Tʋʋm sebrã vaeesgo
A Zeova Gomdã vɩɩme
Tʋʋm sebrã vaeesgo
TƲƲM sebrã kõta kibay sẽn yaa vẽeneg kiris-neb tigingã luglg wɛɛngẽ, la sẽn yɩ to-to tɩ koɛɛgã tõog n ta zĩis a taaba. Yaa logtor a Luk n gʋls sebrã. Sebrã kõta kibay kiris-nebã tʋʋmdã b sẽn tʋm sẽn na maan yʋʋm 28 pʋgẽ wã, rat n yeel tɩ sẽn sɩng yʋʋmd 33 n tãag yʋʋmd 61 wã.
Tʋʋm sebrã pipi babg gomda a Pɩɛɛr koe-moonegã yell n yɩɩda, t’a yaoolem soabã gomd a Poll rẽndã yelle. A Luk sẽn yet a sebrã pʋgẽ tɩ “tõndã” wilgdame tɩ yɛl kẽer yɩɩ a nifẽ. D sã n karemd Tʋʋm sebrã la d bʋgsd a zugu, na n sõng-d lame tɩ d nan Wẽnnaam Gomdã ne a vʋʋsem sõngã sẽn tar pãngã n paase. (Heb. 4:12) Na n kɩtame me tɩ d mong d mens la kɩt tɩ d tẽ Wẽnnaam Rĩungã n paase.
A PƖƐƐR TƲMA NE WẼNNAAM “SOOLMÃ KƲƖLEN-BIISI”
Tʋm-tʋmdbã sẽn paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã poore, b moona koɛɛgã ne yẽesem. A Pɩɛɛr tũnuga ne ‘saasẽ soolmã kʋɩlen-biisã’ pipi soabã n sõng Zʋɩf rãmbã la neb nins sẽn tuub n sak Zʋɩf rãmbã tũudmã sẽn ‘deeg a goamã’ tɩ b paam bãngre, la b paam n kẽ Wẽnnaam Rĩungã pʋgẽ. (Mat. 16:19; Tʋʋ. 2:5, 41) B wa n yik n namsda karen-biisã wʋsg b tẽebã yĩnga, tɩ kɩt tɩ b sãeege, la woto kɩtame tɩ koɛɛgã mooneg zãag zĩiga.
Tʋm-tʋmdbã sẽn be Zerizalɛmã sẽn wʋm tɩ Samari nebã saka Wẽnnaam Gomdã, b tʋma a Pɩɛɛr ne a Zã tɩ b kẽng be. A Pɩɛɛr tũnuga ne kʋɩlen-bil a yiib-n-soabã, a sẽn sõng Samari nebã tɩ b paam zu-noog n na n kẽ Wẽnnaam Rĩungã soolem pʋgẽ wã. (Tʋʋ. 8:14-17) Tõe tɩ yaa a Zezi sẽn vʋʋg tɩ yʋʋmd la Tars rao a Soll toeem a vɩɩmã n lebg kiris-neda. Yʋʋmd 36, a Pɩɛɛr tũnuga ne kʋɩlen-bil a tãab-n-soabã, a sẽn sõng bu-zemsã neb sẽn pa kẽ bãongã tɩ b paam vʋʋsem sõngã.—Tʋʋ. 10:45.
Sogsg b sẽn leoke:
2:44-47; 4:34, 35—Bõe yĩng tɩ tẽedbã koos b paoongã n pʋɩ b taabã? Neb wʋsg sẽn lebg tẽedb ra yii zĩ-zãrs n wa Zerizalɛm, la b ra pa tar rɩɩb la teed a taab sẽn sekd b na zĩnd be n kaoos ye. La b ra rat n zĩnda be n kaoos sẽn na yɩl n zãms bũmb a taab n paase, la b moon koɛɛgã neb a taaba. Sẽn na yɩl n sõng nin-kãensã, kiris-neb kẽer koosa b paoongã tɩ tʋm-tʋmdbã rɩk ligdã n pʋɩ sẽn pa tar-bã.
4:13—Rẽ yĩnga a Pɩɛɛr ne a Zã ra yaa neb sẽn pa karem lae-lae bɩ? Ayo, b ra paama zãmsgo. B ra boond-d lame tɩ “nin-tals sẽn ka paam zãmsgo,” bala b pa kẽ rabẽ rãmbã lekoll sẽn da zãmsd tũudmã yɛlã ye.
5:34-39—Wãn to la a Luk tõog n bãng a Gamaliɛll sẽn togs bũmb nins Sãnedrẽ wã neb sʋkã? 1) Tõe tɩ yaa a Poll sẽn da yɩ a Gamaliɛll karen-biigã n togs a Luki. 2) Tõe t’a Luk soka Sãnedrẽ wã nin-sõng a ye, wala makre a Nikodɛm. 3) Tõe tɩ yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã n vẽneg a Luk t’a bãng kiba-kãngã.
