D wilg tɩ d nanda d tigissã sẽn yaa sõng Wẽnnaam nifẽ wã
D wilg tɩ d nanda d tigissã sẽn yaa sõng Wẽnnaam nifẽ wã
“Mam na n talla bãmb n wa mam tãn-sõnga zugu n wa kõ bãmb sũ-noog mam pʋʋsg rooga pʋgẽ.”—EZAI 56:7.
1. Bõe la Biiblã yet tɩ wilgd tɩ d segd n nanda d tigissã?
A ZEOVA tigma kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã la b tũud-n-taasã tɩ b na n balm-a a “tãn-sõngã” zugu. A kõt-b-la sũ-noog a “pʋʋsg roogã” sẽn yaa a roog sẽn pa tõe n yã ne nifã pʋgẽ. Ro-kãng yaa “pʋʋsg roog buudã fãa yĩnga.” (Ezai 56:7; Mark 11:17) A Zeova sẽn maan woto wã wilgdame t’a balengã yaa sõngo, la kãseng wʋsg a nifẽ. Tõnd sã n nand d sẽn tigimd taab n zãmsd Biiblã la d balemd a Zeova wã, d wilgdame tɩ bũmb nins sẽn yaa sõng a nifẽ wã yaa sõng tõnd me nifẽ.
2. Bõe n wilgd t’a Zeova sẽn da yãk zĩig ning tɩ b balemd-a wã yaa sõng a nifẽ, la wãn to la a Zezi wilg tɩ yẽ me nanda zĩ-kãnga?
2 Pĩnd Israɛllẽ wã, a Zeova sã n da yãk zĩig tɩ b balemd-a be, zĩ-kãng ra segd n yɩɩ sõng nin-buiidã nifẽ. B ra segd n yãka ka-sõng n taag sɛk-roogã la teed nins sẽn da be a pʋgẽ wã, sẽn na yɩl tɩ b lebg sõngo. (Yikri 30:26-29) B ra boonda sɛk ro-pʋs a yiibã tɩ “zĩ-sõngo,” la “zĩ-sõng n yɩɩda.” (Hebre dãmba 9:2, 3) B wa n ledga sɛk-roogã ne Zerizalɛm wẽnd-doogã. Rẽ n so tɩ b ra boond Zerizalem tɩ “tẽn-sõngã,” bala yaa be n lebg zĩig ning b sẽn da balemd a Zeova. (Nehemi 11:1; Matɩe 27:53) A Zezi sẽn da wa n be tẽngã zugã, a wilgame t’a nanda wẽnd-doogã. A sũurã puuga ne neb nins sẽn da rɩk wẽnd-doogã tɩ lebg b koosem zĩigã, la a samandã tɩ lebg b so-koɛɛg tɩ b tũudẽ wã.—Mark 11:15, 16.
3. Bõe n wilgd tɩ Israɛll nebã tigissã ra yaa sõngo?
3 Israɛll nebã ra nong n tigimda taab n balemd a Zeova, la b kelgd b sẽn karemd a Tõogã. B kibs rãmb kẽer day ra yaa day sẽn welg toore, tɩ b ra maand tigiss sẽn boond tɩ tigisg sẽn yaa sõma, tɩ wilgdẽ tɩ tigis-kãens ra sɩd yaa sõms Wẽnnaam nifẽ. (Maankʋʋre 23:2, 3, 36, 37) A Ɛsdras la a Nehemi wakatẽ wã, b ra tigma nebã n kɩt tɩ Levi rãmbã ‘bilgd neba tõoda võore. Neb nins fãa sẽn da wʋmd Wẽnnaam tõodã ra yãbdame.’ La Levi rãmbã ‘kɩtame tɩ neba bas yãbrã, n yeel-b tɩ: Bas-y bʋʋre; tɩ bõe, rũndã yaa Zusoaba raare.’ Rẽ poore, Israɛll nebã maana Zãn kibsã rasem a yopoe, la nebã fãa sũy yɩɩ noog wʋsgo. Sẽn paase, “sẽn sɩng ne kibsa pipi daar n tɩ ta a yaoolem daarã, b karma Wẽnnaam tõoda sebre. Bãmb maana kibsa rasem a yopoe. La rasem a nii wã raare, b maana tiging kãseng wa sẽn zems tõogã.” (Nehemi 8:7-11, 17, 18) Tigis-kãensã sɩd ra yaa sõngo. Rẽ n so tɩ nebã ra segd n kelg neere.
