Wẽnnaam Gomdã vɩɩme, karemd-y-yã-a koe-moonegã sasa
“Wẽnnaam goamã vɩɩme la a tara pãnga.”—HEB. 4:12.
1, 2. Bõe la a Zeova yeela a Moiiz t’a maane, la bõe la a pʋlm-a?
MAMS-Y wa yãmb sẽn na n segd n kẽng dũniyã na-kãseng ning sẽn yɩɩd a taabã fãa wã nengẽ, n tɩ gom a Zeova nin-buiidã yʋʋr yĩnga. Y yam na gãe bãan sɩda? Tõe tɩ y na n yɛɛsdame, n tagsdẽ tɩ y pa tõe n gom ned a woto taoor ye. Wãn to la y na n segl y meng n tɩ tõog n gome? Bõe la y tõe n maan n wilg tɩ y sɩd gomda Wẽnnaam yʋʋr yĩnga?
2 A Moiiz ra bee yell a woto taoore. A ra yaa sik-m-meng soaba. (Sõd. 12:3) La a Zeova tʋm-a lame t’a tɩ gom ne a Faraõ sẽn da yaa nin-toaag la wuk-m-meng soabã. A yeela a Moiiz t’a tɩ togs a Faraõ t’a bas a nin-buiidã sẽn da yaa milyõ-rãmbã tɩ b yi yembdẽ wã. (Yik. 5:1, 2) Rẽ n so t’a Moiiz sok a Zeova woto: “Maam la ãnda n na n kẽng Faraõ nengẽ n tɩ yiis Israyɛll nebã Ezipt soolem pʋgẽ?” A ra tagsdame t’a pa na n tõog n tɩ gom a Faraõ taoor ye. La a Zeova pʋlmame t’a pa na n bas a Moiiz ye. A yeelame: “Mam na n zĩnda ne foom.”—Yik. 3:9-12.
3, 4. a) Bõe la a Moiiz ra yɛɛsda? b) Bõe n tõe n wa kɩt tɩ yãmb me yɛɛsdẽ?
3 Bõe la a Moiiz ra yɛɛsda? A ra yɛɛsdame t’a Faraõ pa na n sak n deeg Wẽnnaam a Zeova koe-taasda, wall a sak n kelg-a ye. Sẽn paase, a ra tagsdame tɩ Israyɛll nebã me pa na n tẽ tɩ yaa a Zeova n tʋm-a ye. Rẽ n so t’a Moiiz yeel a Zeova woto: “Bãmb ka na n tẽ maam la b kelg maam ye. Bãmb na n yeelame: ‘Zu-soabã ka vẽneg b meng ne foom ye.’”—Yik. 3:15-18; 4:1.
4 A Zeova sẽn yeel a Moiiz bũmb ning rẽ poorã, la yɛlã sẽn yɩ to-to wã wilgda tõnd bũmb sẽn tar yõodo. Yaa sɩd tɩ tõe tɩ y pa na n tol n gom tẽng nin-kãseng taoor ye. La tõe tɩ y zoe n sega ned koe-moonegã sasa n yɛɛsdẽ, bala y pa mi y sẽn na n gom Wẽnnaam la a Rĩungã yell to-to ne nin-kãng ye. Sã n yaa woto bɩ y ges yam ning d sẽn tõe n dɩk a Moiiz kibarã pʋgẽ.
“YAA BÕE N BE FO NUGẼ WÃ?”
5. Tõ-bʋg la a Zeova kõ a Moiizi, la wãn to la rẽ sõng-a? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)
5 A Moiiz sẽn yeel a Zeova tɩ nebã pa na n tẽ a goamã, a Zeova maana bũmb n na n sõng-a. Yikr sebrã wilga woto: “Zu-soabã soka yẽ yaa: ‘Yaa bõe n be fo nugẽ wã?’ Yẽ leokame: ‘Yaa dasaare.’ La Wẽnnaam yeelame: ‘Bɩ f lob-a tẽnga.’ La a Moiiz lob-a-la tẽnga, la a lebga waafo. La a Moiiz zoee waafã taoore. Dẽ, Zu-soabã yeela a Moiiz yaa: ‘Tẽeg f nug n gãd a zʋʋrã.’ La a Moiiz tẽega a nug n gãd waafã. La a le lebga rasaar yẽ nugẽ. Wẽnnaam yeelame: ‘Yaa woto la fo na n maan tɩ nebã tẽ tɩ Zu-soabã . . . vẽnega b meng ne foom.’” (Yik. 4:2-5) Wẽnnaam kɩtame t’a Moiiz rasaarã lebg waafo. Yel-solem-kãngã ra wilgdame tɩ yaa Wẽnnaam n tʋm a Moiiz t’a gomd a yʋʋr yĩnga. A Zeova yeel-a-la woto: “Bɩ f zã rasaarã f nugẽ, tɩ yaa yẽ la fo na n tall n maan bõn-bãna.” (Yik. 4:17) Rẽ sõnga a Moiiz t’a paam raoodo, n tɩ gom ne a Faraõ la ne Wẽnnaam nin-buiidã.—Yik. 4:29-31; 7:8-13.
