Wãn to la d tõe n bãng n “leok ned kam fãa”?
“Bɩ y kɩt tɩ yãmb goamã zĩnd bark wakat fãa, . . . la y bãng sẽn zemse, n leok ned kam fãa.”—KOL. 4:6.
1, 2. a) Togs-y kibar sẽn wilgd tɩ yaa sõma tɩ d bãng n sok d kɛlgdã sogsgo. (Ges-y fotã sẽn be yĩngrã.) b) Bõe yĩng tɩ d pa segd n yɛɛs n pa sõs ne ned baa a sẽn tẽed bũmb ning fãa?
SAAM-BI-POAK a ye ne a sɩd sẽn pa a Zeova Kaset soab n da sõsd ne taaba, n gomd Biiblã yelle. A sɩdã yeelame tɩ yẽ tẽedã tãablmã. La saam-bi-poakã mikame tɩ yaa wa a sɩdã pa mi b wẽnd-doogã rãmb sẽn yet bũmb ning tãablmã wɛɛngẽ wã ye. Rẽ n so t’a yeel-a woto: “Neb kẽer tẽedame tɩ Wẽnnaam yaa Wẽnnaam, t’a Zezi yaa Wẽnnaam, tɩ vʋʋsem sõng me yaa Wẽnnaam, la tɩ pa Wẽnnaam-dãmb a tãab ye. Yaa Wẽnnaam yɛnga. Yaa woto la yãmb tẽed bɩ?” Sokrã linga a sɩdã, t’a leok tɩ pa woto la a tẽed ye. Rẽ poore, b sõsa ne taab n kaoose, n bao n na n bãng Wẽnnaam sẽn sɩd yaa a soaba.
2 Kiba-kãngã wilgdame tɩ d sã n sõsd ne nedã, yɩta sõma tɩ d bãng n sok-a sogsgo. Wilgdame me tɩ d pa segd n yɛɛs n pa sõs ne ned sẽn tẽed tãablmã, bug-tẽngã, pa rẽ bɩ sẽn tẽed tɩ Naand kae ye. D sã n teeg a Zeova, la d tũ sagls nins a sẽn kõt-d koɛɛgã mooneg yĩngã, d na n tõog n sõsame tɩ d goamã kẽ d kɛlgdã. (Kol. 4:6) Sõs-kãngã na n wilga bũmb a tãab d sẽn tõe n maane, tɩ d goamã kẽ d kɛlgdã. 1) D sok sogsg sẽn na n kɩt t’a togs a tagsgo. 2) D sõng-a t’a tags Biiblã sẽn yetã zugu. 3) D rɩk makr n sõng-a t’a wʋm d sẽn yetã võore.
D SOK SOGSG SẼN NA N KƖT TƖ D KƐLGDÃ TOGS A TAGSGO
3, 4. D sã n wa sõsd ne neda, bõe yĩng tɩ yaa sõma tɩ d sok-a sogsg n bãng a sẽn tẽed bũmb ningã? Rɩk-y makre.
3 Sogsg tõe n sõngame tɩ d bãng d kɛlgdã sẽn tẽed bũmb ningã. Bõe yĩng tɩ rẽ tar yõodo? Yelbũn 18:13 yetame: “Ned sã n leok t’a nan ka wʋme, a yaa yalma, la a na n paama yãnde.” Rẽnd yɩta sõma tɩ d reng n bao n bãng d kɛlgdã sẽn sɩd tẽed bũmb ningã. Sã n pa rẽ, d tõe n modga wʋsg n wilg-a tɩ bũmb pa sɩda, n yaool n wa bãng t’a pʋd n pa tẽed rẽ ye.—1 Kor. 9:26.
4 Mams-y wa yãmb sẽn na n sõsd ne ned sẽn tẽed bug-tẽngã. La bãng-y tɩ pa nebã fãa n tẽed tɩ bug-tẽngã yaa zĩig bugum sẽn be, n dɩt nin-wẽnsã ye. Rẽnd y tõe n yeel-a-la woto: “Nebã tagsg yaa toor-toor bug-tẽngã zugu. La yãmb tagsdame tɩ bug-tẽngã yaa bõe?” Y sã n kelg a leoorã, y na n bãnga y sẽn tõe n sõng-a to-to t’a wʋm Biiblã sẽn yetã võore.