Tõnd tigissã yaa sõngo
4, 5. Bõe ne bõe n wilgd tɩ tõnd tigissã yaa sõngo?
4 Yaa sɩd tɩ rũndã-rũndã, a Zeova pa yãk tẽn-sõng tɩ roog be be tɩ d tõe n balem-a ye. La d pa segd n yĩm tɩ tõnd sẽn tigimd taab n balemd a Zeova wã yaa Nehemi 8:8) Tõnd tigissã fãa sɩngda ne pʋʋsgo, la b baasd ne pʋʋsg me. Tõnd tigissã wʋsg sasa, d yɩɩndame n pẽgd a Zeova. (Yɩɩl Sõamyã 26:12) Tigissã sɩd naaga tõnd Wẽnnaamã baleng pʋgẽ. Rẽ n so tɩ d segd n kẽes d toog zãng-zãng b pʋsẽ la d nand-b wʋsgo.
bũmb sẽn yaa sõng ye. Semen fãa, tõnd tigimda taab naoor a tãab sẽn na yɩl n karem la d zãms Wẽnnaam Gomdã. Tigissã sasa, b bilgda a Zeova Gomdã tɩ d wʋmd a võore, wala sẽn da maand to-to a Nehemi wakatẽ wã. (5 A Zeova nin-buiidã sã n tigimd taab n na n balem-a, n zãms a Gomdã, la b rɩ b tũud-n-taarã yõodo, a ningd-b-la barka. D tõe n kɩsa sɩd tɩ yaa tõnd tigissã sasa la a Zeova kõt noor t’a barka zĩnd ne tõndo. (Yɩɩl Sõamyã 133:1, 3) D paamda bark-kãngã d sã n kẽnd tigissã la d kelgd sõssã neere. A Zezi meng yeelame tɩ: ‘Zĩig ninga neb a yiib bɩ a tãab sẽn tigim taab ne mam yʋʋre, mam bee bãmb sʋka.’ Yaa sɩd tɩ ka wã b gomda kiris-neb kãsem dãmbã sẽn mii n tigimd taab n na n welg yel-kãsems sẽn be ned ne a to sʋkã yelle. La d sã n wa be tigissẽ wã me, a Zezi bee ne tõndo. (Matɩe 18:20) Sẽn mik tɩ kiris-nebã sã n tigim taab ne a Zezi yʋʋrã, Kiristã bee ne bãmb ne vʋʋsem sõngã maasmã, rẽ yĩnga d pa segd n ges tɩ tigis-kãens fãa yaa sõng sɩda?
6. Wãn to la tõnd segd n ges zĩis nins d sẽn tigimd taabã?
6 Yaa sɩd t’a Zeova pa be wẽnd-dot ninsaal sẽn me pʋsẽ ye. La Rĩungã Rot yaa zĩis nins d sẽn balemd sɩd Wẽnnaamã. (Tʋʋma 7:48; 17:24) Tõnd tigimda taab be n na n zãms a Zeova Gomdã, n pʋʋs-a la d yɩɩl n pẽg-a. Yaa woto me la d maand d Tigis-kãsemsã Rotẽ. Tõnd sã n maand d tigis-kãsemsã zĩ-bɛdẽ wala ɛstaad dãmb pʋsẽ bɩ zĩis a taaba, zĩ-kãensã lebgda baleng zĩiga, bala d maanda d tigissã sẽn yaa sõngã beenẽ. Yaa Rĩungã Rotẽ tɩ yaa zĩis a taabẽ wã me, d modg tɩ d manesmã wilg tɩ d nanda zĩ-kãensã.
