D bao sẽk karengã la zãmsgã yĩnga

“Bao[-y] sẽk sẽn zemsã y mens yĩnga, bala rayã yaa wẽng wakate.”—EFƐƐZ RÃMBA 5:16, NW.

1. Bõe yĩng tɩ yaa yam bũmb tɩ d reng n yãk d sẽn na n tʋm to-to ne d sẽkã, la bõe la tõnd sẽn dɩkd d sẽkã n tʋmd to-to wã wilgd tõnd mengã wɛɛngẽ?

B YEELAME tɩ “sẽk yãkr yaa sẽk bĩngri.” Ned sẽn dɩkd sẽk n maan yɛl a sẽn segd n maan na n dɩɩ a sẽkã nafr naoor wʋsgo. Rĩm sẽn tar yam a Salomo gʋlsame: “Bũmb fãa tara a wakate. Bũmb nins fãa sẽn maand dũniyã zuga tara b wakate.” (Koɛɛg Soaba 3:1) Tõnd fãa sẽkã waooglem yaa yembre. Bee ne tõnd sẽn dɩkd-a n tʋm to-to wã. Tõnd sẽn yãkd d pipi bõn-yõodã to-to wã, la d sẽn pʋɩt d sẽkã to-to wã wilgda bũmb ning tõnd sũurã sẽn nong n yɩɩdã hal wʋsgo.—Matɩe 6:21.

2. a) A Tãng zug Zãmsgẽ wã, bõe la a Zezi yeel tõnd tẽebã ratem wɛɛngẽ? b) Vaees-m-meng bʋg la d segd n maane?

² Yaa tɩlae tɩ d rɩk sẽk n dɩ la d gũsi, bala bõn-kãensã yaa yĩngã bõn-datem. La yaa wãn to ne tẽebã ratem? Tõnd miime tɩ ratem kãens me segda ne pidsgu. A Zezi yeela woto a Tãng zug Zãmsgẽ wã: “Sũ-noog rãmb la neb nins sẽn mi tɩ b tara tẽeb ratmã.” (Matɩe 5:3, NW ) Yaa rẽ yĩng la “kɩs-sɩd la gũusd yambã” sẽn tẽegd tõnd wakat fãa tɩ tara yõod tɩ d rɩk sẽk Biiblã kareng la a zãmsg yĩngã. (Matɩe 24:45, NW ) Y tõe n yãame tɩ rẽ tara yõod wʋsgo, la y tõe n tagsame tɩ y pa tar sẽk n na n zãms bɩ n karem Biiblã ye. Sã n yaa woto, bɩ d vaees n gese wãn-wãna, la ne bõe tũnugr la d tõe n bao sẽk n paas d vɩɩmã pʋgẽ n karem Wẽnnaam Gomdã, n maan d meng zãmsgã la d bʋgse.

D bao sẽk n karem la d zãms Biiblã

3, 4. a) Sagl-bʋg la tʋm-tʋmd a Poll kõ tõnd sẽkã rɩk n tʋm wɛɛngẽ, la bõe n be rẽ pʋgẽ? b) Bõe la a Poll da rat n yeele, a sẽn sagl tõnd tɩ d ‘bao sẽk sẽn zemsã d mens yĩngã’?

³ Tõnd sẽn vɩ wakat ning pʋgẽ wã yĩnga, tõnd fãa segdame n kelg tʋm-tʋmd a Poll gom-kãensã neere: “Bɩ y gũus neer tɩ y sẽn kẽnd to-to wã ra yɩ wa yalemb ye, la a yɩ wa yam dãmba n bao sẽk sẽn zemsã y mens yĩnga, bala rayã yaa wẽng wakate. Rẽ yĩnga, bɩ y bas yalemdo, la ket-y n bãngd a Zeova raabã sẽn ya a soab n welge.” (Efɛɛz rãmba 5:15-17, NW ) Yaa sɩda, sagl-kãngã tɩ loee ne tõnd sẽn yaa kiris-neb sẽn dɩk b mens n kõ wã vɩɩmã nens fãa. Yã sẽk pʋʋsgã, zãmsgã la tigissã yĩngã, la kẽes d mens wa d sẽn tõe tɛk “soolem koe-noog kãngã” mooneg pʋgẽ bee rẽ sʋka.—Matɩe 24:14; 28:19, 20.

