B lisd-b-la Ba wã, Biigã la vʋʋsem sõng yʋʋr yĩnga
B lisd-b-la Ba wã, Biigã la vʋʋsem sõng yʋʋr yĩnga
“Bɩ y kẽng n maan . . . karen-biisi, n lis bãmb ne Ba la Biiga, la sɩɩg sõng yʋʋre.”—MAT. 28:19.
1, 2. a) Yʋʋmd 33 Pãntekotã sasa, bõe n maan Zerizalɛm? b) Bõe n kɩt tɩ neb wʋsg sak n deeg lisgu?
YƲƲMD 33 Pãntekotã sasa, neb wʋsg n yi tẽns toɛy-toɛy n wa Zerizalɛm, n na n maan kibs kãngã sẽn yaa kãsengã. La kibsã sasa, bũmb b sẽn zɩ n yã n maane, tɩ Zerizalɛm nebã la sãambã maan kaseto. Rẽ poore, tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr sõsa ne zãma wã hal t’a goamã kẽ-ba, tɩ na maan neb 3 000 tek yam n kos sugri, la b reeg lisgu. Yaa zʋɩf rãmba, la neb sẽn da tuub n sak zʋɩf rãmbã tũudum. Nin-kãens fãa lebga kiris-neb tigingã sẽn da nan lugl paalmã neba. (Tʋʋ. 2:41) Yaa vẽeneg tɩ neb wʋsg woto lisg Zerizalɛm bãgsã pʋsẽ yɩɩ bõn-kãsenga, hal tɩ b gom a yell wʋsgo!
2 Bõe n kɩt tɩ neb wʋsg woto fãa reeg lisgu? Baraar yibeoogo, sẽn na maan a Zezi karen-biis 120 n da be yĩngr doog pʋgẽ, tɩ “bʋrg sẽn wẽnd sob-kãseng yi [saasẽ] n wa pid roog ninga bãmb sẽn be wã.” La bãmb fãa pida ne vʋʋsem sõngo, n sɩng gom-zẽn goama. Rap la pagb sẽn da wa kibsã n wʋm dẽ, n zoe n wa n na n kelg-ba. B sẽn wʋm a Pɩɛɛr sẽn gom a Zezi kũumã yellã, n paas a goam a taabã, ‘kẽe b sũyã.’ La bõe la b ra segd n maane? A Pɩɛɛr yeel-b-la woto: “Bɩ y tek yam n kos sugri, tɩ y ned kam fãa sak koom lisg ne a Zezi Kirist yʋʋre, . . . la y reeg Wẽnnaam kũunã sẽn yaa Sɩɩg Sõngã.”—Tʋʋ. 2:1-4, 36-38.
3. Pãntekotã raare, bõe la neb nins sẽn tek yam n kos sugrã ra segd n maane?
3 Tẽeg-y nin-kãens fãa sẽn deeg lisgã sẽn da yaa neb ninsã. B ra zoe n tũuda a Zeova. Sẽn paase, b sẽn da karemd Biiblã babg ning b sẽn da gʋls ne Hebre wã yĩnga, b ra zoe n miime tɩ vʋʋsem sõngã yaa pãng ning Wẽnnaam sẽn tall n naan bũmb fãa wã, la a sẽn ket n tar n tʋmdẽ wã. (Sɩng. 1:2; Bʋk. 14:5, 6; 1 Sãm. 10:6; Yɩɩl 33:6) La bũmb a to la b ra segd n bãnge. Ra yaa tɩlae ne-b tɩ b bãng la b sak n deeg tɩ yaa ne a Zezi sẽn yaa Mesi wã maasem, la Wẽnnaam na n fãag ãdem-biisã. Rẽ n so t’a Pɩɛɛr yeel-b vẽeneg tɩ b segd n saka “koom lisg ne a Zezi Kirist yʋʋre.” A Zezi vʋʋgrã poore, a ra yeela a Pɩɛɛr ne a karen-biis a taabã tɩ b lis nebã “ne Ba la Biiga, la Sɩɩg Sõng yʋʋre.” (Mat. 28:19, 20) Gom-kãensã võor tagmame. Yɩɩ woto me pipi kiris-nebã wakate. Bõe la b rat n yeele?
