Yɩɩrã tɩɩm
Yɩɩrã tɩɩm
“Bɩ y wa mam nengẽ, yãmb fãa sẽn yɛ la sẽn tʋkd zɩɩb sẽn yaa zɩsgo, la mam na kõ yãmb vʋʋsgo.”—MATƖE 11:28.
1, 2. a) Bõe n be Biiblã pʋgẽ tɩ kõt yolsg ne yɩɩr wʋsgã? b) A Zezi zãmsgã sõmblem da taa zĩ-bʋgo?
Y NA N sak n deegame tɩ yɩɩr wʋsg yaa wẽnga. A wata ne toogo. Biiblã wilgdame tɩ zɩɩb wʋsg n zɩlg ãdem-biisã fãa, tɩ neba wʋsg rat yolsg ne rũndã vɩɩmã sẽn tar yɩɩrã ne b sũur fãa. (Rom dãmba 8:20-22) La Gʋlsg Sõamyã leb n wilgda d sẽn na n maan to-to n paam yolsg wʋsg ne yɩɩrã masã menga. D paamda yolsg kãngã, d sã n tũ saglg bi-bɩɩg sẽn vɩɩmd yʋʋm 2000 sẽn loog masã sẽn kõ, la d rɩk a makre. A ra yaa ra-wãada, la yaa nebã la a ra nong n yɩɩda. A gomame tɩ kẽ nebã sũyã, a pidsa b ratmã, a sõnga ka pãng rãmbã la a bels yam-ka-m-meng rãmbã. Sẽn yɩɩd menga, a sõnga neb wʋsg tɩ b bɩ tẽebã pʋgẽ. Woto, b paama yolsg ne yɩɩr wʋsgã, la tõe n yɩɩ woto ne yãmb menga.—Luk 4:16-21; 19:47, 48; Zã 7:46.
2 Ra-kãngã yaa Nazarɛt Zezi wã. A ra pa tũud dũniyã zãms-bɛd neb kẽer sẽn bao tẽn-kʋdem wẽndẽ Rom, Atɛn bɩ Alɛgsãndri wã ye. Baasg zãnga, neb wʋsg ra mii a zãmsgã. A zãmsgã ra tara gom-zugu: Goosneema ning Wẽnnaam sẽn na n tũnug ne n dɩ naam tɩ yɩ sõma tẽngã zugã. A Zezi leb n wilga vɩɩmã manesem no-kãsems võore, sẽn yaa noy sẽn sɩd tar yõod rũndã-rũndã. Neb nins sẽn zãmsd la b tũud a Zezi sẽn zãms bũmb ningã rɩta a nafa zĩig pʋgẽ, wala makre b paamda yolsg ne b yɩɩr wʋsgã. Yãmb me pa rat n paam bark kãens sɩda?
3. Bool-kãseng bʋg la a Zezi maan-yã?
3 Tõe tɩ y maanda sãmbse, n sʋkd y meng woto: ‘Ned sẽn vɩɩmd hal sẽn kaoos woto tõe n talla pãn-tusdg mam vɩɩmã zug masã bɩ?’ Be neere, kelg-y a Zezi gom-kãensã sẽn be yamleoogã: “Bɩ y wa mam nengẽ, yãmb fãa sẽn yɛ la sẽn tʋkd zɩɩb sẽn yaa zɩsgo, la mam na kõ yãmb vʋʋsgo. Bɩ y rɩk mam nao wã n zãms bũmb nins mam sẽn na n wilg yãmbã. Tɩ bõe, mam yaa sũ-mar soaba la m yaa nin-nana la yãmb na paam vʋʋsgo. Tɩ bõe, mam yɛla yaa naana, la mam zɩɩb yaa faasga.” (Matɩe 11:28-30) A ra rat n yeelame tɩ bõe? Bɩ d vaees gom-kãensã, n ges b sẽn tõe n sõng tõnd tɩ d paam yolsg ne yɩɩr sẽn namsd ned wʋsgã to-to.
4. Ãnd dãmb la a Zezi gom ne, la tõeeme tɩ yaa bõe yĩng la kɛlgdbã ges tɩ yaa toog tɩ b maan b sẽn da kot-b bũmb ningã?
