Gũusd-y ne sũ-yikri, n ‘tõogd wẽnga’

‘Mam zo-nongdse, da tug-y beem ye. . . . Maan-y sõma n tõog wẽnga.’—ROM 12:19, 21.

1, 2. Mak-sõng bʋg la a Zeova Kaset rãmb sẽn da togd sor kõ-yã?

A ZEOVA KASET RÃMB 34 n da togd sor ne sɩlga. B ra rebda tigisg b sẽn na n maan siglgã biru paall a yembr pakr yĩnga. B tek n yalsame n na n ning gazoalle, tɩ ra segd n kaoos lɛɛr a ye bala. La b mikame tɩ sɩlgã sãamame, tɩ kɩt tɩ b maan lɛɛr 44 sɩlgã yiri, la ra pa pẽ ne galʋ-tẽng ye. Rɩ-tɩrg wall ko-yɩlemd ra kae, tɩ pa sok ko-soalsg ye. Sẽn wa n lebg woto wã, so-toagdb a taabã sũy yikame tɩ b sɩng sɩlg yirã rãmb tʋya. La a Zeova Kaset rãmbã yẽ kell n bʋka b sũyã.

² Tõnd saam-biisã wa n baas n ta b sẽn da rebdẽ wã, la b taame n mik tɩ tigisgã kolga saabo. Baa ne yaamsã, tigisgã poore, b kell n yalsame n sõs ne beenẽ saam-biisã. B wa n bãngame tɩ b sẽn tall manesem sõng ning so-toakã sasa wã pa yɩ zaalem ye. Rao a yembr sẽn zĩnd sɩlgã pʋgẽ yeela sɩlgã rãmb woto: “Bãng-y tɩ sã n da pa kiris-neb 34 sẽn da be sʋkã yĩnga, zab-kẽeng n da na n zĩndi.”

Dũni-kãngã nebã yaa sũ-to-neba

3, 4. a) Bõe yĩng tɩ d yetẽ tɩ sũ-yikrã la sũ-toogã namsda ninsaalbã, la rẽ sɩnga wakat bʋgo? b) A Kayẽ ra tõe n tõoga a sũurã bɩ? Wilg-y y leoorã võore.

³ Dũni-kãngã sẽn pid ne zu-loees toor-toorã, tõe n kɩtame tɩ ned lebg sũ-to-neda. Naoor wʋsgo, sũ-toogã wata ne kisg taab la nen- kɛglem tʋʋm menga. Kɩtame tɩ tẽns zabd taaba, tɩ baa tẽng a ye rãmb zabda taaba, tɩ zagsã pʋsẽ me yaa zaba. Sũ-toogã la nen-kɛglmã tʋʋm pa sɩng rũndã ye. D yaab a Ãdem ne a Hawa pipi biig a Kayẽ maana sũ-kiir ne a yao a Abɛlle, n bas t’a sũurã yik ne-a wʋsg hal t’a kʋ-a. La a Zeova yaool n da pĩnd n sagl-a lame t’a gũus ne a sũ-yikrã, la a yeel-a t’a sã n tõoge, a na n ning-a-la barka.—Karm-y Sɩngr 4:6-8.

⁴ Yaa sɩd t’a Kayẽ ra pa zems zãng ye. La a ra tõe n gila yell ning a sẽn maanã. A ra tõe n modg n sigsa a sũurã. Rẽ n kɩt tɩ b sẽn sɩbg-a yellã poorẽ wã zemse. Tõnd me sẽn pa zems zãngã yĩnga, yɩl n tõog sũ-yikr la d gil sũ-to-tʋʋmã, pa nana ye. La baasgo, d tõeeme. D sẽn vɩ yaoolem wakat tɩ toodã yaa wʋsgã yĩnga, yɛl a taab me n kɩt tɩ maneg n pa nana ye. (2 Tɩm. 3:1) Wala makre, ligdã zu-loees tõe n wa kɩtame tɩ ned lebg sũ-to-neda. Polɩɩs rãmb la sigls sẽn sõngd zagsã rãmb b zu-loees kẽer pʋsẽ wilgame tɩ yaa ligdã zu-loees n kɩt tɩ sũ-toogã la nen-kɛglmã tʋʋm tar paasg zagsã pʋsẽ.