Reeg lisg Ba wã yʋʋr yĩngã võore
4. Bõe la a Zeova toeem-yã, tɩ baa neb nins sẽn da zoe n tũud-a wã segd n sake?
4 Wa d sẽn zoe n yeelã, neb nins sẽn kelg a Pɩɛɛr goamã n tek yamã ra zoe n tũuda a Zeova. B ra tũuda a Moiiz Tõogã wa b sẽn tõe tɛka. Rẽ n so tɩ b kẽer yi tẽns a taab n da wa Zerizalɛmmã. (Tʋʋ. 2:5-11) La b ra segd n bãngame tɩ masã, Wẽnnaam maana toeeng sẽn yaa kãseng a tũudmã wɛɛngẽ. A basa zʋɩf rãmbã sẽn da yaa buud a sẽn welg toor a yʋʋrã yĩngã. Ra pa le yaa Tõogã tũub n kɩtd tɩ ned paam a lohorem ye. (Mat. 21:43; Kol. 2:14) A Pɩɛɛr kɛlgdbã sã n da rat n kell n ta a Zeova yam, b ra segd n tũ a Zeova sẽn dat tɩ b maan bũmb ning masã wã.
5, 6. Pipi kiris-nebã wakate, bõe la neb wʋsg maan sẽn na yɩl n paam Wẽnnaam zoodo?
5 Yaa vẽeneg tɩ pa rat n yeel tɩ nin-kãensã ra segd n basa a Zeova sẽn yaa b Naandã ye. (Tʋʋ. 4:24) Abada! B sẽn pʋd n kelg a Pɩɛɛrã, b maneg n bãngame n paas t’a Zeova yaa Ba sẽn nong-b la a maand-b neer wʋsgo. A tʋma Mesi wã t’a wa fãag-ba, la a sak n na n kõ-b sugri, hal baa a Pɩɛɛr sẽn gom ne neb ninsi, n yeel-b woto wã: “Bɩ Israɛll buudã fãa bãng sɩd-sɩda, t’a Zezi kãng bal yãmb sẽn ka kũum [da-lukã, NW ] zugã, Wẽnnaam zẽka bãmb tɩ b yɩ Zusoaba, la Kirist.” Neb nins sẽn deeg a Pɩɛɛr goamã ra paama bʋʋm n paase, n na n wilg b mi-beoog ne Ba wã, a sẽn maan bũmb ning n na n kɩt tɩ sẽn dat-bã fãa tõog n paam a zoodã yĩnga.—Karm-y Tʋʋm 2:30-36.
6 Sɩd me, ra lebga vẽeneg ne neb nins sẽn kelg a Pɩɛɛrã tɩ b sã n dat n paam a Zeova zoodo, b segdame n sak n deeg tɩ yaa Wẽnnaam n tʋm a Zezi t’a wa ki nebã fãagr yĩnga. Dẽnd y wʋmda bũmb ning sẽn kɩt tɩ b tek yam n kos sugrã võore. Bala, b yel-wẽn a taabã toor sẽn ka be, b naaga neb nins sẽn kʋ a Zezi wã tɩ b pa naag-b me, b fãa ra tara taal a kʋʋbã pʋgẽ. D wʋmda b manesmã sẽn yɩ to-to rẽ poorã võor me. B yeelame tɩ b ra “ka viigd ne tʋm-tʋmdbã kareng kelgr ye.” (Tʋʋ. 2:42, Sebr Sõngo) Yaa rẽ n da na n kɩt tɩ nin-kãens sẽn tʋll n ‘kolgd Wẽnnaam barkã geer ne raoodã’ tõogd n sɩd maand woto.—Heb. 4:16.
7. Rũndã-rũndã, bõe n sõng neb wʋsg tɩ b bãng Wẽnnaam la b reeg lisg Ba wã yʋʋr yĩngã?
7 Rũndã-rũndã, neb buud toor-toor milyõ rãmb zãmsa Biiblã n bãng a Zeova. (Ezai 2:2, 3) B kẽer yaa neb sẽn da tẽed tɩ Wẽnd kae, tɩ sãnda me ra tẽed t’a beeme la t’a toor kae ne ãdem-biisã ye. La nin-kãensã fãa kɩsa sɩd masã tɩ Naand n be, la tɩ b tõe n paama a zoodo. B sãnda me ra pʋʋsda Wẽnnaam sẽn tar mens a tãabo, wall bõn-naands toor-toore. La rũndã-rũndã, b bãngame tɩ Wẽnnaam sɩd-sɩdã yaa a Zeova a ye bala, tɩ kɩt tɩ b pʋʋsd-a n pʋt a yʋʋrã. Woto zemsa ne a Zezi sẽn yeel tɩ yẽ karen-biig fãa segd n deega lisg Ba wã yʋʋr yĩngã.