6. a) D sã n wa moond koɛɛgã, bõe n segd n be d nugẽ, la bõe yĩng tɩ d zãad-a? b) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ “Wẽnnaam goamã vɩɩme”? Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a “tara pãnga”?
6 D sã n wa moond nebã Wẽnnaam koɛɛgã, bõe n be d nugẽ? Yaa Biiblã la d zãada, n dat n lak n karme. Baa neb kẽer sẽn tagsd tɩ Biiblã yaa sebr balã, yaa ne yẽ maasem la a Zeova gomd ne tõndo. (2 Pɩɛ. 1:21) A gomda Wẽnnaam pʋlemsã yelle, la bũmb nins a Rĩungã sẽn na n maanã me yelle. Tʋm-tʋmd a Poll yeelame: “Wẽnnaam goamã vɩɩme la a tara pãnga.” (Karm-y Hebre dãmb 4:12.) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ Wẽnnaam gomdã vɩɩme? Yaa tɩ bũmb ning fãa a Zeova sẽn pʋlem pidsdame, la t’a na n kell n pidsa a pʋlemsã. (Ezai 46:10; 55:11) Ned sã n wa bãng rẽ, a na n neeme tɩ bũmb ning a sẽn karemd Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã tara pãnga, n tõe n toeem neda.
7. Wãn to la d tõe n “togsd sɩd koɛɛgã tɩrg bala”?
7 A Zeova kõo tõnd a Gomdã sẽn vɩ wã, tɩ d tõe n wilg tɩ d sẽn yetã yaa sɩda, la tɩ yita yẽ nengẽ. Yaa rẽ yĩng la a Poll sẽn sagl a Tɩmote t’a ‘togsd sɩd koɛɛgã tɩrg balã.’ (2 Tɩm. 2:15) Wãn to la d tõe n tũ a Poll saglgã? Yaa d sẽn na n bãngd n yãkd vɛrse-rãmb nins d sẽn na karem tɩ nebã kelgã. D sẽn dat yaa d goamã kẽ d kɛlgdbã. Seb-vãad nins sẽn yi yʋʋmd 2013 wã tõe n sõng-d lame tɩ d maan dẽ.
BÃNG-Y N YÃK-Y VƐRSE N KARME
8. Bõe la tʋʋmdã yel-gɛt a ye yeel seb-vãadã wɛɛngẽ?
8 B sẽn gʋls seb-vã-paalã to-to wã kɩtame tɩ d sã n bãng d sẽn tõe n moon to-to ne a ye, d tõe n moona ne a taabã me. Bala b wõnda taaba. Hawayi sẽn be Etazĩni wã tiging a ye tʋʋmdã yel-gɛt yeela woto: “D ra pa mi tɩ seb-kãensã na n sõnga tõnd woto fãa zak-zak koe-moonegã, la soɛyã noy moonegã sasa ye.” Seb-vãoog fãa soka sokre, la a wilg leoor toor-toor kɛlgdã sẽn tõe n yãke. Saam-biigã tagsdame tɩ yaa rẽ n kɩt tɩ b tall n moon yaa nana wã. Kɛlgdã tõe n yãka leoor a ye, n pa yɛɛs a na n wa tudg ye. A paasame tɩ b sẽn gʋls seb-vãadã to-to wã kɩtame tɩ neb wʋsg sakd n sõsd ne-do, tɩ sõsgã me noome.
9, 10. a) Bõe n be seb-vãadã pʋsẽ, n tõe n sõng-d tɩ d lak Biiblã n karme? b) Seb-vã-bʋs la yãmb wae n tar n moondẽ, la bõe yĩnga?
