas kɩtame tɩ nebã yam pa gãe bãan ye.

Zĩig ning d sẽn tõe n paamẽ sũur pʋgẽ bãana

A Antônio, a Marcos, a Gerson, a Vania, la a Marcelo sẽn wa n zãms Wẽnnaam Gomdã sẽn yaa Biiblã, b bãnga yɛl wʋsg sẽn toeem b vɩɩmã. Bũmb a yembr sẽn be, b bãngame tɩ dũniyã sẽn be zĩig ningã a na n wa toeema daar a yembre. Woto pa saagr sẽn pa vẽeneg sẽn wilgd tɩ bũmba fãa na n wa baas n zemsame ye. Yaa yel-sɩda, sẽn be bas-m-yam hakɩk sẽn wilgd tɩ Wẽnnaam tara raab ãdem-biisã yĩnga, la tɩ masã menga d tõe n dɩɩ raab kãng nafre, d sã n maan a raabã. B tũu bũmb nins b sẽn bãng Biiblã pʋgẽ wã b vɩɩmã pʋgẽ, la yɛlã sãooga b yĩnga. B paama sũ-noog la bãan n paas tɩ yɩɩg b sẽn da tagsdã.

A Antônio ye pa kẽesd a meng sũ-taab n kɩɩs la tʋʋm zĩisẽ gudgr pʋsẽ ye. A miime tɩ toeeng nins sẽn tũud ne manesem kãngã n wa wã pa toeen-kãsems ye, la yaa wakat bilf pʋgẽ toeeng bala. Nin-kãngã sẽn da yaa tʋm-tʋmdbã sẽndika taoor soabã zãms n bãnga Wẽnnaam Rĩungã. Yaa Rĩung ning yĩng neb milyõ rãmb sẽn pʋʋsde, b sã n togsd Soaalã Pʋʋsgo (bɩ Tõnd Ba wã) n yet Wẽnnaam: “Tɩ yãmb soolem wa.” (Matɩe 6:10) A Antônio bãngame tɩ Wẽnnaam Rĩungã sɩd yaa saasẽ goosneema sẽn na n wa ne bãan meng-meng n kõ ãdem-biisã.

A Marcos zãmsa Biiblã sagls sẽn yaa sõma wã tũub kãadmã wɛɛngẽ wã. Rẽ kɩtame tɩ pĩnd politisiẽ kãngã ye be ne a pagã sũ-noog pʋgẽ. Yẽ me gũuda wakat sẽn wat ka la bilfu, tɩ Wẽnnaam Rĩungã na n ledg dũni kãngã sẽn yaa rat-tɩ-loog la rat-m-yembrã ne dũni sẽn yaa sõma n yɩɩdã. A mii Soaalã pʋʋsgã d sẽn karemd woto wã goam võor sõma n yɩɩd zĩig sẽn zãre: “Tɩ yãmb daab maan dũniyã zug wa sẽn maand arzãna [saasẽ wã, NW ].” (Matɩe 6:10) Wẽnnaam daabã sã n wa maan tẽng zugu, ninsaalbã na n paama vɩɩm sẽn yaa sõma buud b sẽn zɩ n yã.

Yaa wãn to ne a Gerson? A ye pa yɛɛbd la wagdr ye. Bi-kãngã sẽn da yeebd n pa tar yirã vɩɩm tara võor masã, bala a rɩkda a pãngã n  sõngd neb a taab tɩ b paam sũur pʋgẽ bãane. Wala yel-kãensã b sẽn vɩɩmdã sẽn wilgdã, Biiblã zãmsg la a sẽn yetã tũub tõe n toeema ned vɩɩm hal wʋsg tɩ maneg n paase.

Sũur pʋgẽ bãan dũni sẽn gudg pʋgẽ

Nin-kãseng ning sẽn yaa sabab ne Wẽnnaam daabã pidsgã yaa a Zezi Kirista, la nebã sã n zãmsd Biiblã ne a Zeova Kaset rãmbã, b zãmsd n bãngda yɛl wʋsg yẽ zugu. Yʋng ning a sẽn dogã, malɛgsã yɩɩl n pẽga Wẽnnaam woto: “Pẽgre Wẽnnaam sẽn be arzãna. Laafɩ bee dũniyã zug neb nins sẽn sakd bãmba sʋka.” (Luk 2:14) A Zezi sẽn wa n bɩ wã, nebã vɩɩm manegr da pak-a lame. A yɩɩ wʋmd ne b yĩn-sidsã, la a tall ninbãan-zoeer kãseng ne neb nins sẽn da be toog pʋgẽ wã la ne bãad dãmbã. La wala sẽn zems ne malɛgsã goamã, a kõo sũ-bʋgsem dãmbã sũur pʋgẽ bãane. A ministɛɛrã saabẽ, a yeela a karen-biisã: “Mam basa laafɩ ne yãmba. Mam kõta yãmb mam laafɩ. Mam ka kõt wa dũniyã sẽn kõta ye. Da sak-y tɩ yãmb sũyã sãam wala tɩ rabeem yõk yãmb ye.”—Zã 14:27.