5, 6. Rũndã-rũndã nebã tagsg yaa wãn ne sũ-yikrã, tɩ kɩt tɩ d sã n pa gũus bɩ d tõe n wa wõneg-ba?

⁵ Sẽn paase, rũndã-rũndã neb wʋsg manesem wilgdame tɩ yaa b mensã yell bal n pak-ba. B yaa ‘tɩtaam dãmb’ la ‘pʋ-to-neba.’ D sã n pa gũusi, d tõe n wa rɩka nin-kãensã togs-n-taar n pa bãnge, tɩ kɩt tɩ d me lebg sũ-to-neda. (2 Tɩm. 3:2-5) Wala makre, filim dãmbã toor-toorã wae n kɩtdame tɩ nebã pa le getẽ tɩ nen-kɛglem la sũ-rokr yaa wẽng ye. B pʋd n kɩtdame tɩ nebã tẽed tɩ pa wẽnga, la tɩ wakat ning menga, rẽ la zu-loeesã tɩɩm. Filim dãmbã wʋsg pʋgẽ, b kɩtdame tɩ ned a ye tʋmd wẽnem, t’a to yaa nin-sõngo, tɩ rẽ kɩtdẽ tɩ gɛtbã rat ne b sũy fãa tɩ nin-sõngã paam nin-wẽngã n sɩbge. La naoor wʋsgo, sɩbg-kãng yaa nams-a hal t’a wa ki.

⁶ Zĩig zãnga, filim kãensã buudã kɩtame tɩ nebã tagsg pa le zemsd ne Wẽnnaam noyã ye. B tara dũniyã yam bɩ a “sɩɩgã” sẽn zems ne a Sʋɩtãan sẽn yaa dũniyã naabã raabã. D yaool n miime tɩ sũ-toog n tar a Sʋɩtãana. (1 Kor. 2:12; Ef. 2:2; Wil. 12:12) Tagsg a woto zemsa ne ninsaal yĩngã sẽn pa zems zãngã raabo, tɩ rẽ yaool n kɩɩsd Wẽnnaam tagsgo, la kɩɩsd zʋg-sõma nins a vʋʋsem sõngã sẽn kõtã. Sɩd me, a Zezi yeelame tɩ b sã n maan kiris-ned wẽnga, a pa segd n maan n lebs ye. (Karm-y Matɩe 5:39, 44, 45.) La wãn to la d tõe n tũ a Zezi sẽn yeel bũmb ningã sõma?

Mak-sõma la mak-wẽnse

7. A Simeõ ne a Levi sẽn bas tɩ b sũyã yik tɩ loog noorã, baasa wãna?

⁷ Biiblã tara sagls wʋsg sẽn wilgd ned sẽn tõe n maan to-to n tõog a sũuri. A tara kibay sẽn wilgd tɩ ned sũur sã n yik t’a tõog-a, wata ne barka, la t’a sã n pa tõog a sũ-yikrã, wata ne bi-wẽnse. Tẽeg-y-yã a Zakoob kamb a Simeõ ne a Levi sẽn dok b sũur ne a Sikɛmmã sẽn wa ne bi-wẽns ninsã. A Sikɛm ra yõga b yao a Dina. Kibarã wilgame tɩ “b sũy sãamame n puug wʋsgo.” (Sɩng. 34:7) Rẽ poore, a Zakoob kamb a taabã kẽng n tɩ kʋ a Sikɛm dãmb tẽngã rap zãnga, n zae b teedã, la b yõg b pagbã la b kambã n tɩ maan yembse. Pa a Dina yĩng bal la b sẽn maan woto wã ye. Yaa wuk-m-meng yĩnga. Bala ne bãmba, yellã sãama bãmb zakã yʋʋre. B yamẽ wã, a Sikɛm paooga bãmb ne b ba a Zakoobe. La a Zakoob tagsg yɩɩ wãn ne a kambã sẽn maan bũmb ningã?