4 A Zezi ra gomda ne neb sẽn da maood n dat n maan sẽn zems ne tõogã la sẽn da tʋk “zɩɩb sẽn yaa zɩsgo,” Zʋɩf taoor dãmbã sẽn da maan tɩ tũudmã lebg zɩɩbã yĩnga. (Matɩe 23:4) Bãmb da gãda noy ka tɛk vɩɩmã nens fãa pʋsẽ la bala. Yãmb sã n wʋmd wakat fãa tɩ b yet-y tɩ “f pa segd n maan” woto bɩ woto, kõn kõ-y yɩɩr sɩda? Sẽn yaa lebende, a Zezi ra boonda nebã tɩ b wa kelg yẽ n bãng sɩdã, tɩrlem, la b paam vɩɩm sẽn yaa sõma n yɩɩda. N-ye, sɩd Wẽnnaamã bãngr me yaa d sẽn na n kelg a Zezi Kirist, bala yaa ne yẽ maasem la ninsaalbã ra tõe la b ket n tõe n bãng a Zeova sẽn ya a soaba. A Zezi yeelame: “Ned ninga sẽn yã maam, a yãa m Ba.”—Zã 14:9.
Yãmb tara yɩɩr wʋsg bɩ?
5, 6. A Zezi wakatã tʋʋmã ra yaa wãn to, b sã n mak ne rũndã-rũndã tʋʋmã?
5 Tõe tɩ yãmb zakã bɩ y nug-tʋʋmdã yell paka yãmb wʋsgo, n kõt-y yɩɩre. Bɩ tõe tɩ zɩɩb a taab n wõnd b looga y nugu. Sã n yaa woto, y yaa wa pʋ-peelem dãmbã sẽn wa a Zezi nengẽ t’a sõng-bã. Wala makre, ges-y bao n kõ noorã yelle. Neb wʋsg maooda ne rẽ rũndã-rũndã, la yaa woto la neb wʋsg maan a Zezi wakatã.
6 Rẽ wẽnde, tʋm-tʋmd ra tʋmda lɛɛr 12 daar fãa, n maan woto rasem a 6 semen fãa. Rẽ me, naoor wʋsgo yaa sẽn na yɩl n paam denie a yembr bal daarã tõr pʋgẽ. (Matɩe 20:2-10) B sã n dɩk rẽ n mak ne yãmb bɩ y zo-rãmbã yaoodo, yaa wãn to? Tõe n yɩɩ toog tɩ d rɩk pĩnd wẽndẽ yaoodã la rũndã-rũndã yaoodã n mak taaba. Manesem a yembr yaa d sẽn na n mak n ges bũmb ning ligdã sẽn tõe n da wã. Mit a yembr yeelame t’a Zezi wakatã, rɩpẽ raoog b sẽn maan ne zom litr da yaa lɛɛr a yembr yaoodo. Mit a to yeelame tɩ dɩvẽ noog vɛɛr a yembr ra yaa lɛɛr a yiib tʋʋmd yaoodo. Y sã n ges rẽ y tõe n yãame tɩ rẽ wẽnde nebã ra tʋmdame n namsd lɛɛr wʋsg daar fãa n yaool n paam b noor dɩɩbo. B ra rata yolsg la pɛlg kengr wa tõndo. B sã n dɩka yãmb tʋʋma, y tõe n neeme tɩ b weoogd-y lame tɩ y tʋm tɩ wom biis n paase. Naoor wʋsgo, d pa tar sẽk n na n zĩnd n tags sõma n yãk d sẽn na n maanegã ye. Tõe tɩ y sak n deegame tɩ y rata yolsg sõma-sõma.
7. Nebã manesem yɩɩ wãn to ne a Zezi koɛɛgã?
7 Vẽenega, a Zezi sẽn bool neb nins fãa sẽn ‘yɛ la sẽn tʋkd zɩɩb sẽn yaa zɩsgã,’ boollã talla yamleoog wʋsg ne a kɛlgdb wʋsg wakat kãnga. (Matɩe 4:25; Mark 3:7, 8) La tẽeg-y t’a Zezi paasa kãabg kãngã: “Mam na kõ yãmb vʋʋsgo.” Kãab-kãng pidsda rũndã-rũndã. Tõnd sã n da ‘yɛɛme la d tʋk zɩɩb sẽn yaa zɩsgo,’ kãab kãngã paka tõnd me. La a tõe n paka tõnd nin-nongdsã sẽn be yɛl sẽn wõnd woto pʋsẽ wã me.