8. Bõe la neb nins sẽn pa mi tɩ ãdem-biig fãa rogda ne yel-wẽndã segd n bãng Ba wã zugu?
8 Nin-kãensã bãngame me tɩ d yaab a Ãdem beegrã yĩnga, nebã fãa rogda ne yel-wẽnde. (Rom 5:12) Woto yaa bũmb b sẽn da pa mi, n segd n sak n deeg masã. Yaa wa ned sẽn kẽnd ne bãag n pa miẽ ye. A bãagã mi n tõe n zabd-a-la bilf-bilfu, la logtor sẽn pa fees-a n bãng a bãagã takɩ n togs-a wã yĩnga, a tõe n tẽedame tɩ bũmb pa tar-a ye. La a yaool n yaa bãada. (Ges-y 1 Korẽnt dãmb 4:4.) La logtor sã n fees-a n bãng a bãagã n wilg-a, bõe la a na n maane? Rẽ yĩnga b sã n wilg-a tɩpg sẽn yaa sõma, sẽn sõng neb wʋsg tɩ b paam laafɩ, a pa segd n sak sɩda? Neb wʋsg me sẽn wa n zãms Biiblã “n bãng” tɩ ninsaal dogda ne yel-wẽnde, la tɩ Wẽnnaam tara a “tɩɩmã,” b sakame. Neb nins fãa sẽn pa mi Ba wã wõnda “bãad rãmba,” n segd n bao n bãng-a, bala yaa yẽ a ye bal n tar b bãagã “tɩɩm.”—Ef. 4:17-19.
9. Bõe la a Zeova maan tɩ kɩt tɩ d tõe n yɩ a zoa?
9 Sã n mikame tɩ y zoe n dɩka y meng n kõ Wẽnnaam a Zeova n deeg lisg n lebg kiris-neda, yaa vẽeneg tɩ y miime tɩ paam n yɩ a zoa sɩd nafda ned wʋsgo. Y miime t’a Zeova sɩd yaa y Ba sẽn nong-y wʋsgo. (Karm-y Rom dãmb 5:8.) Baa d yaab a Ãdem ne a Hawa sẽn beeg Wẽnnaamã, a yãka yam n maan yɛl toɛy-toɛy sẽn na yɩl tɩ b yagensã fãa, tõnd sẽn naage, wa tõog n paam a zoodo. La yɩɩ tɩlae tɩ Wẽnnaam sak tɩ b nams a bi-nongrã hal n wa kʋ-a. Rẽ yĩnga, woto fãa pa sõngd tõnd tɩ d bãng tɩ yaa Wẽnnaam n sɩd tog n soog-do, la kɩt tɩ d tʋll n sak a noyã me d sẽn nong-a wã yĩng sɩda? Sã n mik tɩ y ra nan pa sak woto fãa, masã y mii bʋʋm nins sẽn kɩt tɩ y segd n dɩk y meng n kõ Wẽnnaam la y reeg lisgã.
Reeg lisg Biigã yʋʋr yĩngã võore
10, 11. a) Bõe la a Zezi maan n kõ-y-yã, tɩ y segd n wilg-a y mi-beoogo? b) Y sẽn bãng t’a Zezi sak n kiime tɩ yɩ maoongã, maan-y-la bõe?