9 Seb-vãoog fãa wilgda vɛrse d sẽn tõe n karme. Wala makre, ne seb-vãoog ning gom-zug sẽn yaa: Namsgã na n wa saame bɩ? wã, y sã n sok sokrã, y kelgdã tõe n leokame “tɩ n-ye,” “tɩ ayo,” wall “tɩ tõe tɩ wa sa.” Baa a sẽn leok to-to, y tõe n laka sebrã n wilg-a zĩig ning b sẽn gʋls tɩ “Biiblã sẽn yete,” la y karem Wilgr 21:3, 4.
10 Y tõe n maana woto me ne seb-vãoog ning gom-zug sẽn yaa: Yãmb tagsg yaa bõe ne Biiblã? Baa y kɛlgdã sẽn leok to-to, y tõe n laka sebrã, n yeel woto: “Biiblã yetame tɩ ‘Sebr sõngã zãng yii Wẽnnaam nengẽ.’ ” Rẽ poore, y tõe n yeel-a lame tɩ pa woto bal la vɛrse wã yeta, la y lak Biiblã n karem 2 Tɩmote 3:16, 17.
11, 12. a) Y sã n moond ne seb-vãadã, bõe la y na n paam n maane? b) Y sã n wa lebg n na n tɩ kaag neda, wãn to la y tõe n tik seb-vãadã zug n sõse?
11 Y tõe n kell n karma seb-vãoogã, n sõs bilf n paase, la rẽ yaa y kɛlgdã sã n data. La baa a sã n pa rata, y zoe n taas-a-la koɛɛg ning sẽn be seb-vãoogã pʋgẽ wã, la y karem vɛrse Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ t’a kelge. Baa yaa vɛrse a ye bɩ a yi la y karem pipi sõsgã sasa, y tõe n lebg n waa nindaar n le sõs ne-a.
12 Seb-vãoog fãa poor tara zĩig b sẽn gʋls tɩ “Ad sokre.” Zĩ-kãng tẽngrã, b gʋlsa vɛrse-rãmba, la sokre. Y sã n lebg n na n tɩ kaag neda, y tõe n tika rẽ zug n sõse. D rɩk makr ne seb-vãoog ning gom-zug sẽn yaa: Vɩɩmã na n yɩɩ wãn beoog daare? A poorẽ wã b soka woto: “Wãn to la Wẽnnaam na n kɩt tɩ dũniyã toeem n lebg sõma?” B paasa Matɩe 6:9, 10 la Daniɛll 2:44. Seb-vãoog ning gom-zug sẽn yaa: Sẽn ki-bã tõe n sɩd vʋʋgame bɩ? wã poorẽ me, b soka woto: “Bõe yĩng tɩ d kʋʋndẽ la d kiidẽ?” B paasa Sɩngr 3:17-19 la Rom dãmb 5:12.
13. Wãn to la seb-vãadã tõe n sõng-d tɩ d sɩng Biibl zãmsg ne neba?
13 Seb-vãadã tõe n sõng-d lame me tɩ d sɩng Biibl zãmsg ne nebã. Ned sẽn tar ẽntɛrnet sã n deeg seb-vãoogo, zĩig n be seb-vãoogã poorẽ, t’a tõe n tũnug ne n kẽ tõnd sit wɛɛbã pʋgẽ n ges video gom-zug sẽn yet tɩ: Bõe yĩng tɩ y tog n zãms Biiblã? Video-kãng wilgda nebã tɩ b tõe n kosame tɩ d zãms-b Biiblã. Seb-vãadã gomda Koe-noog sẽn yit Wẽnnaam nengẽ! sebrã me yelle. Seb-vãoog fãa wilgda zãmsg sẽn be seb-kãng pʋgẽ t’a soabã sã n dat bɩ a tõe n karme. Wala makre, seb-vãoog ning gom-zug sẽn yaa: Dũniyã bee ãnd soab nugẽ? wã gomda sebrã zãmsg a 5 soabã yelle, t’a soab ning gom-zug sẽn yaa: Bõe n wat ne sũ-noog zak pʋgẽ? wã gomd zãmsg a 9 soabã yelle. Y sã n tũud sagls nins b sẽn kõ seb-vãadã tall n moonã wɛɛngẽ wã, y na n tõog n karma vɛrse pipi sõsgã sasa, la y sã n wa lebg n tɩ kaagd ned me. Rẽ na n sõngame tɩ y paam n sɩng Biibl zãmsg ne nebã. Bõe me la y tõe n maan tɩ y koe-moonegã wom biisi?
GOMD-Y BŨMB SẼN PAK NEBÃ YELLE
14, 15. Bõe la y tõe n maan n dɩk a Poll togs-n-taar koe-moonegã sasa?