D sẽn tõe n wilg tɩ d nanda d tigissã to-to
7. Ne manesem bʋg la d tõe n wilg vẽeneg tɩ d nanda d tigissã?
7 Tõnd tõe n wilga ne manesem kẽer sẽn yaa vẽeneg tɩ d nanda d tigissã. Manesem a ye yaa d sẽn na n naagd neb a taabã n yɩɩnd tigissã sɩngrẽ la b baasgẽ. Yɩɩll-kãens wʋsg goam yaa pʋʋsgo, rẽ n so tɩ d segd n yɩɩl-b tɩ waoog Wẽnnaam. A Poll lebg n dɩka goam nins sẽn be Yɩɩl Sõamyã 22 pʋgẽ wã, n wilg tɩ yaa a Zezi la sẽn yet tɩ: “Mam na n wilga mam ba-biisa yãmb yʋʋre. La mam na n yɩɩlame n pẽg yãmb tẽedba sʋka.” (Hebre dãmba 2:12) Dẽnd wakat fãa d segd n baoo zĩig n zĩnd nand tɩ ned ning sẽn na n lʋɩ-a taoor tɩ tigisgã sɩngã yeel nebã tɩ b yik n yɩɩlle. La d sã n wa yɩɩndẽ, d segd n tagsa yɩɩllã sẽn yet bũmb ningã zug sõma. Bɩ d kɩt tɩ tõnd sẽn yɩɩnd to-to wã wilg tɩ d tagsda wa yɩɩl-gʋlsdã sẽn yeel tɩ: “Mam na n pʋʋsa Zusoaba bark ne m sũur fãa nin-tɩrs lageng ne b tiging pʋgẽ.” (Yɩɩl Sõamyã 111:1) Yɩɩlã sẽn pẽgd a Zeova wã yĩnga, yaa sõma tɩ d wat tigissã pĩnda, la d paad hal n tãag b saabo.
8. Kiba-bʋg n be Biiblã pʋgẽ sẽn wilgd tɩ d segd n kelga pʋʋsg nins b sẽn pʋʋsd tigissã sasa wã neere?
8 Bũmb a to me sẽn kɩt tɩ d tigissã tar yõodã yaa b sẽn yãkd ned t’a pʋʋs Wẽnnaam ne a sũur fãa tigingã fãa yĩngã. Pipi kiris-neb nins sẽn da be Zerizalɛmã lagma taab raar a yembr n “zẽk b koees n pʋʋs Wẽnnaam” ne b sũur fãa. Rẽ sõng-b lame tɩ b kell n ‘togs Wẽnnaam koɛɛgã ne raoodo,’ baa ne kɩɩsgã. (Tʋʋma 4:24-31) Rẽ yĩnga, tõnd tõe n tags tɩ b kẽer ra bas n tagsda bũmb a to yell pʋʋsgã sasa sɩda? Ayo, “bãmb fãa lagmame” n pʋʋse. Pʋʋsg nins b sẽn pʋʋsd tigissã sasa wã wilgda sẽn wa-b tigisgã fãa sũur tagsgo. Rẽ n so tɩ d segd n kelg-b neere.
9. Wãn to la d fu-yerdɩ wã la d manesmã tõe n wilg tɩ d nanda tigissã?
9 Tõnd sẽn manegd d zutã to-to la d yelgd fut ninsã tõe n wilgame me tɩ d nanda d tigissã wʋsgo. Tʋm-tʋmd a Poll saglga woto: “Mam datame tɩ neba sẽn be zĩiga fãa wã zẽk b nus sẽn yaa sõama n pʋʋse, tɩ sũ-puugri ne tags wẽns ra zĩnd ye. La mam datame me tɩ pagba maneg b mens n pil futu sẽn zems ne yõk-m-menga la gũus-m-menga, ka tɩ wẽ pʋg-sadre ne zut pãnengo ne sãnem la kĩndi ne nagem fut ye. La bɩ b maneg b mens ne tʋʋm-sõama wa pagb sẽn sakd Wẽnnaam.” (1 Tɩmote 2:8-10) D sã n wa tigim taab zĩ-bɛdẽ wala ɛstaad dãmbẽ wã bɩ zĩis a taabẽ tɩ zĩigã tʋʋla, d tõe n yelga tʋʋlg-fuugu, la segd n yɩɩ fuug d sẽn tõe n ning n kẽ neb sʋka. Sẽn paase, tõnd sẽn nand tigis-kãsemsã kɩtame tɩ sõssã sasa d pa na n dɩtẽ bɩ n wãbd sĩngom ye. Tõnd sã n yeelg fu-sõma la d tar manesem sõng d tigissẽ wã, na n waooga Wẽnnaam a Zeova, n waoog a balengã la d tẽed-n-taasã me.
D tall manesem sẽn segd ne Wẽnnaam neba
10. Wãn to la tʋmd-tʋmd a Poll wilg tɩ d segd n talla manesem sõng tigissẽ wã?
10 Pipi Korẽnt dãmba sak 14 pʋgẽ, tʋmd-tʋmd a Poll sagla kiris-nebã tɩ b bãng tigissã sẽn segd n maan to-to. A baasa a goamã woto: “Bɩ bũmb fãa maan tɩ zemse tɩ bʋrg ra zĩnd ye.” (1 Korẽnt dãmba 14:40) Tigissã naaga bũmb nins kiris-nebã sẽn tigimd taab n maandẽ wã, la b tara yõod wʋsgo. Rẽ n so tɩ d sã n wa be tigissẽ wã bɩ d segd n tall manesem sõng sẽn segd ne Wẽnnaam neba.