8. Wãn to la kamb wubr la kʋʋlem paasd yɩɩrã?
8 Yɛl a taab n zɩsg nebã. Kambã wubr yaa tʋʋm-toog menga. Yɩ biig mengã tõe n yɩɩ toogo. Neb sẽn tar yʋʋm toɛy-toɛy sõor paasdame la b tara yam-tagsg la yĩns bãase. La baa nebã sã n tõe n paam yõ-wok n paase, sẽn kʋʋl-bã tara zu-loees takɩ n na n mao ne, baa ne logtoeemdã sẽn kẽng taoorã.—Koɛɛg Soaba 12:1.
Pid-y golã n tʋm
9, 10. Tẽn-kʋdem wẽndẽ wã, gol ra makda bõe, la bõe yĩng t’a Zezi bool nebã tɩ b wa rɩk a golã n pidi?
9 Ges-y tɩ goam nins sẽn yit Matɩe 11:28, 29 (NW ) pʋgẽ a Zezi yeelame: “Bɩ y pid mam golã n zãms mam nengẽ.” Rẽ wẽnde, talg ra tõe n gesame tɩ yaa wala a ra pida gol n tʋmdẽ. Tẽn-kʋdem wẽndẽ wã, gol ra makda yembdo. (Sɩngre 27:40; Maankʋʋre 26:13, NW; Tõodo 28:48, NW ) Tʋm-tʋmdb wʋsg a Zezi sẽn segã tʋma ne gol meng-meng b sẽn da palgd b bãgdẽ wã, n dɩkd zɩɩb sẽn yaa zɩsdo. Golã sã n da maana sõma, ra yaa nana ne yublã la bãgdã, la a sã n da pa sõma, a ra tõe n medg-f lame. A Zezi sẽn da yaa ra-wãadã, tõe t’a maana gol dãmba, la a ra segd n mii a sẽn na n maan gol to-to t’a yɩ ‘bʋgsga.’ Tõe t’a baoo gãong bɩ pɛɛl n gãneg zĩig ning sẽn da sɩɩsd yublã la bãgdã, sẽn na yɩl tɩ golã yɩ bʋgsg wʋsgo.
10 A Zezi sẽn yeel tɩ “bɩ y pid mam golã,” tõe t’a rɩka a mengã n mak ne ned sẽn da kõt gol dãmb sẽn maan sõma, sẽn da na n yɩ ‘nana’ ne tʋm-tʋmd yubl la a bãgdo. Woto, a Zezi paasame: “Mam zɩɩb yaa faasga.” Woto ra rat n yeelame tɩ golã raoog ra pa zabd bãgdo, la tʋʋmdã me leb n pa yembd tʋʋmd ye. Yaa sɩda, a sẽn bool a kɛlgdbã tɩ b wa sak a golã, a Zezi ra pa kõt-b yolsg zĩig pʋgẽ ne yɛl nins fãa sẽn da weoogd-b rẽ wẽndã ye. Baasg zãnga, a sẽn tall tagsg sẽn yaa toorã ra na n waa ne yolsgo. B sã n da maan toeeng b vɩɩm manesmã pʋgẽ la b yɛlã maaneg pʋgẽ, ra na n yolsa bãmb me. Sẽn yɩɩd fãa, saagr sẽn yaa vẽeneg la sẽn tar pãng ra na n sõng-b lame tɩ b yɩɩrã booge.
Y tõe n paama yolsgo
11. Bõe yĩng t’a Zezi sẽn yeel nebã ra pa rat n yeel tɩ b pidg gol n dɩk a to?
11 Ges-y t’a Zezi pa yeel tɩ nebã ra na n pidga gol n dɩk a to ye. Rom da na n ket n soo tẽngã, wala rũndã-rũndã goosneema rãmbã sẽn so zĩis nins kiris-nebã sẽn vɩẽ wã. Pipi yʋʋm kob-gĩndẽ wã, b ra na n ket n yaooda Rom lampo wã wakat fãa. Bãas la talemd ra na n ket n beeme. Neba pa-zems zãngã la b yel-wẽna ra na n ket n namsd-b lame. Ne rẽ fãa, b ra tõe n paama yolsgo, b sã n da sak a Zezi zãmsgã, la yaa woto ne tõnd me rũndã-rũndã.
12, 13. Bõe la a Zezi wilg vẽeneg tɩ na n waa ne yolsgo, la neb kẽer manesem yɩɩ wãn to?