14 A Poll sẽn da rat yaa a tõog n bãng neb nins a sẽn segd koe-moonegã sasa wã sẽn yaa neb nins buudu. (Karm-y 1 Korẽnt dãmb 9:19-23.) Bõe yĩnga? Yaa sẽn na yɩl n sõng neb buud fãa tɩ b bãng sɩdã n paam fãagre. Zʋɩf-rãmbã, la bu-zẽmsã neb me. (Tʋʋ. 20:21) D sã n wa segend n na n yɩ n moon koɛɛgã, wãn to la d tõe n dɩk a Poll togs-n-taare, n tõog n moon neb buud fãa?—1 Tɩm. 2:3, 4.
15 Kiuug fãa, Rĩungã Tʋʋmd sebr wilgda d sẽn tõe n sɩng sõsg to-to koe-moonegã sasa. Tũ-y b sẽn yeelã. La sã n yaa bũmb a to n pak yãmb moonegã zĩigẽ nebã, yɩta sõma tɩ y segl y meng n gom rẽ yelle. Reng-y n tags-y yɛlã sẽn yaa to-to yãmb babgẽ wã, la bũmb ning sẽn pak nebã n yɩɩdã. Rẽ poore, bao-y vɛrse y sẽn tõe n karem n sõng-ba. Tigims sull yel-gɛt a ye ne a pag wilga bãmb sẽn maand to-to n tõogd n karemd Biiblã koe-moonegã sasa, n yeele: “D sɩngr-goamã sã n yaa vẽeneg la koɛɛga, d kɛlgdbã wʋsg sakdame tɩ d karem vɛrse. D sã n ta zak noore d lakda d Biibl-dãmbã, tɩ d sã n pʋʋs a soabã n sa bɩ d karem vɛrse.” Masã, d na n goma yɛl kẽer sẽn pak nebã yelle, tɩ koe-moondb tik rẽ n moon koɛɛgã tɩ wom biisi. D na n goma sogsg nins b sẽn sok b kɛlgdbã yelle, la vɛrse nins b sẽn karmã me yelle.
16. Wilg-y d sẽn tõe n tik Ezai 14:7 n sõs ne ned to-to.
16 Zab sã n mi n be yãmb tẽngẽ wã, y tõe n yeela y kɛlgdã woto: “Yãmb sã n wa vẽeg beoog tɩ radio-rãmbã fãa yetẽ tɩ ‘dũniyã fãa vʋʋsda ne laafɩ n kaasd ne sũ-noogo,’ y sũur kõn yɩ noog sɩda? Yaa woto la Ezai 14:7 yeta. Biiblã tara bãngr-goam a taab sẽn wilgd tɩ ka la bilfu, laafɩ na n zĩnda tẽngã zugu.” Rẽ poore, y tõe n kos n karma bãngr-gomd a ye.
17. Wilg-y d sẽn tõe n tik Matɩe 4:4 n sõs ne ned to-to.
17 Yãmb babgẽ wã, yaa toog ne zak-soben-dãmbã tɩ b paam ligd n ges b zagsã rãmb yell bɩ? Sã n yaa woto, y tõe n soka y kɛlgdã yaa: “Yãmb tagsdame tɩ wakɩr wãn la zak-soab segd n paam kiuug fãa t’a zakã rãmb vɩɩm yɩ noogo?” A sã n togs ligd sõore, y tõe n paasame: “Rap wʋsg paamda sẽn yɩɩd rẽ, la b zagsã rãmb pa tar sũ-noog ye. Yãmb tagsdame tɩ bõe n paoog-ba?” Rẽ poor bɩ y karem Matɩe 4:4, la y wilg-a t’a sã n data, y na n zãms-a-la Biiblã.
18. Wãn to la d tõe n tik Zeremi 29:11 n keng ned raoodo?
18 Sabab-wẽng n maan yãmb babgẽ wã tɩ nan pa kaoos bɩ? Sã n yaa rẽ, y tõe n yeela y kɛlgdã woto: “Mam waa yãmb zakẽ wã n dat n karem vɛrse sẽn kengd raood tɩ y kelge. (Karm-y Zeremi 29:11.) Wa vɛrse wã sẽn wilgã, Wẽnnaam datame tɩ d vɩɩmã yɩ noog rũndã-rũndã, la beoog sẽn wate. La d vɩɩmã sɩd tõe n yɩɩ noog bɩ?” A leokrã poore, y tõe n laka Koe-noogã sebrã, n wilg-a zãmsg sẽn gomd rẽ yelle.