A Zezi ra pa ãdem-biis sõngd bal ye. A maka a menga ne pe-kɩɩma, la a mak a karen-biisã sẽn tar sũ-bʋgsmã ne piis a sẽn wa n yeel tɩ: “Mam waame tɩ piisa paam vɩɩm, la b paam hal wʋsgo. Mam yaa pe-kɩɩm sõngo. Pe-kɩɩm sõng kõta a vɩɩm a piis yĩnga.” (Zã 10:10, 11) N-yẽe, sẽn yaa lebend ne taoor dãmb wʋsg rũndã-rũndã sẽn get bãmb mens yell nanandã, a Zezi kõo a vɩɩmã a piisã yĩnga.

Wãn-wãn la d tõe n dɩ a Zezi sẽn maana nafre? Neb wʋsg mii gom-kãensã: “Wẽnnaam nonga dũniyã hal tɩ b kõ b Biiga sẽn-ka-to, tɩ ned ninga fãa sẽn tẽed bãmb kõn sãam ye, la a na paam vɩɩm sẽn-ka-sɛta.” (Zã 3:16) Tall tẽeb ne a Zezi baooda pipi tɩ d bãng yẽ la a Ba a Zeova. Wẽnnaam la a Zezi bãngr tõe n kɩtame tɩ f paam zood sõma-sõma ne a Zeova Wẽnnaam, sẽn na n sõng tõnd tɩ d yamã gãand bãane.

A Zezi yeelame: “Mam piisa wʋmda mam koɛɛga. Mam mii bãmba, la bãmb tũuda maam. Mam kõta bãmb vɩɩm sẽn ka sɛta, la bãmb kõn sãam abada. La ned ka tõe n deeg bãmb mam nugẽ ye.” (Zã 10:27, 28) Ad sɩd yaa nonglem goam sẽn kõt belsgo! Sɩda, a Zezi togsa gom-kãensã yʋʋm tus a yiib sẽn loog la bala, la gom-kãens pãngã yaa yembr masã wa b sẽn da tar pãng rẽ wẽndã. Ra tol-y n yĩm-y t’a Zezi Kirist ket n vɩɩme n tʋmdẽ, n dɩt naam masã n yaa Wẽnnaam saasẽ Rĩungã Rĩm b sẽn zĩnig naam geer zug ye. Wala a sẽn da be tẽng zug yʋʋm wʋsg kãensã sẽn loogã, a ket n geta sũ-bʋgsem dãmbã sẽn baood tɩ b yamã gãand bãanã yelle. Sẽn paase, a ket n ya a piisã Pekɩɩmã. Tõnd sã n tũ-a, a na n sõnga tõnd tɩ d paam sũur pʋgẽ bãane. Bãan kãng kɩtdame tɩ d gẽeg beoog-daar sẽn tar laafɩ zãng-zãng ne bas-m-yam, tɩ nen-kɛglem, zab la bi-beer pa na n ye zĩnd me ye.

D sẽn mi la d tẽed t’a Zeova na n tũnuga ne a Zezi n sõng-dã sɩd kõt-d-la nafa. Y tẽrame t’a Vania la pʋgsad ning sẽn da tʋkd zɩɩb sẽn zɩs la a ra tagsdẽ tɩ Wẽnnaam da bas-a lame wã bɩ? Masã a Vania miime tɩ Wẽnnaam pa bas-a ye. A yeelame: “Mam bãngame tɩ Wẽnnaam sɩd yaa ned sẽn tar zʋgd sẽn yaa sõma wʋsgo. A nonglmã tus-a lame t’a tʋm a Biriblã tẽng zug sẽn na yɩl n kõ tõnd vɩɩm. Tara yõod wʋsg tɩ d bãng woto.”

A Marcelo kõta kaset t’a zoodã ne Wẽnnaamã yaa zood meng-menga. Nin-kãngã sẽn da nong yõ-noogrã yeta woto: “Naoor wʋsgo, kom-bɩɩsã pa mi b sẽn maandã ye, la b tõe n wa baas n maana b mens wẽnga. Kẽer kẽeda dorg yembd pʋgẽ wa mam sẽn  maana. M saagdame tɩ kom-bɩɩs wʋsg a taab na n paama bark wa maam, b sã n bãng sɩdã Wẽnnaam la a Biriblã wɛɛngẽ.”