5. Wãn to la sogsg tõe n sõng-d tɩ d bãng d kɛlgdã sẽn tẽed bũmb ningã võore?
5 Sogsg tõe n sõngame me tɩ d bãng d kɛlgdã sẽn tẽed bũmb ningã võore. Wala makre, d sã n seg ned koɛɛgã mooneg sasa t’a yeel tɩ yẽ pa tẽed Wẽnnaam, d maanda wãna? D tõe n yɩɩ tao-tao n tags t’a tẽedame tɩ bũmbã fãa wa n bee woto tɩ pa tũ ne naand sabab ye. (Yɩɩl 10:4) La sãnda ra tẽeda Wẽnnaam, la b sẽn ne neb a taab sẽn namsde, wall bãmb mensã sẽn namsd yĩnga, b pa le tẽed ye. Tõe tɩ nin-kãens tagsdame tɩ naand sã n da beẽ, ninsaalbã ra kõn namsd woto ye. Rẽnd y kɛlgdã sã n yeel t’a tẽedame tɩ Wẽnd kae, y tõe n sok-a lame yaa: “Yãmb sɩng n tẽeda woto bɩ?” A sã n leok tɩ ayo, y tõe n sok-a-la bũmb ning sẽn maan t’a pa le tẽed Wẽnnaamã. A leoorã tõe n sõngame tɩ y bãng y sẽn tõe n sõng-a to-to.—Karm-y Yelbũn 20:5.
6. D sã n sok ned sokre, bõe la d segd n maane?
6 D sã n sok ned sokre, d segd n maaga d yĩng n kelg a soabã leoorã, la d wilgd tɩ d wʋmda bũmb ning sẽn namsd-a wã võore. Wala makre, a tõe n yeelame tɩ yaa yel-beed n kɩt t’a pa le tẽed Wẽnnaam ye. Sã n yaa woto bɩ d reng n wilg-a tɩ ned sã n dat n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ d namsdẽ wã, pa wẽng ye. Rẽ poore, d tõe n wilg-a-la bũmb ning sẽn kɩt tɩ tõnd tẽed tɩ Wẽnnaam beeme wã. (Hab. 1:2, 3) D sã n maag d yĩng n sõs ne-a, la d wilg t’a yell pak-d lame, tõe n kɩtame t’a bao n bãng Biiblã sẽn yetã. *
D SÕNG D KƐLGDÃ T’A TAGS BIIBLÃ SẼN YETÃ ZUGU
7. D sã n dat tɩ d goamã kẽ neda, bõe la d segd n maane?
7 Biiblã la sebr ning sẽn tar yõod n yɩɩd koe-moonegã pʋgẽ wã. A tõe n sõng-d lame tɩ d paam minim, n tʋm “tʋʋm-sõma fãa.” (2 Tɩm. 3:16, 17) La d sã n dat tɩ d goamã kẽ neda, d pa segd n karem vɛrse-rãmb bal ye. D segd n bao n bãnga d sẽn tõe n sõng-a to-to t’a tags vɛrse-rãmbã zug neere, la d sõng-a t’a wʋm b võore. (Karm-y Tʋʋm 17:2, 3.) Ad makr a tãab sẽn wilgd rẽ.
8, 9. a) Rɩk-y makr n wilg d sẽn tõe n sõng ned sẽn tẽed t’a Zezi ne Wẽnnaam zema taaba. b) Wãn to la yãmb tõog n sõng ned t’a bãng tɩ Wẽnnaam yɩɩda a Zezi?