19. Wãn to la y tõe n tik Wilgr 14:6, 7 wã n sõs ne ned sẽn tẽed Wẽnnaam?
19 Yãmb moonegã zĩigẽ neb sã n tẽeda Wẽnnaam, y tõe n soka y kɛlgdã woto: “Malɛk sã n gom ne yãmba, y kõn tũ a sẽn yeelã sɩda? (Karm-y Wilgr 14:6, 7.) Malɛkã yeelame tɩ d segd n zoee ‘sẽn naan-a yĩngr la tẽngã.’ La wãn to la d tõe n wilg tɩ d zoeta Wẽnnaam?” A leoorã poore, y tõe n karma Tõod 6:2. Be, b yeelame: “Yaa sẽn na n yɩlg tɩ yãmb ne y kambã la y yagensã zoe Zu-soab a Wẽnnaam n sak bãmb tõodã ne b goam nins mam sẽn togsd yãmbã y vɩɩm tɛka, n tõog n paam yõ-woko.” Rẽ poor bɩ y paas woto: “Vɛrse wã wilgame tɩ d sã n sakd Wẽnnaam tõodã, d wilgdame tɩ d zoet-a lame. La neb wʋsg pa mi tõog ning sẽn yaa kãseng n yɩɩdã ye. Tõ-kãng yetame tɩ d segd n nonga Wẽnnaam ne d sũur fãa.” Yeel-y-yã-a tɩ y tõe n lebg n waa nindaare, tɩ y naag taab n ges d sẽn tõe n maan to-to n wilg tɩ d nonga Wẽnnaam.
20. a) Wãn to la d tõe n tik Koɛɛg Soab 12:1 n sõs ne bi-bɩɩga? b) Koe-moonegã sasa, vɛrse bʋg la yãmb wae n karemdẽ?
20 Y sã n seg bi-bɩɩga, y tõe n yeela woto: “M bõos n karem vɛrse sẽn wilgd Wẽnnaam sẽn dat tɩ kom-bɩɩsã maane. (Karm-y Koɛɛg Soab 12:1.) Vɛrse kãngã sagenda kom-bɩɩsã tɩ b tẽeg b Naandã yelle. La y pa tagsd tɩ sẽn na yɩl n tẽeg d Naandã yelle, d segd n deng n bãng-a lame sɩda? La wãn to la d tõe n bãng d Naandã? Y sã n data, m tõe n sõnga yãmb tɩ y zãms Biiblã n bãng d Naandã.”
KAREMD-Y WẼNNAAM GOMDÃ KOE-MOONEGÃ SASA
21, 22. a) Y sã n karem Biiblã vɛrse tɩ ned kelge, tõe n woma bi-bʋse? b) Bõe la y na n modg n maan koe-moonegã sasa?
21 Y sã n karem Biiblã vɛrse tɩ ned kelge, y pa tõe n bãng rẽ sẽn na n wom biis ninsã ye. Ostrali soolmẽ wã, a Zeova Kaset rãmb a yiib n tɩ sõs ne paga. B sok-a-la woto: “Yãmb mii Wẽnnaam yʋʋrã bɩ?” Rẽ poore b karma Yɩɩl Sõamyã 83:18 Traduction du monde nouveau wã pʋgẽ. Pagã yeela woto: “Linga maam wʋsgo. B loogrã poore, m dɩka m mobillã n kẽng sɛb koosg roog sẽn be kɩlo 56 zĩigẽ, n bao Biibl-dãmb a taab n gese, la m ges gom-biis võor wʋmb sebr pʋgẽ. Mam sẽn bãng tɩ Wẽnnaam yʋʋr sɩd yaa a Zeova wã, m da tagsdame tɩ tõe tɩ bũmb wʋsg la m ka mi Wẽnnaam zugu.” Pa yã n kaoos la yẽ ne rao ning a sẽn da vɩ ne wã sɩng Biiblã zãmsg ye. B wa n kẽe kãadem, n deeg lisgu.
22 Wẽnnaam Gomdã tara pãng n tõe n toeem neda. Ned sã n karemd Biiblã la a tẽed a Zeova pʋlemsã, na n kɩtame t’a tũ bũmb ning a sẽn karemdã. (Karm-y 1 Tesalonik rãmb 2:13.) Biiblã koɛɛg tara pãng n tõe n kẽ d kɛlgdã, n yɩɩd bũmb ning fãa d sẽn tõe n yeele. Bɩ d maand d sẽn tõe fãa n karemd Wẽnnaam Gomdã koe-moonegã sasa, bala, a vɩɩme.