12 Bilgr ning a Zezi sẽn maan ne golã rɩk n tʋm yɩɩ vẽeneg karen-biisã maaneg tʋʋmd pʋgẽ. Sãmbg sẽn ka be, a Zezi tʋʋm-kãseng yɩɩ neb a taabã zãmsgo, n da gomd Wẽnnaam Rĩungã yell n yɩɩda. (Matɩe 4:23) Woto a sẽn yeel tɩ “pid-y mam golã,” yaa vẽeneg tɩ woto ra rat n yeelame tɩ b wa tũ yẽ n tʋm tʋʋmd ning yẽ mengã sẽn tʋmdã. Evãnzill dãmbã wilgdame t’a Zezi tusa pʋ-peelem dãmb tɩ b toeem b tʋʋmã, sẽn yaa bũmb sẽn pak neb wʋsg n yɩɩd b vɩɩmã pʋgẽ wã. Tẽeg-y a sẽn bool a Pɩɛɛre, a Ãndere, a Zak la a Zã to-to wã: “Wa-y n tũ-y maam tɩ m na n kɩtame tɩ y bao mam neba.” (Mark 1:16-20) A wilga nin-kãensã sẽn yaa zĩm yẽedbã tɩ b ra na n paama sũ-noogo, b sã n da maan tʋʋmd ning yẽ sẽn da ningd pipi zĩigẽ a vɩɩmã pʋgẽ wã, n maan-a yẽ sor-wilgr pʋgẽ la ne a sõngre.
13 Kɛlgdb kẽer sẽn yaa Zʋɩf rãmb wʋma a Zezi zãmsgã võor n tũ-a. Mams-y mogrã noor yɛlã d sẽn karemd Luk 5:1-11 pʋgẽ wã sẽn yɩ to-to. Zĩm yẽedb a naas n tʋm n nams yʋngã tõr n pa paam baa fʋɩ ye. Zĩig pʋgẽ wã, b zĩm gãmba wã pidame! Woto ra pa wa yaar bal ye. Ya a Zezi n kẽes a toogo. B sẽn ges mogrã noorã, b yãa neb kʋʋng sẽn da rat sõma n kelg a Zezi zãmsgã. Rẽ sõngame n wilg a Zezi sẽn yeel nin-kãensã a naasã bũmb ningã võore: ‘Sẽn sɩng masã, yãmb na n yɩɩ mam neb baoodba.’ B manesem yɩɩ wãn to? “Bãmb sẽn tall kogenda n wa kooma noore, bãmb basa fãa n tũ a Zezi.”
14. a) Wãn-wãn la d tõe n paam yolsg rũndã-rũndã? b) Koe-no-bʋg sẽn kõt yolsg la a Zezi moon-yã?
14 Yãmb me tõe n saka woto. Zãms nebã Biiblã sɩdã ket n kẽngda taoore. Sẽn zems a Zeova Kaset rãmb milyõ a yoob sẽn be dũniyã gill zug n sak a Zezi boollã sẽn yet tɩ b “pid [a] golã.” B lebga ‘neb baoodba.’ (Matɩe 4:19) Neb kẽer dɩka tʋʋm kãng tɩ yaa b wakat fãa tʋʋmde, tɩ neb a taab yãk b wakatã pedg n maand-a wa b sẽn tõe tɛka. B fãa getame tɩ tʋʋm kãng kõt-b-la yolsgo, tɩ b vɩɩmã yɩɩr boogdẽ. Tʋʋm-kãng tara bũmb sẽn kõt-b sũ-noogã, sẽn yaa togs neb a taabã koe-noogã, “Wẽnnaam soolem koe-noogo.” (Matɩe 4:23) Wakat fãa yaa yamleoog bũmb tɩ d gom koe-noog yelle, sẽn yɩɩd fãa koe-noog kãngã yelle. Biiblã tara zãms-kãsems nins d sẽn tõe n tũnug ne n kɩt tɩ neb wʋsg sak n deeg tɩ b tõe n booga b vɩɩmã yɩɩre.—2 Tɩmote 3:16, 17.
15. Wãn to la a Zezi zãmsgã sẽn tɩ loe ne vɩɩmã tõe n naf yãmba?
15 Baa neb nins sẽn sɩng bal n zãmsd Wẽnnaam Rĩungã wɛɛngẽ wã rɩɩ a Zezi zãmsgã sẽn tɩ loe ne vɩɩm manesmã nafa. Neb wʋsg sɩd tõe n yeelame t’a Zezi zãmsgã yols-b lame la a sõng-b tɩ b toeem b vɩɩmã zãnga. Y tõe n bãnga rẽ y toore, y sã n zãms vɩɩm manesem noy kẽer b sẽn togs a Zezi vɩɩmã la a koe-moonegã kɩbay pʋsẽ, sẽn yɩɩd fãa Evãnzill dãmb nins a Matɩe, a Mark la a Luk sẽn gʋlsã pʋsẽ.