8. Sũ-rokrã wɛɛngẽ, bõe la a Simeõ ne a Levi kibarã wilgd tõndo?

⁸ Yaa vẽeneg tɩ bũmb ning sẽn paam a Dina wã sãama a Zakoob sũur hal wʋsgo. Baasgo, a zaba a kambã, b sẽn dok b sũurã yĩnga. La a Simeõ ne a Levi tʋlgame n na n kõ b mens bʋʋm n leok b ba wã woto: “A zemsame tɩ bãmb maan tõnd tãoã wa pʋg-yoodr bɩ?” (Sɩng. 34:31) La pa b ba wã bal sũur n sãam ne-b ye. A Zeova meng sũur sãama ne-ba. Yʋʋm wʋsg poore, a vẽnega a Zakoob t’a yeel a Simeõ ne a Levi tɩ b sũy sẽn da puug tɩ b sak n maan yel-beedã yĩnga, a na n wa kɩtame tɩ b yagensã sãeeg Israɛll buudã sʋka. (Karm-y Sɩngr 49:5-7.) B sẽn pa tõog b sũyã yĩng kɩtame  tɩ b kong Wẽnnaam barka, la b kong b ba wã me barka.

9. Bõe n yik a Davɩɩd sũuri, hal tɩ kellẽ bilf t’a maan yelle?

⁹ Rĩm a Davɩɩd yẽ pa maan wa nin-kãensã ye. A paama weer naoor wʋsg n da tõe n dok a sũuri, la a pa maan woto ye. (1 Sãm. 24:4-8) Baasgo, daar a yembre, a sũurã puugame tɩ kellẽ bilf t’a maan yelle. A Davɩɩd ra wa n tʋma neb ra-kãagr a ye yʋʋr sẽn boond t’a Naball nengẽ. A Davɩɩd ne a nebã ra kogla nin-kãngã rũms ne a rũm-kɩɩmba. La baa ne rẽ, a sẽn tʋm a nebã a Naball nengẽ wã, a yaal-b lame. Yel-kãngã pʋgẽ, tõe t’a Davɩɩd tagsame t’a Naball paooga yẽ, la sẽn yɩɩde, neb nins a sẽn tʋma. Woto kɩtame t’a tʋlg n na n dok a sũuri. La a Davɩɩd ne a nebã sẽn wa n debd n na n tɩ zab ne a Naball la a zakã rãmbã, bi-bɩɩg a ye n tɩ togs yellã a Naball pag a Abigayill sẽn da yaa pʋg-sõngã, la a sagl-a t’a maan bũmbu. Tao-tao bala, pagã yãka rɩɩb buud toor-toore, n na n tɩ seg a Davɩɩde. A sẽn ta wã, a sika a meng n kos a Davɩɩd sugr a Naball beegrã yĩnga, la a yeel-a t’a sak sugrã, a sẽn zoet a Zeova wã yĩnga. Rẽ kɩtame t’a Davɩɩd sak n toeem yam, n yeel woto: “Bark Wẽnnaam, f yamã yĩnga. Fo gɩdga maam tɩ m ka raag ned zɩɩm ye.”—1 Sãm. 25:2-35.

Kiris-ned sẽn segd n maanega

10. Kiris-ned tagsg segd n yɩɩ wãn ne sũ-rokre?

¹⁰ A Simeõ ne a Levi kibarã sẽn baas to-to wã, n paas bũmb ning sẽn zĩnd a Davɩɩd ne a Abigayill sʋkã wilgda vẽeneg t’a Zeova kisa ned sẽn pa tõe a sũur la nen-kɛglem soaba, la t’a ningda ned sẽn baood laafɩ barka. Tʋm-tʋmd a Poll yeela woto: “Bɩ y maan yãmb sẽn tõe tɛka, t’a sã n tõe, bɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka. Mam zo-nongdse, da tug-y beem ye. Bas-y taale; tɩ bõe, a gʋlsame: ‘Zusoabã yetame yaa: Sũ-dokr yaa maam n so, la mam na keo. Kom sã n tar f bɛ, bɩ f kõ-a t’a rɩ. Ko-yũud sã n tar-a bɩ f kõ-a t’a yũ. Tɩ bõe, fo sã n maan woto, fo rʋʋgda bug-saal a zugu.’ Da  sak tɩ wẽng tõog foom ye, maan sõma n tõog wẽnga.”—Rom 12:18-21. *