⁴ Rũndã-rũndã, wõnda yaa toog ne a  Zeova sõgen dãmb wʋsg tɩ b karem Biiblã la b maan zãmsg sõma-sõma b vɩɩmã pʋgẽ. Vẽenega, tõnd pa tõe n dɩk lɛɛr n paas daarã pʋgẽ ye, rẽ n so tɩ tʋm-tʋmd a Poll saglgã segd n tɩ loe ne bũmb a to. Gerɛk buud-goamã pʋgẽ, gomd ning sẽn yaa “bao sẽk sẽn zemsã” rat n yeelame tɩ d bao-a bũmb a to pʋgẽ. A Vine gom-biis-võor sebrẽ wã (Expository Dictionary), a wilgame t’a võorã yaa “maan f sẽn tõe tɛk sor sẽn kõ fãa sasa, tũnug ne sor sẽn kõ fãa wa f sẽn tõe tɛka, bala sẽn loog loogame.” Bõe pʋgẽ bɩ yɛ la d tõe n bao sẽk sẽn zemsã Biiblã kareng la a zãmsg yĩnga?

D segd n yãka pipi bõn-yõodo

5. Bõe yĩnga, la wãn-wãn la d segd n bãng “bũmb nins sẽn yaa sõama n yɩɩda”?

⁵ Noorã rɩɩb baoob toor sẽn ka be, d tara tẽeb yɛl wʋsg n na n maane. D sẽn ya a Zeova sõgen dãmb sẽn dɩk b mens n kõ wã, d tara ‘tʋʋmd wʋsg n na n maan Zusoaba tʋʋmd pʋgẽ.’ (1 Korẽnt dãmba 15:58) Yaa rẽ yĩng la tʋm-tʋmd a Poll sẽn sagl kiris-nebã sẽn be Filipã tɩ b “bãng bũmb nins sẽn yaa sõama n yɩɩda.” (Filip rãmba 1:10) Rẽ wilgdame tɩ d segd n yãka pipi bõn-yõodã. Wakat fãa yaa tẽebã yɛl n segd n lʋɩ yĩngã yɛl taoore. (Matɩe 6:31-33) La kɩls tɩ zems me yaa tɩlae, sẽn na yɩl n pids d tẽebã zɩɩbo. Yaa wãn-wãn la tõnd pʋɩt d sẽkã d kiris-ned vɩɩmã nens toɛ-toɛyã pʋsẽ? Bab-sak-sull yel-gɛtb wilgdame tɩ “bũmb nins sẽn yaa sõama n yɩɩda” kiris-ned sẽn segd n maana sʋka, meng Biibl zãmsgã la a karengã yaa yɛl b sẽn lebsd poorẽ n paasdẽ.

6. Sẽk sẽn zemsã baoob tõe n baoodame tɩ d maan bõe, sã n wa yaa ne noorã rɩɩb baoob bɩ zakã pʋgẽ tʋʋm wɛɛngẽ?

⁶ Wa d sẽn yã wã, sẽk sẽn zemsã baoob baoodame tɩ d ‘maan d sẽn tõe tɛk sor sẽn kõ fãa sasa,’ la d ‘tũnug ne sor sẽn kõ fãa wa d sẽn tõe tɛka.’ Woto, tõnd Biibl karengã la zãmsgã minung sã n pa lebd be, yɩtẽ-la sõma tɩ d vaees d mengã n ges d sẽn tʋmd ne d sẽkã to-to wã. Bao n kõ noorã sã n baoodẽ tɩ d maan yɛl wʋsg tɩ looge, bɩ a sã n dɩkd tõnd sẽkã la d pãngã wʋsg tɩ looge, d segd n pʋʋsa a Zeova rẽ yĩnga. (Yɩɩl Sõamyã 55:23) D tõe n maana remsg sẽn na n kõ-d sẽk n paas tɩ d maan yɛl nins sẽn tar yõod sẽn tɩ loe ne a Zeova balengã, tɩ Biibl zãmsgã la a karengã be sʋka. B yeela wa sẽn zems tɩ pag zɩ n tʋm a tʋʋm n sa ye. Woto, kiris-nin-pogsã me segd n yãka b pipi bõn-yõod la b yãk wakat takɩ n karem la b zãms Biiblã n pa reem ye.