Yolsgã sẽn tõe n paam to-to
16, 17. a) Yɛ la y tõe n yã a Zezi zãms-kãsems kẽere? b) Bõe n yaa tɩlae sẽn na yɩl n paam yolsg ne a Zezi zãmsgã tũub maasem?
16 Yʋʋmd 31 T.W. pẽrẽntã wã wakate, a Zezi kõo sõsg sẽn toeem yẽ wakatẽ dũniyã. B nong n boond-a lame tɩ Tãng zug Zãmsgã. B gʋls-a-la Matɩe sak a 5 n tɩ ta a 7 la Luk sak a 6 pʋgẽ, la a kʋmsda zãmsg wʋsg nins a sẽn kõ wã. Y tõe n yãa a Zezi zãmsg a taab zĩis a taab Evãnzill dãmbã pʋsẽ. Yɛl wʋsg a sẽn togs be wã võor yaa nana, baa ne b tũub sẽn tõe n yɩ toogã. Bõe yĩng tɩ y pa na n maag y yĩng n karem sag-kãens n tags b zut sõma? Bas-y t’a tagsa wã tall pãng y tagsgã la y manesmã zutu.
17 Vẽenega, b tõe n sigla a Zezi zãmsgã ne manesem toor-toore. Tigim-y zãms-kãsemsã, n yãk a yembr daar a yembr fãa yĩng kiuugã pʋgẽ, tɩ y bõn-datlã yaa y tũ-b y vɩɩmã pʋgẽ. Wãn to? Be neere, ra karm-y-b zugẽ-zugẽ bal ye. Tẽeg-y naabã sẽn yaa arzɛk soabã sẽn sʋk a Zezi Kirist bũmb ningã yelle: “Mam na n maana bõe n paam vɩɩm sẽn ka sɛta?” A Zezi sẽn lebg n tẽeg Wẽnnaam Tõogã no-kãsemsã, rao wã yeelame t’a ra zoe n tũuda bãmb fãa. La a ra ket n neeme t’a segd n maana bũmb n paase. Dẽ, a Zezi yeel-a lame t’a modg wʋsg n tũ Wẽnnaam noyã tɩ zemse, n yɩ a karen-biig sẽn moond koe-noogã. Yaa wa raowã ra pa rat n maan tɩ ta woto fãa ye. (Luk 18:18-23) Woto yĩnga, ned ning sẽn dat n zãms n bãng a Zezi zãmsgã rũndã-rũndã segd n tẽegame tɩ sak n deeg tɩ zãms-kãens yaa sɩd yaa toor ne b tũubã sẽn boogd yɩɩrã.
18. Bilg-y yãmb sẽn tõe to-to n dɩk zĩ-gũbr ning sẽn naag ne sõs-kãngã wã n tʋm to-to.
18 Sẽn na yɩl n sɩng a Zezi zãmsgã vaeesg la a tũubu, bɩ y ges pipi tikrã zĩ-gũbrã sẽn naag ne sõsgã. A tɩ loee ne Matɩe 5:3-9. Sɩda, tõnd ned kam fãa tõe n dɩka sẽk sõma n bʋgs sagl-kãsems nins b sẽn togs verse kãensã pʋsẽ wã zutu. La y sã n ges sagl-kãens fãa, bõe la y tõe n yeel y manesmã wɛɛngẽ? Yãmb sã n sɩd rat n paam yolsg ne y yɩɩrã wʋsgã, bõe n na n sõng-y tɩ y maan woto? Y sã n paas y nonglmã ne tẽebã yɛla, n bas bõn-kãensã tɩ b yãmb y tagsa wã n yɩɩge, wãn to la rẽ na n maneg-y n paase? Yãmb vɩɩmã pʋgẽ, yell n pak yãmb tɩ y pa segd n leb n maan yɩɩr wʋsg ne-a, sẽn na yɩl tɩ kõ-y sor tɩ y tõog n ges tẽebã yɛl yell n yɩɩd bɩ? Sã n yaa woto, na n paasa y sũ-noogã masã.