11. Bõe n sõng tõnd saam-bi-poak t’a bãng a sẽn tõe n tõog a sũur to-to?

¹¹ D tõe n tũ sagl-kãngã. Wala makre, saam-bi-poak a ye n da tɩ yã kãsem soaba, n wilg-a tɩ yẽ tʋʋmã zĩigẽ, a paama patrõ paalle, la tɩ yaa pag sẽn yaa nin-toaaga. Saam-bi-poakã sũur da sãamame hal t’a rat n bas tʋʋmdã. La kãsem soabã sagl-a lame t’a maag a yĩnga. Bala a mikame tɩ saam-bi-poakã patrõ wã sã n maan-a bũmbu, a basdame t’a sũur yiki, la tɩ yaa rẽ n paasd yellã wẽnem. (Tɩt 3:1-3) Kãsem soabã yeela saam-bi-poakã tɩ baa a sã n toeem tʋʋm zĩig me, rẽnda a bãng a sẽn segd n zã a meng to-to, ned sã n wa maan-a wẽnga. A yeela saam-bi-poakã t’a we n tũ a Zezi saglgã, n maand a patrõ wã wa yẽ mengã sẽn dat tɩ b maan-a to-to wã. (Karm-y Luk 6:31.) Saam-bi-poakã sakame n na n tũ saglgã n gese. La baasa wãna? A sẽn sɩd tũ saglgã, patrõ wã wa n toeemame n lebg bʋgsga, hal n pẽg saam-bi-poakã t’a tʋmda sõma.

12. Bõe yĩng tɩ kiris-neb moor sã n yõsg taab bɩ zabd-b n yɩɩda?

¹² Sã n yaa ne ned sẽn pa a Zeova Kaset soab la d tar zu-loees a woto buudu, tõeeme n pa ling-d ye. Bala d miime tɩ dũni-kãngã nebã wʋsg maanda yel-kɛga, la tɩ yaa tõnd n segd n mao tɩ b manesmã ra yik d sũur ye. (Yɩɩl 37:1-11; Koɛ. 8:12, 13; 12:13, 14) La sã n wẽneg n yaa ne d tẽed-n-taag la d paam zu-loɛɛg a woto, tõe n zab-d lame n yɩɩge. Tõnd saam-bi-poak a ye yeela woto: “Mam sẽn wa n lebg a Zeova Kaset soabã, bũmb sẽn yɩ toog wʋsg ne maam n yɩɩda, yɩɩ sak n deeg t’a Zeova nin-buiidã me yaa pãn-komsem dãmb wa neb a taabã.” Sɩd me, d welga d meng ne dũni kãngã nebã sẽn pa nong taabã, n tagsdẽ tɩ tigingã pʋgẽ, d fãa na n waoogda taab la d nong taaba. Woto kɩtame tɩ d tẽed-n-taaga, sẽn yɩɩd fãa, ned b sẽn bobl tigingã tʋʋm kẽer sã n yeel-d wall a maan-d bũmb sẽn pa zemse, tõe n sãama d sũur wall yik d sũur hal wʋsgo. Tõe tɩ d na n soka d meng woto: “Maana a wãn tɩ yel-kãensã buud me be a Zeova nin-buiidã sʋka?” Bãng-y tɩ baa tʋm-tʋmdbã wakate, yɛl a woto zĩnda kiris-neb sẽn da paam vʋʋsem sõngã zaeeb meng sʋka. (Gal. 2:11-14; 5:15; Zak 3:14, 15) La zu-loe-kãensã buud sã n wa paam-do, d manesem segd n yɩɩ wãna?