7, 8. a) Naoor wʋsgo, yel-bʋs pʋsẽ la d tõe n bao sẽkã karengã la zãmsgã yĩnga? b) Pemsem kokrã bõn-datl yaa bõe, la wãn-wãn la rẽ tẽegr tõe n sõng-d tɩ d yãk d pipi bõn-yõodã?

⁷ Naoor wʋsgo, tõnd wʋsg sẽn yɩɩd tõe n baoa sẽk zãmsgã yĩnga, d sẽn na n bas yɛl nins sẽn pa tɩlaeyã. D tõe n sʋka d mens woto: ‘Wakat a wãn la mam dɩkd n karemd dũniyã sɛb la kɩbayã sɛba, n get televiziõ wã, n kelgd miziki bɩ n maand video reem? Mam dɩkda sẽk ordɩnatɛɛrã taoor n yɩɩd Biiblã kareng bɩ?’ A Poll yeelame: “Bɩ y ra maan yalemd ye, la bɩ y bãng [a Zeova, NW ] yam sẽn yaa bũmb ninga.” (Efɛɛz rãmba 5:17) Wõnda yaa televiziõ wã ges toogã n yaa bʋʋm kãseng ning sẽn kɩt tɩ Kaset rãmb wʋsg pa rɩkd sẽk tɩ sek n zãms Biiblã la b karm-a wã.—Yɩɩl Sõamyã 101:3; 119:37, 47, 48.

⁸ Kẽer tõe n yeelame tɩ b pa tõe n tar zãmsg wakat fãa, la tɩ b segd n koka pemsem. Rẽ yaa sɩda, la yɩta sõma tɩ d ges sẽk ning d sẽn dɩkd n kokd pemsmã, n mak ne sẽk ning d sẽn sɩd rɩkd n zãmsdẽ bɩ n karemd Biiblã. D sã n mak woto n gese tõeeme tɩ ling-du. Pemsem kokr la vʋʋsgã yaa tɩlae yaa sɩda, la yaa b sẽn na n zemse. B bõn-datlã yaa sẽn na yɩl n kõ-d pãn-paalg tɩ d ye tʋm tẽeb tʋʋma. Yɛl wʋsg sẽn pukd televiziõ wã pʋgẽ la video wã reem yaada neda, tɩ Wẽnnaam Gomdã kareng la a zãmsg yaool n kõt ned pãng la keelem.—Yɩɩl Sõamyã 19:8, 9.

 Kẽer sẽn baood weer zãmsgã yĩng to-to

9. Saglg ning b sẽn kõ D vaees Gʋlsgã daar fãa 1999 pʋgẽ wã tũub nafa yaa bõe?

⁹ Yʋʋmd 1999 seb-bil ning sẽn yaa D vaees Gʋlsgã daar fãa wã yetame: “Na n talla nafr wʋsgo, y sã n vaeesd daar verse wã la komantɛɛr dãmbã seb-bi-kãngã pʋgẽ yibeoogo. Y na n yãame tɩ yaa wala a Zeova, sẽn yaa Karensaam Kasengã nekda yãmb ne a saglsã. Bãngr-gomd pʋgẽ b goma a Zezi Kirist yell wala ned sẽn paamd zãmsg a Zeova nengẽ yibeoog fãa: ‘Yibeoog fãa, [a Zeova] yokda mam tʋbre tɩ m kelg wa karen-biiga.’ Zãmsg kãensã kõo a Zezi ‘gom minim zɩlemde,’ hal t’a tõe ‘n bãng . . . n leok ned ninga pãng sẽn sɛ wã.’ (Ezai 30:20; 50:4; Matɩe 11:28-30) B sã n nekd-y ne Wẽnnaam Gomdã sagls sẽn zems b wakatã yibeoog fãa, pa na n sõng-y tɩ y tõog n mao ne y mens zu-loeesã bal ye, la a na n kõ-y-la ‘gom minim zɩlemd’ me tɩ y sõng neb a taabã.” *