19. Bõe la y tõe n maan n paam yam la bãngr n paase?
19 Bũmb la y tõe n maan n paase. Bõe yĩng tɩ y pa na n gom verse kãensã yell ne Wẽnnaam sõgen a to, y kẽed-n-taagã, y roagda, bɩ y zoa? (Yelbũna 18:24; 20:5) Ning-y y yamẽ tɩ naabã sẽn yaa arzɛk soabã sʋka ned a to, a Zezi, yell sẽn yaa kãseng wɛɛngẽ. Leokrã ra tõe n paasa a sũ-noogã la a vɩɩm sẽn pa satã saagre. Sõgen taagã yãmb sẽn sõsd ne verse kãensã zutã pa zem a Zezi ye. Baasg zãnga, y sã n sõs a Zezi zãmsgã zugu na n nafa yãmb y yiibã fãa. Modg-y n maan woto tao-tao.
20, 21. Yɛl na-kẽndr bʋg la y tõe n tũ n tõog n zãms n bãng zãmsg nins a Zezi sẽn kõ wã, la yaa bõe n tõe n sõng-y tɩ y mak n gese y sã n bɩta yel-kãens maaneg pʋgẽ?
20 Leb-y n ges zĩ-gũbr ning sẽn naag zãms-kãngã, t’a gom-zugã yaa: “Zãmsg sẽn na yɩl n sõng-yã.” B tigma zãms-kãens tɩ y tõe n vaees a yembr daar fãa. Pipi, y tõe n karma a Zezi sẽn da yeel bũmb ningã verse nins b sẽn sõdgã pʋgẽ wã. Rẽ poor bɩ y tags a goamã yelle. Tags-y y sẽn tõe n tũ-b y vɩɩmã pʋgẽ to-to. Yãmb sã n tagsdẽ tɩ y zoe n maanda woto, bɩ y tags n ges bũmb yãmb sẽn tõe n maan n tũ Wẽnnaam zãms-kãngã yãmb vɩɩmã pʋgẽ n paase. Tũ-y-yã-a baraare. Yãmb sã n segd n modgame n wʋm a võore, bɩ n ges y sẽn tõe n tũ-a to-to, bɩ y paas daar a to rẽ yĩnga. Baasg zãnga, ning-y y yamẽ tɩ pa tɩlae tɩ y bãng zãmsgã zãng-zãng n yaool n kẽng zãmsg a to wã zĩigẽ ye. Daar ning sẽn pʋgdã, y tõe n gesa zãmsg a to. Semen baasgẽ, y tõe n lebg n gesa wãn to la y tõog n tũ a Zezi zãmsg a naas bɩ a nu. Semen a yiib-n-soabã, bɩ y paas zãmsg a taaba, daar ne a to fãa. Y sã n yã tɩ y pa tõog n tũ zãmsg ninga, bɩ y ra koms raood ye. Woto yaa bũmb sẽn na n paam kiris-ned fãa. (2 Kɩbaya 6:36; Yɩɩl Sõamyã 130:3; Koɛɛg Soaba 7:20; Zak 3:8) Kell-y n kẽng-y taoor n tũ zãms-kãens semen a tãab-n-soabã la a naas-n-soabã pʋsẽ.
21 Kiuug a yembr bɩ sẽn yɩɩd woto pʋgẽ y tõe n saa zãmsg 31 wã fãa. Sẽn yaa to-to fãa, y tagsg na n yɩɩ wãn to, y sã n wa maan woto? Y sũur pa na n yɩ noog n paas sɩda, bɩ tõe tɩ y paam yolsg n paas sɩda? Baa y sã n tõog n tũ-b-la sõma n paas bilf bala, y yɩɩrã na n boogame, wall y tõog n mao ne y yɩɩrã tɩ sãoog pĩnda, la y na n tõog n bãnga y sẽn na n ket n maand rẽ to-to. Ra yĩm-y tɩ tags-sõma a taab n be a Zezi zãmsgã pʋgẽ b sẽn pa ning ka ye. Bõe yĩng tɩ y pa na n bao bãmb kẽer n mak n tũ-ba?—Filip rãmba 3:16.