8 Pipi makre: D moonda koɛɛgã, n wa seg ned sẽn tẽed t’a Zezi ne Wẽnnaam zema taaba. Vɛrse bʋs la d tõe n karme, la d sõng-a t’a tags bũmb ning a sẽn tẽedã zugu? D tõe n kos-a lame t’a karem Zã 6:38. Be, a Zezi yeela woto: “Mam ka yi [“saasẽ,” MN] n na n wa maan m meng ratem ye, la yaa tɩ maan sẽn tʋm-a maamã ratem.” Karengã poore, y tõe n sok-a lame: “A Zezi sã n yaa Wẽnnaam, ãnda n tʋm-a t’a yi saasẽ n wa tẽngã zugu? Sẽn tʋm-a a Zezi wã pa kãseng n yɩɩd-a sɩda? Vẽenega, sẽn yɩɩd-a wã n tʋmd sẽn pa ta-a yẽ wã.”
9 D tõe n karma Filip rãmb 2:9 me. Vɛrse kãng pʋgẽ, tʋm-tʋmd a Poll wilga keoor ning Wẽnnaam sẽn kõ a Zezi a sẽn ki n vʋʋgã poore, n yeel tɩ Wẽnnaam waooga a Zezi “ne waoogr sẽn yaa kãsenga, n kõ bãmb yʋʋr sẽn yɩɩd yʋyã fãa.” Sẽn na yɩl n sõng d kɛlgdã t’a tags vɛrse wã goam zugu, d tõe n soka woto: “A Zezi ne Wẽnnaam sã n da zema taab nand t’a ki, tɩ Wẽnnaam paas-a ziir a vʋʋgrã poore, pa na n kɩt t’a Zezi yɩɩg Wẽnnaam sɩda? La ãnda n tõe n yɩɩg Wẽnnaam?” D kɛlgdã sã n yaa pʋ-peelem soaba, la a tẽed tɩ Biiblã yaa Wẽnnaam Gomde, sogsg a woto tõe n kɩtame t’a rat n bãng n paase.—Tʋʋ. 17:11.
10. a) Wãn to la d tõe n sõng ned sẽn tẽed bug-tẽngã? b) Wãn to la y tõog n sõng ned sẽn tẽed bug-tẽngã?
10 Makr a 2: D kɛlgdã yeelame tɩ yẽ pa tõe n sak n deeg tɩ nin-wẽnsã pa na n tɩ nams bug-tẽng wakat sẽn kõn sa yĩng ye. Tõe tɩ yaa a sẽn dat tɩ Wẽnnaam sɩbg nin-wẽnsã b tʋʋm-beedã yĩngã n kɩt t’a yet woto. Wãn to la d tõe n sõng-a? Pipi, d tõe n wilg-a lame tɩ Wẽnnaam na n sɩbga nin-wẽnsã. (2 Tes. 1:9) Rẽ poore, y tõe n kɩtame t’a karem Sɩngr 2:16, 17. Be, Wẽnnaam wilga a Ãdem tɩ b sã n kɩɩs yẽ, b na n kiime. La a pa gom bug-tẽng yell ye. Y tõe n soka y kɛlgdã woto: “Sã n da mik t’a Ãdem ne a Hawa sã n kɩɩse, b na n tɩ namsa bug-tẽnga, y pa tagsd tɩ zemsame tɩ Wẽnnaam reng n wilg-b rẽ sɩda?” Rẽ poore, y tõe n karma Sɩngr 3:19. Vɛrse kãng pʋgẽ, Wẽnnaam wilga a Ãdem t’a sẽn beegã, a na n le lebga tẽngã tom. A pa yeel t’a na n tɩ namsa bug-tẽng ye. Y tõe n sok-a lame yaa: “A Ãdem sã n da na n tɩ namsa bug-tẽnga, yãmb tagsdame tɩ zemsame tɩ Wẽnnaam yeel-a t’a na n lebga tẽngã tom sɩda?” Sogsg a woto tõe n sõnga pʋ-peelem soab t’a tags yel-kãngã zug sõma.
11. a) Wãn to la d tõe n sõng ned sẽn tẽed tɩ nin-sõma wã fãa rabda saasẽ? b) Wãn to la y tõog n sõng ned sẽn tẽed tɩ nin-sõma wã fãa rabda saasẽ?