10. Wãn-wãn la kẽer baood weer n karemd Biiblã la b zãmsd-a, la bõe nafa la b paamda?

¹⁰ Kiris-neb wʋsg tũuda sagl-kãngã, n karemd daar verse wã la a goamã wɛgsgã, la b karemd Biiblã la b zãmsd-a yibeoog pĩnd me. Fãrense, so-pakd sẽn tar kɩs-sɩd yikda yibeoog pĩnd fãa n dɩkd minit 30 n karemd Biiblã. Yaa bõe n kɩt t’a tõog n maan woto sẽn na maan yʋʋma? Ad a sẽn yete: “Mam tʋll n maana woto hal wʋsgo, la baa sẽn yaa to-to fãa, mam gãta m kareng geelg-n-tʋmã!” Baa wakat ning tõnd sẽn yãk daarã pʋgẽ sẽn ya a soaba, sẽn pak-d n yɩɩdã yaa d wee n gãd d geelg-n-tʋmã. A René Mica sẽn be so-pakrã tʋʋmd pʋgẽ sẽn yɩɩd yʋʋm 40 n sõgen Erop la Afirik rɩtg babgã yeelame: “Yʋʋmd 1950 tɛka, mam bõn-datl yaa m karem Biiblã tõr yʋʋmd fãa. Yaa woto la m maan naoor 49 masã. M tagsdame tɩ woto tara yõod wʋsg sẽn na yɩl tɩ m ket n tar zood sõma-sõma ne m Naandã. Wẽnnaam Gomdã zug bʋgsg sõngda maam tɩ m wʋm a Zeova tɩrlmã la a zʋg a taabã võor n paase, la rẽ kõo maam pãng sẽn pa tõe n bãng n bilgi.” *

‘Rɩɩb wakat sẽn zems pʋgẽ’

11, 12. a) Tẽeb “rɩɩb” bʋg la “kɩs-sɩd yel-gɛtã” kõta? b) Wãn-wãn la b kõt ‘rɩɩbã’ wakat sẽn zems pʋgẽ?

¹¹ Wala rɩlg-m-meng minung sẽn maand n pa vaandẽ sẽn paasd yĩns laafɩ wã, Biiblã zãmsg la a kareng geelg-n-tʋm d sẽn tũud n pa vaandẽ kõta tẽeb laafɩ sõma. A Luk Evãnzillã pʋgẽ d karemda a Zezi gom-kãensã: “Ãnda n sɩd yaa kɩs-sɩd yel-gɛtã, gũusdã, a soab ning a zu-soabã sẽn na n ning a sõgen dãmbã sull zug t’a kell n kõt-b b rɩɩb vũkr wakat sẽn zems pʋgẽ wã?” (Luk 12:42, NW ) Sẽn yɩɩd yʋʋm 120 masã, tẽebã ‘rɩɩb wakat sẽn zems pʋgẽ’ la b kõ Gũusg Gasgã pʋgẽ, la sɛb a taab sẽn tik Biiblã zug pʋgẽ.

¹² Ges-y gomd ning sẽn yaa “wakat sẽn zems pʋgẽ” wã. Sasa sẽn zemsã pʋgẽ, tõnd “Karensaam Kãseng,” (NW ) a Zeova tũnuga ne a Biriblã la yambã sulli, n wilg a nin-buiidã sor tẽeb zãmsg yɛl la manesmã wɛɛngẽ. Yaa wala d lagma taab n wʋm koɛɛg sẽn yet-do: “Yãmb sã n dat n kẽng rɩtgo wala  goabga, yãmb tʋba na n wʋma gomd sẽn gomd yãmb poorẽ wã n yetẽ: ‘Ad sore bɩ y kẽne.’ ” (Ezai 30:20, 21) Sẽn paase, ned sã n maag a yĩng n karemd Biiblã la sɛb nins fãa sẽn tik Biiblã zugã, naoor wʋsgo, a neeme tɩ tagsg ning b sẽn togs be wã yaa yẽ mengã la b taas-yã. N-yẽe, Wẽnnaam saglsã la a sor-wilgrã na n waa wakat sẽn zems pʋgẽ tõnd yĩnga, n kɩtdẽ tɩ d yals kãn-kãe makr taoore, bɩ d rɩk sard ne yam.