10 Tẽeg-y-yã a Pɩɛɛr sẽn yeel kʋʋngã bũmb ningã yell yɛsa. A goamã wilga vẽeneg tɩ b segd n saka a Zezi, la tɩ rẽ baoodame tɩ b reeg lisg “Biigã . . . yʋʋr” yĩnga. Bõe yĩng tɩ woto ra yaa tɩlae la ket n yaa tɩlae? Yaa tɩ sak a Zezi n deeg lisg a yʋʋr yĩngã wilgdame tɩ d sak n deegame tɩ yaa yẽ n kɩt tɩ d tõe n paam d Naandã zoodo. Yɩɩ tɩlae t’a sak n ki kũum da-luk zugu, sẽn na yɩl n fãag zʋɩf rãmbã ne Tõogã kãab-wẽngã. La a kũumã yõod pa tek rẽ bal ye. (Gal. 3:13) A yɩɩ maoong ãdem-biisã fãa yel-wẽnã sugr yĩnga. (Ef. 2:15, 16; Kol. 1:20; 1 Zã 2:1, 2) Maoong kãngã yĩnga, a Zezi saka rõdga, yaalgo, namsgo, la hal baa kũum menga. Yãmb wilgda y mi-beoog ne y sũur fãa woto yĩng bɩ? Rẽ yĩnga yãmb tẽra batayo ning b sẽn boond tɩ Titanikã yell bɩ? A fãoo galaas kẽeng mogrã zug yʋʋmd 1912 soabã pʋgẽ n bõre. Yʋʋm 12 bi-ribl n da be batayo kãng pʋgẽ. Batayo wã sẽn wa n dat n bõrã, biigã makame n na n kẽ koom kogl b sẽn yiis n na n fãag nebã, n mik tɩ koglgã zoe n pidame. Rao a ye sẽn da paam n be koglg a ye pʋgẽ ne a pag n yik n mok a pagã, la a yi koglgã pʋgẽ n kɩt tɩ biigã kẽ n deeg a zĩigã. Yãmb sã n da yaa bi-kãngã, y manesem na n yɩɩ wãnã? Vẽenega, y na n talla mi-beoog hal wʋsg ne nin-kãngã! Dẽnd y tõe n bãnga biig ning sẽn sɩd zĩnd batayo wã pʋgã tagsg sẽn yɩ to-to wã. * La bũmb ning a Zezi sẽn maan yãmb yĩngã yɩɩda woto. A sak n kii sẽn na yɩl tɩ y paam n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa.
11 Yãmb sẽn wa n bãng Wẽnnaam Biigã sẽn maan bũmb ning y yĩngã, maan-y-la bõe? (Karm-y 2 Korẽnt dãmb 5:14, 15.) Yaa vẽeneg tɩ y sũur yɩɩ noog hal wʋsgo. Rẽ me n kɩt tɩ y sak n dɩk y meng n kõ Wẽnnaam, n ‘pa le vɩ y meng yĩng yɛsa, la y vɩ sẽn ki-a yãmb yĩngã’ yĩnga. Reeg lisg Biigã yʋʋr yĩngã rat n yeelame tɩ y tẽ bũmb ning a Zezi sẽn maan yãmb yĩngã, la y sak n deeg tɩ yẽ la “vɩɩm naabã,” bɩ y fãagda. (Tʋʋ. 3:15; 5:31) Nand tɩ y reeg lisgã, y ra pa tar zood ne y Naandã, la y ra pa tar saagr hakɩk me ye. La masã, y sẽn tẽed a Zezi Kirist kũumã sẽn yɩ maoongo, tɩ kɩt tɩ y reeg lisgã, y paama Ba wã zoodo. (Ef. 2:12, 13) Tʋm-tʋmd a Poll yeela woto: “Yãmb da yaa sãamb la bɛɛba, yãmb tagsg la y tʋʋmã sẽn da yaa wẽnsã yĩnga, la masã, [Wẽnnaam] yiisa yell sẽn da be yãmb ne bãmb sʋka, a Zezi mengã yĩng kũum maasem yĩnga, tɩ bãmb tõe n wa ne yãmb bãmb taoor ne pʋ-peelem tɩ yãmb ka tar yelle, la rõdb kaẽ ye.”—Kol. 1:21, 22.
12, 13. a) Ned sã n beeg-yã, y sẽn deeg lisg Biigã yʋʋr yĩngã segd n kɩtame tɩ y maan bõe? b) Y sẽn deeg lisg a Zezi yʋʋr yĩngã leb n kɩtame tɩ y segd n maan bõe?