7:59—A Etɩɛn ra pʋʋsda a Zezi bɩ? Ayo, a ra pa pʋʋsd a Zezi ye. Yaa Wẽnnaam a Zeova bal la ned fãa segd n tũ. Rẽnd yaa yẽ me la ned fãa segd n pʋʋse. (Luk 4:8; 6:12) Sã n da yaa a raasenkam pʋʋsgã buudu, yaa a Zeova la a Etɩɛn ra na n pʋʋs ne a Zezi yʋʋrã maasem. (Zã 15:16) Ka wã, a Etɩɛn yãa “ninsaal Biigã sẽn yas Wẽnnaam dɩtgo.” (Tʋʋ. 7:56) A sẽn mi vẽeneg tɩ Wẽnnaam kõo a Zezi tõog t’a na n vʋʋg neb nins sẽn ki wã, a yeela a Zezi t’a tẽeg a yell n wa vʋʋg-a, lakae a pa pʋʋs-a ye.—Zã 5:27-29.
Zãmsg tõnd yĩnga:
1:8. Yaa ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngr bal la a Zeova Kaset rãmbã tõe n moon koɛɛgã dũniyã gill zugu.
4:36–5:11. B ra boonda Sɩpr dao a Zozɛf t’a Barnabase, rat n yeel tɩ “belsg biiga.” Tõe tɩ yaa a sẽn da nong nebã la a maand-b neerã yĩng n kɩt tɩ tʋm-tʋmdbã ra pʋd-a t’a Barnabase. D segd n yɩɩ wa a Zozɛf la d ra tol n yɩ wa a Ananias ne a Safɩra sẽn pa yɩ pʋ-peelem dãmbã ye.
9:23-25. D sã n gind d bɛɛbã sẽn na yɩl n ket n moond koɛɛgã pa rat n yeel tɩ d yaa rabɛɛmb ye.
9:28-30. D sã n wa moond neb bɩ zĩis kẽer tɩ tõe n wa ne zu-loeese, bɩ n sãam zood ning d sẽn tar ne Wẽnnaamã, d segd n gũusa d mense, la d bãng n yãk wakat ning la zĩis nins d sẽn na n moonã sõma.
9:31. D sã n be laafɩ wakate, d segd n modg n zãmsa Biiblã la d bʋgsd bũmb nins d sẽn zãmsdã zutu, sẽn na yɩl n keng d tẽebã. Rẽ na n sõnga tõnd tɩ d zoe a Zeova n tũud d sẽn karemd bũmb ninsã la d tall yẽesem koɛɛgã mooneg pʋgẽ.
A POLL MOONA KOƐƐGÃ NE YẼESEM
Yʋʋmd 44, a Agabis kẽnga Ãntios n mik a Soll ne a Barnabas be tɩ b zãmsd nebã sẽn ta “yʋʋm tõre.” A Agabis reng n wilgame tɩ kom kãseng n na n zĩndi, la yʋʋm a yiib loogr poore, kom-kãng sɩd waame. (Tʋʋ. 11:26-28) A Soll ne a Barnabas sẽn “maan bãmb tʋʋmd Zerizalɛm n sɛ,” b lebg n kẽnga Ãntiose. (Tʋʋ. 12:25) Yʋʋmd 47 wã, rat n yeel tɩ sẽn na maan yʋʋm 12 a Soll sẽn lebg kiris-nedã poore, ne vʋʋsem sõngã maasem b tʋma a Barnabas ne a Soll tɩ b kẽng misioneer so-toaka. (Tʋʋ. 13:1-4) Yʋʋmd 48 wã, b lebg n leba Ãntios “tẽng ninga b sẽn da ning bãmb bark tɩ b maan tʋʋmd ninga bãmb sẽn maanã.”—Tʋʋ. 14:26.
Kiis a 9 loogr poore, a Poll (b sẽn boond a soab t’a Sollã) yãka a Sɩlas t’a yɩ a tũud-n-taag n yãag-a t’a kẽng a so-toak a yiib soabã. (Tʋʋ. 15:40) A Tɩmote ne a Luk tɩ paama a Poll sorẽ tɩ b tũ taaba. A Luk tek n paa Filip t’a Poll sãag Atɛn la Korẽnte. Beenẽ, a yãa a Akila ne a Pirsill n zĩnd be yʋʋmd a yen la kiis a yoobe. (Tʋʋ. 18:11) Yʋʋmd 52 yʋʋm-vẽkr kiuugã sasa, a Poll basa a Tɩmote ne a Sɩlas Korẽnt la yẽ ne a Akila la a Pirsill kẽ batayo n kẽng Siiri. (Tʋʋ. 18:18) A Akila ne a Pirsill yãag-a lame n ta Efɛɛze, la bãmb paa be.
A Poll sẽn zĩnd Siiri Ãntiosã wakat bilfu, a sɩnga a misioneer so-toak a tãab-n-soabã yʋʋmd 52 wã. (Tʋʋ. 18:23) Efɛɛz tẽngã pʋgẽ “Zusoaba koɛɛg saaga ne pãng n tõoge.” (Tʋʋ. 19:20) A Poll zĩnda sẽn na ta yʋʋm a tãab be. (Tʋʋ. 20:31) Yʋʋmd 56 Pãntekotã sasa, tʋm-tʋmd a Poll da bee Zerizalɛm. B sẽn yõk-a wã poore, a kõo tẽngã taoor dãmb kasetã ne raoodo. B yõk-a lame n ning roog yʋʋm a yiib Rom. (Yʋʋmd 59-61.) La beenẽ a maana a sẽn tõe fãa n moon Wẽnnaam Rĩungã koɛɛg la a zãms nebã “Zusoab a Zezi Kirist koɛɛgã.”—Tʋʋ. 28:30, 31.