13. Bõe yĩng tɩ d segd n modgd n welgd mo-yõsã, la wãn to la d tõe n maan dẽ?

¹³ Saam-bi-poak ning yell d sẽn gom zugẽ wã yeela woto: “Mam wa n yãka yam, tɩ ned sã n maan-m bũmb fãa, bɩ m pʋʋs a yĩnga. Rẽ sõngda wʋsgo.” Wa d sẽn zoe n yã wã, a Zezi yeelame tɩ d pʋʋsd Wẽnnaam neb nins sẽn namsd tõndã yĩnga. (Mat. 5:44) Rẽnd sẽn yɩɩda, sã n yaa d tẽed-n-taag n wẽneg n maan-d bũmbu, segdame tɩ d pʋʋs a yĩnga! Wa ba sẽn dat t’a kamb nong taabã, a Zeova me ratame t’a nin-buiidã sẽn be tẽngã zugã nong taaba. Tõnd gũuda wakat ning d sẽn na n naag taaba, n vɩɩmd ne laafɩ la sũ-noog wakat sẽn kõn sa wã, la a Zeova zoe n zãmsda tõnd tɩ kɩt tɩ d tõe n vɩɩmd ne laafɩ la sũ-noog rũndã-rũndã menga. A ratame, tɩ d fãa sõng taab n tʋm tʋʋm-kãseng ning a sẽn bobl-dã. Woto yĩnga, mo-yõsr sã n wa kẽ d sʋka, bɩ d mao n welg-a, wall d sak n “bas taale,” tɩ zems-n-taar kell n zĩnd d sʋka. (Karm-y Yelbũn 19:11.) Wall tɩ d bas tɩ yɛl a woto buud welg-d ne d saam-biisã, segdame tɩ d modg n sõngd taaba, tɩ d fãa kell n pa Wẽnnaam nin-buiidã sʋka, bala yaa be la a Zeova “nusã sẽn be wakat fãa wã” kogend tõndo.—Tõo. 33:27.

Maand-y nebã neer tɩ womda bi-sõma

14. Bõe la d segd n maan t’a Sʋɩtãan da tõog n welg-do?

¹⁴ A Sʋɩtãan ne a zĩn-dãmbã maanda b sẽn tõe fãa, n dat n sãam d zagsã la tigimsã pʋsẽ zems-n-taarã, sẽn na yɩl n kɩt tɩ d ra tõog n moon koe-noogã sõma ye. B sẽn dat yaa tõnd zabd taaba, bala b miime tɩ b sã n tõog tɩ d pa noom ne  taaba, na n wã-d lame. (Mat. 12:25) D sẽn pa rat rẽ wã yĩnga, segdame tɩ d tũud a Poll saglga. A yeela woto: “Zusoabã tʋm-tʋmd ka tog n maan zabr ye. A tog n yɩɩ sũ-bʋgsem soab ne nebã fãa.” (2 Tɩm. 2:24) Tẽeg-y tɩ tõnd zabrã pa “ne ninsaal ye, la a yaa ne sɩ-wẽns buud fãa.” Sẽn na yɩl n tõog zab-kãngã, d segd n tʋma ne zab-teed nins Wẽnnaam sẽn kõ-dã. Wala makre, segdame tɩ d ‘wid laafɩ koe-noogã togsg ratem wa neooda.’—Ef. 6:12-18.

15. Sẽn pa-b kiris-nebã sã n namsd tõndo, d manesem segd n yɩɩ wãna?

¹⁵ Baa d sẽn yaa a Zeova Kaset rãmb n nong laafɩ wã, a Zeova bɛɛbã namsda tõnd hal wʋsgo. Bɛɛb sãnda pʋd n namsd-d-la vẽeneg-vẽenega, n pãbd tõnd neb kẽere. Kẽer me tũnugda ne kiba-kɩtbã n sãamd tõnd yʋʋre, wall b kãnegd tõnd bʋ-kaoodb taoore. A Zezi ra pĩnd n wilga a karen-biisã tɩ yel-kãensã buud na n paam-b lame. (Mat. 5:11, 12) La sã n wa yaa woto, d manesem segd n yɩɩ wãna? D goam pʋgẽ wall d manesem pʋgẽ, d pa segd abada, n “lebs ned wẽnga, wẽng yĩng ye.”—Rom 12:17; karm-y 1 Pɩɛɛr 3:16.

16, 17. Zu-loe-bʋg la tiging a ye paam-yã?