12 Baa y sã n deega lisg Biigã yʋʋr yĩnga, y miime tɩ y ket n mi n kongdame. Y sẽn mi rẽ wã sõngd-y-la daar fãa. Wala makre, ned sã n beeg-yã, y tẽegdame tɩ yãmb ne yẽ fãa yaa koangdb bɩ? Yãmb y yiibã fãa ratame tɩ Wẽnnaam kõ-y sugri, tɩ y fãa me segd n kõt y taabã sugri. (Mark 11:25) A Zezi rɩka makr n wilg tɩ segdame tɩ d sɩd kõt taab sugri. Makrã pʋgẽ, a goma naab sẽn sak n bas a yamb sẽn da tar a samd taale. Samdã ra yaa talã tus piiga, bɩ denie milyõ 60. La yamb kãng wa n sega a to sẽn da tar a samd sẽn zems denie 100, t’a tõdg t’a kõn bas taal ye. Kibarã baasgẽ, a Zezi yeelame tɩ ned sã n pa kõt a taab sugri, a Zeova pa na n kõ-a sugr ye. (Mat. 18:23-35) Reeg lisg Biigã yʋʋr yĩngã rat n yeelame tɩ f saka a Zezi, la f modgd n dɩkd a makre, la f tũud a sẽn zãms nebã bũmb ningã, tɩ sakd n kõt f taabã sugrã be sʋka.—1 Pɩɛ. 2:21; 1 Zã 2:6.
13 Yaa vẽeneg tɩ y sẽn pa zems zãngã yĩnga, y pa tõe n tũ a Zezi mak-sõngã tɩ zems zãng ye. La baasgo, y sẽn pʋlem Wẽnnaam tɩ y na n sak-a-la ne y sũur fãa wã yĩnga, y segd n tũuda a Zezi mak-sõngã wa y sẽn tõe tɛka. Woto maaneg baoodame tɩ y modg n bas y pĩnd zʋgã sẽn yaa nin-kʋdgã rẽndã, la y wɩng ne zʋg-sõma nins sẽn yaa nin-paalgã rẽndã baoobo. (Karm-y Efɛɛz rãmb 4:20-24.) Wala makre, y sã n nand y zoa a zʋg-sõma wã yĩnga, y na n modgdame n dɩkd a togs-n-taare, la y rat a zʋgã buudu. Yaa rẽ n kɩt tɩ y segd n dɩkd Kiristã me togs-n-taare, la y baood a zʋg-sõma wã buudu.
14. Wãn to la y wilgd tɩ y sakame tɩ yaa a Zezi sẽn lebg Rĩm saasẽ wã n so tigingã?
14 Bũmb a to me la y tõe n maan n wilg tɩ y sɩd mii reeg lisg Biigã yʋʋr yĩngã sẽn baood tɩ y maanega. Wẽnnaam “ninga bũmb fãa a Zezi naoã tẽngre, n kõ bãmb tɩ b yɩ bãmb nebã zug ne bũmb fãa.” (Ef. 1:22) Dẽnd togame tɩ y sakd a Zezi sẽn maand to-to n wilgd neb nins fãa sẽn dɩk b mens n kõ a Zeova wã sẽn segdã. Wala makre, Kiristã tũnugda ne tigingã kãsem dãmbã la neb a taab sẽn yaa koangdb wa tõndo, n wilgd-d Wẽnnaam daabã. B sẽn yãk kãsem dãmb tiging fãa pʋgẽ wã yaa ‘Wẽnnaam nebã bɩʋʋng yĩnga, . . . la Kirist yĩngã sõngr yĩnga.’ (Ef. 4:11, 12) Sẽn yaa a soab fãa n wa n tudg a sẽn yaa koangdã yĩnga, a Zezi sẽn yaa saasẽ Rĩungã Rĩmã tõe n welga yellã wakat ning a sẽn date, la wa sẽn segde. Yãmb kɩsa sɩd ne rẽ bɩ?
15. Bark bʋs la lisgã reegr tõe n kɩt tɩ y wa paame?
15 La neb kẽer n nan pa rɩk b mens n kõ a Zeova la b reeg lisgu. Y sã n nan pa maan dẽ bɩ y bãng tɩ d sẽn yã bũmb ninsã wilgdame tɩ Biigã zu-sobendã sakr yaa bũmb sẽn zemse, la sẽn wilgd-a y mi-beoogo. Sẽn paase, y sã n deeg lisg Biigã yʋʋr yĩnga, na n kɩtame tɩ y wa paam bark buud toor-toore.—Karm-y Zã 10:9-11.
Reeg lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩngã võore
16, 17. Reeg lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩngã rat n yeelame tɩ bõe?