11, 12. a) Bõe la roagdbã segd n kɩt tɩ b kambã bãng tigissã wɛɛngẽ? b) Wãn to la kambã tõe n wilg b tẽeb tigissã sasa?
11 Roagdbã segdame n wilg kambã manesem ning b sẽn segd n tall tigissẽ wã. B segd n wilga b kambã tɩ Rĩungã Roogẽ, n paas tigingã sebr zãmsgã zĩigẽ pa reem zĩig ye. D balemda a Zeova la d zãmsd a Gomdã zĩ-kãensã. Rĩm a Salomo sẽn da yaa yam soabã yeela woto: “Fo sã n dabd Wẽnnaam doogẽ, bɩ f gũus f [nao-kẽndre]. Kolg n kelge.” (Koɛɛg Soaba 4:17) A Moiiz wilga Israɛll nebã tɩ b segd n tigimda taaba, b kãsemb la b “kamba.” A yeelame: ‘Bɩ y tigim neba fãa, . . . tɩ b [kelg], la b zãms Zusoab a Wẽnnaam zoeese n gũus b mense n sak tõoda goama fãa, tɩ bãmb kamb nins sẽn ka mi tõoda me tõe n [kelg] n zãms Zusoab a Wẽnnaam zoeese.’—Tõodo 31:12, 13.
12 Rũndã-rũndã me, kambã tũuda b roagdbã n kẽnd tigissã sẽn na yɩl n kelg la b zãmse. Kambã sã n wa tõe n kelg la b wʋm Biiblã zãmsg kẽer võore, b tõe n leokda koɛɛg-koɛɛg n wilg tɩ b tara tẽebo. (Rom dãmba 10:10) Biig sã n wʋm sokr võore, a tõe n leoka ne goam a wãn bala. Tõe tɩ sɩngrẽ wã, a na n karemda leoorã sẽn gʋls sebrã pʋgẽ wã. La tarẽ-tarẽ, a na n wa modg n leokda ne a meng goamã. Rẽ nafda biigã, la noogd a sũuri. Leoor-kãensã sẽn wilgd biigã tẽebã noogda kãsembã sẽn kelgda sũy me. La roagdbã meng sã n kõt leoore, kõta b kamba mak-sõngo. Sã n tõe me, yɩta sõma tɩ biig fãa tar a Biibli, a yɩɩl sebre, la sebr ning b sẽn zãmsd tigisgã wakatã. Roagdbã segd n wilga b kambã tɩ b zã seb-kãensã sõma. Woto fãa na n kɩtame tɩ kambã ning b yamẽ tɩ d tigissã yaa bũmb sẽn yaa sõngo.
13. Tõnd datame tɩ neb nins sẽn wa-b tigissã tɩ nan yaa b pipi wã bãng bõe?
13 D pa rat tɩ d tigissã yɩ wa kiris-neb ne yʋʋrã rãmb sẽn tigimd taab n pʋʋsd to-to wã ye. Wakat kẽere nin-bãmbã sã n tigim taaba, yaa wa b pa mi taaba, tɩ b sã n pʋʋsdẽ bɩ b maand b mens wa b yaa tɩrs n yɩɩd neb a taabã, ka rẽ bɩ b maand bʋʋr wʋsg tɩ wõnd b bee saoog zĩigẽ. D ratame tɩ d sã n tigim taab Rĩungã Roogẽ bɩ tall yamleoogo, la pa rat n yeel tɩ d segd n maaname tɩ lebg wa reem zĩig ye. Tõnd tigimda taab sẽn na yɩl n balem a Zeova, rẽ n so tɩ d sẽn maand d tigissã to-to wã segd n wilgd wakat fãa tɩ d nand-b lame. Tõnd datame tɩ neb nins sẽn wa-b tigissã tɩ nan yaa b pipi wã sã n kelg sõssã la b yã tõnd ne d kambã yel-manesmã, bɩ b yeel tɩ: “Wẽnnaam sɩd bee yãmb sʋka.”—1 Korẽnt dãmba 14:25.