¹⁶ Baa sẽn wa n yaa bũmb ning la a Sʋɩtãan kɩt tɩ paam-do, d sã n ‘maan sõma sẽn na yɩl n tõog wẽngã,’ tõe n yɩɩ kaset sõng n kõ nebã. Bũmb sẽn maan ko-sʋk-tẽng a ye sẽn be Pasifik mogrẽ wã sɩd wilgda rẽ. A Zeova Kaset rãmb n da tɩ luaas roogo, n na n maan a Zezi kũumã Tẽegre. Tũudum a ye taoor dãmb sẽn bãng woto, b yeela b nebã tɩ b na n talla tigisg ro-kãng pʋga, n yãk b tigisgã wakatã tɩ zems ne Tẽegrã wakate. La polɩɩs rãmbã taoor soab wilga tũudum kãngã taoor dãmbã tɩ Tẽegrã lɛɛr bɩ b bas roogã n kõ a Zeova Kaset rãmbã. La baasgo, lɛɛrã sẽn wa n ta wã, saam-biisã taame n mik tɩ b pida roogã, hal n zoe n sɩng b tigisgã.

¹⁷ Polɩɩs rãmbã waame n yeel tɩ b na n yiis-b-la ne pãnga. Wakat kãnga, tũudmã taoor soabã pẽnega tõnd kãsem soab a ye n sok-a woto: “Yãmb da magd n na n maana bũmb ka zaabrã la?” Kãsem soabã yeel-a lame tɩ yaa a Zezi kũumã Tẽegr la b rat n maane, tɩ raoa leok woto: “Sɩd bɩ, m da pa mi wɛ!” La polɩɩs a ye sẽn wʋm dẽ, a tãsa woto: “Tõnd pa togs yãmb yibeoogẽ la?” Tũudmã taoor soab wẽnemdame n la, n bas n sok kãsem soabã woto: “Yãmb na n maana a wãn masã. Roogã la sẽn pid ne neb la. Y na n kɩtame tɩ polɩɩs rãmbã rig tõnd n yiis bɩ?” Rẽ poore, a baoome n na n kɩt tɩ nebã tags tɩ yaa a Zeova Kaset rãmbã n wa n na n sãam bãmb tigisgã. Woto wã, tõnd saam-biisã na n maana a wãna?

18. B sẽn bao tõnd saam-biisã noorã, b manesem yɩɩ wãna, la rẽ baasa wãn to?

¹⁸ Saam-biisã yeelame tɩ b na n kõ-b-la minit 30 tɩ b baas b tigisgã tɩ bãmb yaool n maan Tẽegrã. B yõsga wakatã, la saam-biisã gũume tɩ b sa n looge, tɩ b kẽ n maan Tẽegrã. Vẽkembeoogo, tẽngã taoor dãmb yãka neb sull tɩ b na n bao yellã vɩʋʋgo. B sẽn sogs n bãng yɛlã sẽn yɩ to-to wã, vaeesdbã sull yeelame tɩ yaa tɩlae tɩ tũudmã rãmb wilg nebã fãa tɩ yaa bãmb taoor soabã n wa ne yellã lakae, pa a Zeova Kaset rãmbã ye. La vaeesdbã sull yeelame tɩ bãmb pʋʋsda a Zeova Kaset rãmbã barka, b sẽn bʋk b sũy zu-loe-kãngã sasa wã. Tõnd saam-biisã sẽn modg sẽn na yɩl tɩ ‘laafɩ zĩnd bãmb ne nebã fãa sʋkã,’ sɩd woma bi-sõma.

19. Bõe me n tõe n sõng tɩ laafɩ zĩnd tõnd nebã sʋka?

¹⁹ Bũmb a ye me sẽn na n sõng-d tɩ d tõog tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne nebã sʋka, yaa d sẽn na n gomd ne-b ne bʋgsem. Sõsg ning sẽn pʋgdã na n wilga gom ne bʋgsmã sẽn dat n yɛɛlgã, la bũmb ning sẽn tõe n sõng tõnd tɩ d tõogd n maand woto.

[Tẽngr note]

Y tõe n wilga a võor bɩ?

• Bõe n kɩt tɩ rũndã-rũndã neb wʋsg yaa sũ-to-neba?

• Biiblã kiba-bʋs n wilgd tɩ ned sũur sã n yik t’a tõog-a, wata ne barka, la a sã n pa tõog-a, wata ne bi-wẽnse?

• D tẽed-n-taag sã n maan-d bũmb tɩ yik d sũuri, d segd n maana wãna?

• Sẽn pa-b kiris-nebã sã n namsd tõndo, d manesem segd n yɩɩ wãna?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 18]

D sã n maan ned neere, tõe n kɩtame t’a toeem zʋgo