11 Makr a 3: D moonda koɛɛgã, n wa seg ned sẽn tẽed tɩ nin-sõma wã fãa rabda saasẽ. A sẽn tẽed woto wã tõe n kɩtame t’a pa wʋmd Biiblã goam kẽer võor ye. Wala makre, d sã n karem Wilgr 21:4, a tõe n tagsame tɩ bark nins yell b sẽn gomd vɛrse wã pʋgẽ wã na n yɩɩ saasẽ. (Karm-y-yã.) Wãn to la d tõe n sõng-a t’a tags vɛrse kãng zugu? Pa tɩlae tɩ d bao vɛrse-rãmb a taab ye. D tõe n kell n sõsa vɛrse kãng zug bala. Vɛrse wã yeelame tɩ “kũum ka na n le zĩnd ye.” Rẽnd y tõe n soka y kɛlgdã woto: “Yãmb pa tẽed tɩ b sã n yeel tɩ bũmb ka na n le zĩndi, rat n yeelame t’a ra beeme sɩda?” A na n sak n deegame tɩ woto yaa sɩda. Rẽ poore, y tõe n yeel-a lame tɩ kũum ka be saasẽ ye. Yaa tẽngã zug bal la nebã kiida. Rẽnd d tõe n yeelame tɩ bark nins yell b sẽn gomd Wilgr 21:4 pʋgẽ wã na n yɩɩ tẽngã zugu.—Yɩɩl 37:29.
D RƖK MAKR N SÕNG D KƐLGDÃ T’A WƲM D SẼN YETÃ VÕORE
12. Bõe yĩng t’a Zezi ra nong n dɩkd makr n zãmsd nebã?
12 A Zezi sẽn wa n moond koɛɛgã, a ra nong n wẽeda yel-bũna, rat n yeel t’a nong n dɩkda makr n zãmsd nebã. (Karm-y Matɩe 13:34, 35.) Rẽ ra kɩtame t’a tõe n bãng a kɛlgdbã sã n yaa pʋ-peelem dãmba, n sɩd rat n tũ a Zeova. (Mat. 13:10-15) Ra kɩtame me t’a zãmsgã kelgr be yamleoogo, tɩ nebã pa yĩmd a goamã tao-tao ye. La wãn to la d tõe n dɩk makr n zãms neda?
13. Mak-bʋg la y tõe n dɩk n wilg tɩ Wẽnnaam yɩɩda a Zezi?
13 D sã n na n dɩk makre, yɩta sõma tɩ d rɩk makr võor wʋmb sẽn yaa nana. Wala makre, d sã n dat n wilg ned tɩ Wẽnnaam yɩɩda a Zezi, d tõe n yeela woto: “Wẽnnaam boonda a Zezi t’a Biiga, t’a Zezi me boond Wẽnnaam t’a Ba.” (Luk 3:21, 22; Zã 14:28) Rẽ poore, y tõe n yeel-a lame yaa: “Yãmb sã n mi zag-yɛng neb a yiib sẽn zem taaba, tɩ y rat tɩ mam wʋm rẽ võore, y na n dɩka makr n gom ba ne a biig yell sɩda?” A na n leokame tɩ ayo. Rẽ poore, y tõe n paasa woto: “A Zezi sẽn yaa karen-saam-kãsengã sẽn da boond Wẽnnaam t’a Ba wã, yãmb tagsdame t’a ratame tɩ ninsaalbã tẽ tɩ yẽ ne Wẽnnaam zema taab bɩ?” Kɛlgdã na n le leokame tɩ ayo, tɩ yãmb paas woto: “Rẽnd a Zezi sẽn da boond Wẽnnaam t’a Ba wã, a rat n wilgame tɩ Wẽnnaam pãngã la a naamã yɩɩda yẽ.”