Tall-y minung sẽn yaa sõma rɩlg-m-mengã wɛɛngẽ

13. Tẽebã rɩlgr minung sẽn pa sõma la bʋse?

¹³ Sẽn na yɩl n dɩ “rɩɩb” a woto b sẽn kõt wakat sẽn zems pʋgẽ wã nafa tɩ pidi, d segd n talla minung sẽn yaa sõma rɩlg-m-mengã wɛɛngẽ. Tara yõod wʋsg tɩ d paam geelg-n-tʋm d sẽn tũud wakat fãa Biiblã karengo, la meng zãmsgã yĩnga, la d gãd-a kãn-kãe. Yãmb tara minung sẽn yaa sõma rɩlg-m-mengã wɛɛngẽ, la y tar wakat sẽn pa vaand y sẽn dɩkd n maand y meng zãmsg sõma-sõma bɩ? Bɩ yãmb wolsda tagsa nins b sẽn maag b yĩng n segl tõnd yĩngã zugẽ wã bala, n dɩt var-var sã n yaa ne makr wɛɛngẽ, bɩ y tolg n basda rɩɩb kẽer kɛɛnga? Minung sẽn pa sõma tẽebã rɩlg-m-meng wɛɛngẽ kɩtame tɩ kẽer pãng boog tẽebã pʋgẽ, tɩ b lʋɩ menga.—1 Tɩmote 1:19; 4:15, 16.

14. Bõe yĩng tɩ be nafr tɩ d maag d yĩng n maan zãmsg sẽn wõnd d zoe n miime?

¹⁴ Kẽer tõe n tagsame tɩ b zoe n mii zãms-kãsemsã, la b tagsdẽ tɩ pa sõss nins fãa b sẽn wilgdã n tar zãmsg sẽn yaa paalg fasɩ ye. Tɩ rẽ yĩng bɩ b tagsdẽ tɩ zãmsgã la tigissã kẽnd wakat fãa pa tɩlae ye. Baasgo, Biiblã wilgdame tɩ d segd n tẽega bũmb nins d sẽn zoe n zãms n bãnga. (Yɩɩl Sõamyã 119:95, 99, NW; 2 Pɩɛɛr 3:1; Ziid 5) Wala rɩ-segend sẽn segend ne raasenkam zẽ-biisã ne manesem toɛ-toɛy tɩ noomẽ wã, yambã sull kõta tẽeb rɩɩb sẽn yaa sõma, manesem toɛ-toɛ wʋsg pʋsẽ. Baa sõss nins sẽn wɛgsd gom-zut b sẽn zoe n yã pĩnd naoor wʋsgã, tagsa b sẽn fasem n be tɩ d pa rat n kong-b ye. Sẽn be yaa tɩ d sẽn paamd bũmb ning d karengã pʋgẽ wã bee wʋsg ne d  sẽn dɩkd sẽk ning la d maand modgr ning n zãmsd-a wã.

Karengã la zãmsgã kõta tẽeb nafa

15. Wãn-wãn la Biiblã kareng la a zãmsg sõngd tõnd tɩ d yɩ Wẽnnaam Gomdã ministr dãmb sẽn tʋmd sõma n yɩɩda?

¹⁵ Nafa nins d sẽn paamd Biiblã kareng la a zãmsg pʋgẽ wã sõor yaa wʋsgo. D paamda sõngr n na n pids d kiris-neb zɩɩb kãsemsã a yembre. Yaa tɩ d fãa yembr-yembr na tõog n yɩ “tʋm-tʋmd sẽn kõn zoe yãnd ye, la sẽn togsd sɩd koɛɛga tɩrg bala.” (2 Tɩmote 2:15) Tõnd sã n karemdẽ la d zãmsd Biiblã n paasdẽ, tõnd zugã na n pida ne Wẽnnaam tagsa wã n paase. Rẽ, wala a Polle, d na n tõog n ‘tika Gʋlsg Sõamyã n kɩt tɩ nebã tagse, n wilg-b’ a Zeova raabã sɩd sẽn yaa kãsemsã ‘võor ne verse rãmba tũnugri.’ (Tʋʋma 17:2, 3, NW ) D na n tõog n paasa d zãmsgã sõmblem, la d goama, d sõssã la d saglsã na n tõog n kenga neba tẽeb n paase.—Yelbũna 1:5, NW.