B sẽn zãms Biiblã neer yĩnga, a Vania la a Marcelo paama tẽeb sẽn tar pãng ne Wẽnnaam la bas-yard t’a rat n sõng-b lame tɩ b mao ne b zu-loeesã. Tõnd sã n maan wa bãmba, n zãms Biiblã n tũ a sẽn yetã, d na n paama sũur pʋgẽ bãan hal wʋsg wa bãmba. Rẽ, raood kengr goam nins tʋm-tʋmd a Poll sẽn kõ wã na n sɩd nafa tõndo: “Da maan-y yɩɩr ne bũmb ba a yembr ye, la ne pʋʋsgo la ne bark pʋʋsgo bɩ y wilg Wẽnnaam yãmb sẽn dat bũmb ninsi. La Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd neba bãngr fãa na gũ yãmb sũyã la yãmb tagsgo Kirist Zezi maasem yĩnga.”—Filip rãmba 4:6, 7.

Bãan hakɩkã paoong rũndã-rũndã

A Zezi Kirist wilgda neb nins sɩdã kom sẽn tarã sor ning sẽn tar n debd vɩɩm sẽn pa sat zĩigẽ tẽng zug arzãn pʋgẽ. A wilgd-b-la sor Wẽnnaam baleng sẽn yaa yɩlemdã pʋgẽ, tɩ b tar bãan sẽn wõnd a soab ning b sẽn bilg Biiblã pʋgẽ wã: “Mam neba na n zĩnda laafɩ zĩigẽ la rot sẽn tar laafɩ pʋgẽ, la yir sẽn tar yĩn-maasem pʋgẽ.” (Ezai 32:18) La woto yaa reng-n-lɛmbg bal ne laafɩ ning b sẽn na n paam beoog-daarã. D karemdame: “La sũ-maasem dãmba na n sooga dũniyã n maan sũ-noog laafɩ wʋsg yĩnga. Nin-tɩrs na n sooga dũniyã la bãmb na n zĩnda a zug wakat sẽn-ka-sɛta.”—Yɩɩl Sõamyã 37:11, 29.

Woto, d tõe n paama sũur pʋgẽ bãan rũndã-rũndã bɩ? N-yẽe. Sẽn paase, d tõe n kɩsa sɩd tɩ ka la bilfu, Wẽnnaam na n ninga ãdem-bi-sakdbã bark ne bãan b sẽn zɩ n yã pĩnda. Rẽ, bõe yĩng tɩ y pa na n pʋʋs n kos-a t’a kõ-y a bãanã? Yãmb sã n tar zu-loees sẽn sãamd yãmb bãanã, bɩ y pʋʋs wa Rĩm a Davɩɩd sẽn pʋʋs to-to wã: “Bɩ y yols maam ne toog ninga sẽn tar maamã, la y yiis maam sẽbgra pʋgẽ. Bɩ y ges mam fara ne m toogã, la y kõ maam sugri m kongra fãa yĩnga.” (Yɩɩl Sõamyã 25:17, 18) Sɩd bãng-y tɩ Wẽnnaam kelgda pʋʋs-kãensã. A tẽegda a nug n kõt bãanã neb nins fãa sẽn baood-a ne pʋ-peelmã. B kõta tõnd bas-m-yam ne nonglem woto: “Zusoaba [a Zeova, NW ] pẽnegda neb nins sẽn boond bãmbã, la neb nins sẽn boond bãmb ne sɩdã. Bãmb kõta b zoɛtba b sẽn dat bũmb ninga. La bãmb wʋmda bãmb kɛlenga n fãagd bãmba.”—Yɩɩl Sõamyã 145:18, 19.

[Goam sẽn tar pãngã, seb-neng a 5]

Ninsaal pa tar yam sẽn sek n na n soog a meng tɩ pa tũ ne sõngr ye, la sõngr meng-meng bal sẽn sɩd tar yõodã yita Wẽnnaam nengẽ

[Goam sẽn tar pãngã, seb-neng a 6]

Wẽnnaam la a Zezi Kirist bãngr kɩtdame tɩ d paam zood sõma-sõma ne Wẽnnaam a Zeova, tɩ na n sõng tõnd tɩ d yamã gãand bãane

[Foto, seb-neng a 7]

Biiblã sagls tũub sõngd n wata ne zak pʋgẽ bãane