14. Mak-bʋg n wilgd tɩ Wẽnnaam pa kɩt t’a Sʋɩtãan namsd nin-wẽnsã bug-tẽnga?
14 Ad makr a to: Neb kẽer tẽedame tɩ Wẽnnaam kɩtame t’a Sʋɩtãan yaa bug-tẽngã taoor soaba. D sã n seg ned a woto sẽn tar kamba, wãn to la d tõe n wilg-a tɩ Wẽnnaam pa kɩt t’a Sʋɩtãan namsd nin-wẽnsã bug-tẽnga? D tõe n sok-a-la woto: “Yãmb biig sã n lebg tõat n tʋmd bi-be-tʋʋma, y maanda wãna?” Tõe tɩ roagdã na n yeelame t’a na n kibl-a lame, n maan a sẽn tõe tɛk n sõng-a t’a bas a bi-beelmã. (Yel. 22:15) D tõe n le sok-a-la woto: “Y biigã sã n pa sak kiblgã, y na n maana bõe?” Roagdbã fãa la bal na n yeelame tɩ b na n sɩbga b biigã. Rẽ poore, d tõe n sok-a lame yaa: “La y sã n wa bãng tɩ yaa nin-wẽng n belgd y biigã t’a tʋmd bi-be-tʋʋma, y manesem na n yɩɩ wãna?” Sãmbg ka be tɩ roagdã na n yeelame t’a sũur na n yika ne nin-kãnga. Sẽn na yɩl tɩ d kɛlgdã wʋm d sẽn yetã võore, d tõe n le sokame: “Y sẽn mi tɩ yaa nin-wẽng n belg y biigã, y na rɩk y biigã n kõ nin-kãng t’a sɩbg-a sɩda?” A na n leokame t’a kõn sak n maan woto abada. Yaa a Sʋɩtãan n belgd nebã tɩ b maand wẽnga. Dẽnd yaa vẽeneg tɩ Wẽnnaam pa na n dɩk nin-kãens n kõ a Sʋɩtãan t’a sɩbg-b ye.
KELL N MOON N DA KOMS RAOOD YE
15, 16. a) Bõe yĩng tɩ d pa segd n tags tɩ nebã fãa na n saka Rĩungã koɛɛgã? b) Yaa tɩlae tɩ d tall minim wʋsg n yaool n yɩ koe-moond sẽn gomd tɩ kẽed nebã bɩ? Wilg-y y leoorã võore.
15 Baa d sã n tõe n sok sokr ne yam, n tõe n sõng nebã tɩ b tags Biiblã sẽn yetã zug sõma, la d mi d sẽn tõe n dɩk makr to-to tɩ zems ne d kɛlgdbã, pa nebã fãa n na n sak n deeg Rĩungã koɛɛg ye. (Mat. 10:11-14) Baa a Zezi meng sẽn da yaa karen-saam-kãsengã, pa yɩ neb wʋsg n sak a koɛɛgã ye.—Zã 6:66; 7:45-48.
16 La d sã n tagsdẽ tɩ d pa tar minim wʋsg yẽ? Baa ne rẽ, d tõe n yɩɩ koe-moond sẽn tõe n gom tɩ kẽ neda. (Karm-y Tʋʋm 4:13.) Biiblã wilgame tɩ d tõe n basa d yam tɩ “neb nins fãa sẽn dat vɩɩm sẽn kõn sa wã” na n saka koe-noogã. (Tʋʋ. 13:48, MN) Woto wã, bɩ d modg n paas d koe-moonegã minim. La baa d sã n wa sõsd ne ned t’a pa rat n sak n deeg koe-noogã bɩ d ra koms raood ye. Bɩ d teeg a Zeova, la d tũ sagls nins a sẽn kõt-d koɛɛgã mooneg yĩngã, n kɩs sɩd tɩ na n nafa tõnd la neb nins sẽn kelgd tõndã. (1 Tɩm. 4:16) A Zeova na n sõng-d lame tɩ d bãng d sẽn tõe n “leok ned kam fãa” to-to. Bũmb a to sẽn tõe n sõng tõnd koɛɛgã mooneg pʋgẽ, yaa d sẽn na n tũ a Zezi saglg ning sẽn be Matɩe 7:12 wã. Sõsg ning sẽn pʋgdã na n wilga rẽ.
^ sull 6 Ges-y yʋʋmd 2009 zĩ-likr kiuug pipi daar Gũusg Gasgã sõsg ning gom-zug sẽn yaa: “Est-il possible de devenir croyant ?”