16. Wãn-wãn la Wẽnnaam Gomdã kareng la a zãmsg nafd tõnd mengã?

¹⁶ Sẽn paase, wakat ning tõnd sẽn dɩkd n vaeesd Wẽnnaam Gomdã na n sõnga tõnd tɩ d vɩɩmd d vɩɩmã t’a zems ne a Zeova soayã n paase. (Yɩɩl Sõamyã 25:4; 119:9, 10; Yelbũna 6:20-23) A na n bɩɩsa tõnd tẽeb zʋgdã, wala sik-m-mengã, kɩs-sɩdã la sũ-noogã. (Tõodo 17:19, 20; Wilgri 1:3, NW ) D sã n tũ zãmsg ning d sẽn paamd Biiblã kareng la a zãmsg pʋgẽ wã, d paamda Wẽnnaam vʋʋsem sõngã wʋsg nana-nana d vɩɩmã pʋgẽ, tɩ rẽ kɩtdẽ tɩ d womd vʋʋsem sõngã biis wʋsg n yɩɩd d sẽn maand bũmb ninga fãa pʋgẽ.—Galat dãmba 5:22, 23.

17. Wãn-wãn la tõnd sẽn karemd Biiblã la d zãmsd-a wʋsg la sõma to-to wã tar pãn-tusdg tõnd zems-n-taarã ne a Zeova zugu?

¹⁷ Sẽn tar yõod n yɩɩda, sẽk ning d sẽn baood tʋʋm a taabã pʋgẽ n na n karem la d zãms Wẽnnaam Gomdã na n waa ne tẽeb bark wʋsgo, sã n yaa ne tõnd zems-n-taarã ne Wẽnnaamã wɛɛngẽ. A Poll pʋʋsame t’a kiris-nin-taasã ‘pid ne bãmb daaba bãngre  [sẽn yaa takɩ, NW ] la yam fãa ne vẽnegr ninga [vʋʋsem sõng, NW ] sẽn kõtã, tɩ bãmb kẽnda zems Zusoaba waoogre la a ta bãmb yam ne bũmb fãa.’ (Kolos rãmba 1:9, 10) Woto, sẽn na yɩl tɩ d “kẽnda zems [ne a Zeova, NW ]” d segd n ‘pida ne bãmb daabã bãngr sẽn yaa takɩ la yam fãa ne vẽnegr ninga vʋʋsem sõng sẽn kõtã.’ Vẽenega, tõnd sã n dat n paam a Zeova bark la d ta a yam, sẽn yɩɩd fãa yaa d sẽn na n karem la d zãms Biiblã wʋsg la sõma.

18. Bark bʋg la d tõe n paame, d sã n tũ a Zezi goam nins sẽn be Zã 17:3 pʋgẽ wã?

¹⁸ “Vɩɩm sẽn-ka-sɛta yaa woto, tɩ bãmb na bãng yãmb sẽn yaa sɩd Wẽnnaam sẽn-ka-to la a Zezi Kirist yãmb sẽn tʋm a soabã.” (Zã 17:3) Verse kãngã bee verse rãmb nins a Zeova Kaset rãmbã sẽn tũnugd ne wʋsg n yɩɩd sẽn na yɩl n sõng neb a taabã tɩ b bãng Wẽnnaam Gomdã zãmsg yõodã sʋka. Sɩd-sɩda, tara yõod ne tõnd ned kam fãa tɩ d maan woto me. Tõnd vɩɩm sẽn pa satã saagr bee ne d sẽn na n bɩ a Zeova la a Biribl a Zezi Kirist bãngrã pʋgẽ. La yãmb wee n tags n ges rẽ sẽn dat n yɛɛlga. D pa na n tol n zãms n bãng a Zeova n sa ye, la d na n paama wakat sẽn pa sata fãa n zãmsd n bãngd-a!—Koɛɛg Soaba 3:11; Rom dãmba 11:33.

[Tẽngr note]

Lebg-n-ges sʋgsgo

• Tõnd sẽn dɩkd d sẽkã n tʋmd to-to wã wilgda bõe?

• Tʋʋm-bʋs pʋsẽ la d tõe n bao sẽk n karem la d zãms Biiblã?

• Bõe yĩng tɩ d segd n gũus d tẽebã rɩlg-m-meng minung sẽn yaa to-to wã?

• Gʋlsg Sõamyã kareng la a zãmsg nafa yaa bõe?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 30, 31]

D sã n karemdẽ la d zãmsd Biiblã wakat fãa, na n sõng-d lame tɩ ‘d wilg sɩd koɛɛgã tɩrg bala’

[Foto rãmba, seb-neng 32]

Vɩɩmã pida ne tʋʋmã, la d sã n kɩls-b ne tẽebã yɛl tɩ zemse, d paamda bark wʋsgo