22. Bõe n tõe n yɩ, d sã n tũ a Zezi zãmsgã, la yel-bʋs yas la d segd n zãmse?
22 Y tõe n yãame tɩ baa ne a Zezi golã sẽn yaa zɩɩb me wã, a sɩd yaa bʋgsga. A zãmsgã la yɩ a karen-biigã zɩɩb yaa faasga. Tʋm-tʋmd a Zã meng sẽn yɩ a Zezi karem-biig la a zo-nongr sẽn yɩɩd yʋʋm 60 pʋgẽ yeela woto: “Tɩ bõe, Wẽnnaam nonglem yaa tɩ tõnd sak bãmb tõogo. La bãmb tõog ka toog ye.” (1 Zã 5:3) Yãmb me tõe n talla bas-m-yam kãng buudu. Yãmb sã n tũud a Zezi zãmsgã n paasdẽ, y na n yãtame n paasdẽ tɩ bũmb ning sẽn wat ne yɩɩr neb wʋsg vɩɩm pʋgẽ rũndã-rũndã wã pa na n kõ yãmb yɩɩr wa bãmb ye. Y na n yãame tɩ y paama yolsg wʋsgo. (Yɩɩl Sõamyã 34:9) La bũmb a to n be a Zezi golã sẽn bʋgsã pʋgẽ tɩ y segd n vaeese. A Zezi leb n yeelame tɩ yẽ yaa ‘sũ-mar soaba la nin-naana.’ Wãn to la rẽ tɩ loe ne tõnd sẽn segd n zãms a Zezi nengẽ la d rɩk a togs-n-taarã? Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n goma rẽ yelle.—Matɩe 11:29.
Yãmb leokr yaa bõe?
• Bõe yĩng tɩ d segd n bao a Zezi sõngre, d sẽn baood yolsg d yɩɩrã wʋsgã pʋgẽ?
• Gol da makda bõe, la bõe yĩnga?
• Bõe yĩng t’a Zezi bool nebã tɩ b wa pid a golã?
• Wãn to la y tõe n paam tẽebã yolsgo?
[Zãmsgã sogsgã]
[Yʋʋmdã vɛrse, seb-neng a 8]
A Zeova Kaset rãmbã yʋʋmd verse yʋʋmd 2002 wã na n yɩɩ: “Bɩ y wa mam nengẽ, . . . la mam na kõ yãmb vʋʋsgo.”—Matɩe 11:28.
[Zĩ-gũbri/Foto, seb-neng 10, 11]
Zãmsg sẽn na yɩl n sõng-yã
Bõn-sõma bʋs la y tõe n yã Matɩe sak a 5 n tɩ ta a 7 pʋgẽ? Sag-kãens tara zãmsg Karensaam Kãseng a Zezi sẽn kõ Galile tãng sɛɛga. D bõos tɩ y lak y meng Biiblã n karem verse nins b sẽn sõdg tẽngrã, la y sʋk y meng sʋgs-kãensã.
1. 5:3-9 Bõe la woto zãmsd maam mam sẽn nong n tar manesem ningã zugu? Wãn to la m tõe n modg n paam sũ-noog sẽn yaa kãseng n yɩɩda? Wãn to la m tõe n ges m tẽebã yelle?
2. 5:25, 26 Manesem bʋg n yaa sõma n yɩɩd f sẽn na n dɩk togs-n-taar ne zabr yamã neb wʋsg sẽn tarã?—Luk 12:58, 59.
3. 5:27-30 Bõe la a Zezi goamã wilgd vẽenega, sã n yaa ne yoobã yɛl tagsg wɛɛngẽ? Wãn to la m sẽn na n lak m meng ne rẽ sõngd tɩ m paam sũ-noog la m yam gãand bãane?
4. 5:38-42 Bõe yĩng tɩ m segd n modg n lak m meng ne zãmaan kãngã sẽn nong zab-baoorã?
5. 5:43-48 Wãn to la tõe n naf-ma, m sã n bãng neb nins m sẽn da get wa m bɛɛbã n paase? Wãn to la rẽ na n boog bɩ n yiis mo-yõsrã?
6. 6:14, 15 Wakat ninga, sã n yaa wa m pa nong n kõt sugri, yaa sũ-kiir bɩ sũ-kẽk yĩng bɩ? Wãn to la m tõe n toeem yel-kãngã?
7. 6:16-18 M sẽn nong n get n yɩɩd yaa nif sẽn ne wã bal bɩ, bɩ yaa m sẽn yaa to-to ning m sũurã pʋgẽ wã? Bõe la m segd n ning m yamẽ n paase?
8. 6:19-32 Tõe n wa baasa ne bõe, ligdã la laogã paoong sã n pak-m tɩ looge? Yaa m sẽn na n tags bõe yell n na n sõng-m tɩ m kell n tall tagsg sẽn zems rẽ wɛɛngẽ?