Sogsg b sẽn leoke:
14:8-13—Bõe yĩng tɩ Listr nebã bool a Barnabas t’a Zees la a Poll t’a Hɛrmese? Gɛrɛk rãmbã soalem pʋsẽ, a Zees yaa b wẽnnaam dãmbã taoor soaba, t’a biig a Hermes yʋʋrã me ra yi, a sẽn tõe n gom sõma wã yĩnga. A Poll sẽn da lʋɩ taoor n gomã kɩtame tɩ Listr nebã bool-a t’a Hɛrmes la b bool a Barnabas t’a Zees.
16:6, 7—Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã gɩdg a Poll ne a tũud-n-taasã tɩ b ra kẽng Aazi ne Bitini soolmẽ wã n tɩ moone? Koe-moondbã sõor sẽn da pa waoogã yĩnga, Wẽnnaam tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n kɩt tɩ b tɩ moon zĩig ning sẽn na n wom biis n yɩɩdã.
18:12-17—Nebã sẽn wa n pãbd a Sostɛnnã, bõe yĩng tɩ guvɛrneer a Galiõ pa sõng-a? Tõe t’a Galiõ tagsame t’a Sostɛn sẽn lʋɩ taoor n kɩt tɩ nebã nams a Pollã, yẽ me segda ne namsg woto. La tõe tɩ yaa b sẽn pãb a Sostɛnnã me n kɩt t’a wa lebg kiri-neda. Kaoosg poore, a Poll goma a Sostɛn yelle, n bool-a tɩ “tõnd ba-biig a Sostɛn.”—1 Kor. 1:1.
18:18—Pʋleng bʋg la a Poll maan-yã? Bãngdb kẽer tagsdame t’a Poll pʋlmame n na n yɩ Nazireẽ. (Sõd. 6:2-21) La Biiblã pa wilg sẽn yaa pʋleng ning la a Poll sẽn maanã ye. Sẽn paase, Biiblã pa wilg sã n yaa a Poll sẽn lebg kiri-nedã bɩ a sẽn da wa n pa kiri-nedã sasa la a maan a pʋlengã ye. A leb n pa wilg sã n yaa pʋlengã sɩngr bɩ a baasg sasa la woto ye. Sẽn da yaa a soab fãa, pʋleng woto buud maaneg ra pa yel-wẽnd ye.
Zãmsg tõnd yĩnga:
12:5-11. D tõeeme la d segdame n pʋʋsd d saam-biisã yĩngã.
12:21-23; 14:14-18. A Herood sak n deega ziir ning sẽn da segd ne Wẽnnaam balã. Ad woto sɩd yaa toor ne a Poll la a Barnabas sẽn zãgs tao-tao tɩ nebã ra waoog-bã. D pa segd n baood ziir d sẽn tõog n maan bũmb ning fãa a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ yĩng ye.
14:5-7. Ned sã n yaa gũus-m-meng soaba, tõe n sõng-a lame t’a kell n tall yẽesem a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ.—Mat. 10:23.
14:22. Kiris-nebã miime tɩ b na n paama namsgo. B pa baood n na n kɩɩs Wẽnnaam noyã sẽn na yɩl n gil namsgã ye.—2 Tɩm. 3:12.
16:1, 2. Kiris-neb nins sẽn yaa kom-bɩɩsã segd n modg n tʋma Wẽnnaam tʋʋmdã sõma b tigimsẽ wã la b kos a Zeova t’a sõng-b tɩ b paam yʋ-noogo.
16:3. D segd n modg n maana d sẽn tõe fãa sẽn na yɩl tɩ nebã sak n kelg koe-noogã.—1 Kor. 9:19-23.
20:20, 21. Zak-zak moonegã yaa bũmb sẽn tar yõod wʋsg d koe-noogã mooneg pʋgẽ.
20:24; 21:13. Wẽn-sakrã tara yõod n yɩɩd d vɩɩmã koglgo.
21:21-26. D segd n sakda sagls nins sẽn yaa sõmã b sẽn kõt-dã ne yamleoogo.
25:8-12. Rũndã-rũndã kiris-nebã tõeeme la b segdame n tũnug ne laloa wã n wilg tɩ b tara sor n na n moon koɛɛgã.—Fil. 1:7.
26:24, 25. D segd n wilga nebã sɩdã vẽenega, baa b sã n tagsdẽ tɩ yaa yalem-goama.—1 Kor. 2:14.
[Foto, seb-neng 30]
Wakat bʋs la a Pɩɛɛr tʋm ne Wẽnnaam Rĩungã kʋɩlen-biisi?
[Foto, seb-neng 31]
Yaa ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngr bal la a Zeova Kaset rãmbã tõe n moon koɛɛgã dũniyã gill zugu