Wakat fãa d na n ket n tigimda taab n balemd a Zeova
14, 15. a) Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d pa ‘basd Wẽnnaam doogã’? b) Wãn to la goam nins sẽn be Ezai 66:23 zoe n pidsd rũndã-rũndã?
14 Wa d sẽn yã zugẽ wã, a Zeova tigimda a nin-buiidã la a kõt-b sũ-noog a “pʋʋsg roogã” sẽn yaa a roog sẽn pa tõe n yã ne nifã pʋgẽ. (Ezai 56:7) Wẽn-sakd a Nehemi wilga a saam-biisã tɩ b segd n kõo kũun n wilg tɩ b sɩd nanda wẽnd-doogã sẽn da be wakat kãngã. A yeelame tɩ: “D ka na n tol n bas Wẽnnaam dooga ye.” (Nehemi 10:40) Tõnd me segd n nanda a Zeova sẽn boond tõnd tɩ d wa balem-a a “pʋʋsg roogã” pʋgẽ wã.
15 Sẽn na yɩl n wilg tɩ d segd n tigimda taab wakat fãa n balemd a Zeova, no-rɛɛs a Ezai gʋlsa woto: “Ki-paalg la vʋʋsg raar fãa, buuda fãa na n wa wõgemda mam taoore. Yaa Zusoabã n yeele.” (Ezai 66:23) Gom-kãensã pidsda rũndã-rũndã. Semen fãa, kiris-neb nins sẽn dɩk b mens n kõ a Zeova wã tigimda taab n balemd-a. Wala makre, b kẽnda tigissã la b moond koe-noogã. Rẽ yĩnga, yãmb me naaga neb nins sẽn ‘wõgemd a Zeova taoor’ wakat fãa wã bɩ?
16. Rũndã-rũndã, bõe yĩng tɩ d segd n kẽnd tigissã wakat fãa?
16 Yaa dũni-paalg ning a Zeova sẽn kãab tõnda pʋgẽ la goam nins sẽn be Ezai 66:23 na n pids zãng-zãnga. Wakat kãngã, “buuda fãa” na n wõgemdame n balemd a Zeova semen fãa la kiuug fãa, wakat sẽn kõn sa yĩnga. Sẽn mik tɩ dũni-paalgã pʋgẽ d na n ket n tigimda taab n balemd a Zeova wã, bõe yĩng tɩ d pa na n kẽnd tigissã wakat fãa masa menga?
17. ‘Daarã sẽn kolgda yĩnga,’ bõe yĩng tɩ d segd n modg n kẽnd tigissã n yɩɩd pĩndã?
17 Dũni-wẽngã saab sẽn kolga yĩnga, yaa masã la d segd n modg n kẽnd tigissã n yɩɩd pĩndã. Tõnd sẽn nand d tigissã yĩnga, d pa na n bas tɩ d tʋʋmã bɩ d lekollã gɩdg-d tɩ d pa tigimd ne d tẽed-n-taasã wakat fãa ye. Tõnd datame n tigimd ne d saam-biisã sẽn na yɩl tɩ d tẽebã pãng paase. Tõnd tigingã tigiss kɩtame tɩ d tõe n paam n bãng taaba, n keng taab raoodo, la d sõng taab tɩ d fãa tõog n maan tʋʋm-sõma. D segd n maanda woto, “tõnd sẽn yã tɩ daarã kolgdame wã yĩnga.” (Hebre dãmba 10:24, 25) Bɩ d kẽnd tigissã wakat fãa, la d modg tɩ d fu-yerdɩ wã la d yel-manesmã wilgd wakat fãa tɩ d nanda d tigissã sẽn yaa sõng Wẽnnaam nifẽ wã. D sã n maand woto, d wilgdame tɩ bũmb nins sẽn yaa sõng a Zeova nifẽ wã yaa sõng tõnd me nifẽ.
D lebg n tẽege
• Bõe n wilgd t’a Zeova nin-buiidã tigissã yaa bũmb sẽn yaa sõngo?
• Bõe ne bõe n wilgd tɩ tõnd tigissã yaa sõngo?
• Wãn to la kambã tõe n wilg tɩ b miime tɩ tigissã yaa bũmb sẽn yaa sõngo?
• Rũndã-rũndã, bõe yĩng tɩ d segd n kẽnd tigissã wakat fãa?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto rãmba, seb-neng 28]
Baa sẽn yaa zĩig ning la d tigimd taaba, tõnd tigissã yaa sõng a Zeova nifẽ
[Foto, seb-neng 31]
Kambã wata tigissã n na n kelg la b zãmse