9. 7:1-5 Mam tagsg yaa wãn to, m sã n wa be ne neb sẽn nong n ningd b taab taale, n nong neb sãbsgo, n baood zang neb a taabã nengẽ wakat fãa? Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ m gũus n da wa yɩ woto?
10. 7:7-11 M miime tɩ yaa sõma tɩ m pẽdg ne Wẽnnaam kosg pʋʋsg pʋgẽ, la yaa wãn to masã ne vɩɩmã nens a taabã?—Luk 11:5-13.
11. 7:12 Baa ne m sẽn mi no-sõngã a Zezi sẽn zãmsã, m nong n tũuda sagl-kãngã m manesmã ne neb a taabã pʋgẽ bɩ?
12. 7:24-27 Sẽn mik tɩ yaa mam mengã n segd n wilg m vɩɩmã sorã, wãn to la m tõe n segl sõma n yɩɩd sẽn na yɩl n mao ne zu-loees wʋsgã? Bõe yĩng tɩ m segd n tagsd rẽ yell masã?—Luk 6:46-49.
Zãmsg a taab m sẽn tõe n gese:
13. 8:2, 3 Wãn to la m tõe n wilg nimbãan-zoeer ne talsã wa a Zezi sẽn maan naoor wʋsgã?
14. 9:9-38 Nimbãan-zoeerã wilgr taa zĩ-bʋg mam vɩɩmã pʋgẽ, la wãn to la m tõe n wilg-a n paase?
15. 12:19 M sẽn paam zãmsg ning sẽn yit bãngr-gomd ning sẽn gomd a Zezi yellã pʋgẽ wã, m modgdame n pa wẽed no-koɛɛm bɩ?
16. 12:20, 21 Bõe neer la m tõe n maan n da nams neb a taabã ne m no-goam bɩ m tʋʋmã?
17. 12:34-37 Naoor wʋsgo, yaa bõe yell la m gomda? M miime tɩ m sã n wẽkd orãnze, a koomã yitame, rẽ yĩnga, bõe yĩng tɩ m segd n tags bũmb ning sẽn be mam sũurã pʋgẽ wã yelle?—Mark 7:20-23.
18. 15:4-6 M sã n ges a Zezi goamã, bõe la m ne sã n yaa ne b sẽn segd n ges sẽn kʋʋl-bã yell ne nonglmã wɛɛngẽ?
19. 19:13-15 Bõe la m segd n dɩk sẽk n maane?
20. 20:25-28 Bõe yĩng tɩ pa be nafr tɩ d wilg zu-sobend sẽn na yɩl n wilg-a bala? Wãn to la m tõe n dɩk a Zezi togs-n-taar zĩ-kãng wɛɛngẽ?
Tagsa sẽn paase, sẽn yit a Mark sebrẽ wã:
21. 4:24, 25 Manesem ning yãmb sẽn tar ne neb a taabã yõod yaa bõe?
22. 9:50 Mam sẽn yet la m maand bũmb ningã sã n yaa sõma, bi-sõma bʋs la rẽ na n wa ne?
Sẽn na n baase, ad zãmsg a wãn a Luk sẽn gʋlse:
23. 8:11, 14 Mam sã n bas tɩ yɩɩrã, arzɛka la yõ-noogrã soog mam vɩɩmã, rẽ tõe n waa ne bõe?
24. 9:1-6 Baa ne a Zezi sẽn da tõe n sãoog bãad dãmbã, yaa bõe la a lʋɩɩs taoore?
25. 9:52-56 Mam sũurã yikda tao-tao bɩ? Mam lakda m meng ne maan-n-lebs yam bɩ?
26. 9:62 Wãn to la m segd n ges zɩɩb ning m sẽn tar sẽn yaa moon Wẽnnaam Rĩungã?
27. 10:29-37 Wãn-wãn la m tõe n wilg tɩ m nonga m to, la m pa ned sẽn tar yam- kaalg manesem ne-a?
28. 11:33-36 Bõe toeeng la m segd n maan tɩ m vɩɩmã gĩdb booge?
29. 12:15 Bõe loees n be vɩɩmã ne paoongã sʋka?
30. 14:28-30 Mam sã n dɩk sẽk n tags yɛl nins m sẽn yãk n na n maana zut neere, bõe la m na n gili, la rẽ na n waa ne nafa bʋse?
31. 16:10-12 Burkĩndlem tallg tõe n waa ne nafa bʋse?
[Foto, seb-neng a 9]
D sã n pid a Zezi golã n tʋm tʋʋmd ning sẽn kõt fãagrã d na n paama yolsgo