16 Reeg lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩngã rat n yeelame tɩ bõe? Wa d sẽn yeel sõsgã sɩngrẽ wã, neb nins sẽn kelg a Pɩɛɛr sõsgã Pãntekotã raarã ra zoe n mii vʋʋsem sõngã sẽn yaa bũmb ninga. Sɩd me, baraare, b fãa yãa kaset sẽn wilgd vẽeneg tɩ Wẽnnaam ket n tʋmda ne a vʋʋsem sõngã. A Pɩɛɛr meng ra naaga neb nins sẽn ‘pid ne sɩɩg sõngo, n sɩng gom-zẽn goamã.’ (Tʋʋ. 2:4, 8) B sẽn yeel tɩ vʋʋsem sõngã “yʋʋr yĩngã,” pa rat n yeel t’a yaa ned ye. Wala makre, rũndã-rũndã, yɛl wʋsg la b maand “goosneema wã yʋʋr yĩnga,” la rẽ yĩnga goosneema yaa ned sɩda? Woto rat n yeelame bal tɩ yaa goosneema wã n kõ-b sore. Dẽnd ned sã n deeg lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩnga, rat n yeelame t’a soab sak n deegame tɩ vʋʋsem sõngã pa neda, la t’a yaa pãng sẽn yit a Zeova nengẽ. Sẽn lis-a vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩng sak n deegame tɩ yaa ne pãn-kãng la Wẽnnaam pidsd a raabã.
17 Yaa vẽeneg tɩ y sẽn zãms Biiblã, y bãnga yɛl wʋsg vʋʋsem sõngã zugu. Wala makre, y bãngame tɩ yaa ne vʋʋsem sõngã maasem la Wẽnnaam vẽneg neb tɩ b gʋls Biiblã. (2 Pɩɛ. 1:21) Y bãngrã sẽn kẽngd taoorã, la y sẽn tõogd n tũud Biiblã saglsã, kɩtame tɩ y bãng tɩ d ‘saasẽ Ba wã sɩd kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn kot-a wã,’ la tɩ yãmb me tõe n paam-a lame. (Luk 11:13) Tõe tɩ vʋʋsem sõngã zoe n sõng-y-la vẽeneg-vẽenega. La sã n mik tɩ y nan pa reeg lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩnga, bɩ y bãng t’a Zezi sẽn yeel t’a Ba wã kõta a vʋʋsem sõngã, wilgdame me tɩ y sã n deeg lisgu, y na n paama bark buud toor-toore.
18. Bark bʋs la sẽn deeg-b lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩngã paamda?
18 Yaa vẽeneg tɩ rũndã-rũndã me, a Zeova geta kiris-neb tigimsã yell ne a vʋʋsem sõngã maasem. Vʋʋsem sõngã leb n sõngda tõnd yembr-yembr me d daar fãa tʋʋmã pʋsẽ. D sẽn deeg lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩngã, wilgdame tɩ d miime tɩ d rata a sõngre, la tɩ d sakda a sõngrã ne yamleoogo. La tõe tɩ neb kẽer sokd b mens woto: “Wãn to la m na n tõog n vɩɩmd tɩ zems m sẽn dɩk m meng n kõ a Zeova wã? Wãn to la vʋʋsem sõngã tõe n sõng-m tɩ m maan dẽ?” Sõsg ning sẽn pʋgdã na n leoka sogs-kãensã.
[Tẽngr note]
^ sull 10 Ges-y yʋʋmd 1982 yʋʋm-vẽkr kiuug rasem 22 Réveillez-vous ! wã, seb-neng a 3-8.
Y tẽrame bɩ?
• Y sẽn deeg lisg Ba wã yʋʋr yĩngã baoodame tɩ y maan bõe?
• Reeg lisg Biigã yʋʋr yĩngã rat n yeelame tɩ bõe?
• Wãn to la y tõe n wilg tɩ y wʋmda reeg lisg Ba wã la Biigã yʋʋr yĩngã võore?
• Reeg lisg vʋʋsem sõngã yʋʋr yĩngã rat n yeelame tɩ bõe?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto rãmba, seb-neng 12]
Yʋʋmd 33 Pãntekotã poore, bõe la sẽn deeg-b lisg paalmã paam-yã?
[Foto rãmbã soaadba]
Avec la permission du Musée d’Israël, Jérusalem