SAK 12
D gomd goam sẽn nafd neb a taabã
“Da sak-y tɩ goam sẽn ka sõma yi yãmb noorẽ ye. . . . Bɩ y gom [goam] sẽn yaa sõma sõngr yĩnga.”—EFƐƐZ RÃMBA 4:29.
1-3. a) Bõe la a Zeova kõ tõndo, la bõe la d pa segd n maan ne rẽ? b) Sẽn na yɩl n pa Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ, d goamã segd n yɩɩ wãn-wãna?
YÃMB sã n kõ ned bũmb t’a pa zãad-a sõma, y tagsg na n yɩɩ wãna? Wala yãmb sẽn na n kõ-a montɛɛre, n wa bãng t’a zoeta yaar n fãood neb n pogendẽ. Y sũur kõn sãam sɩda?
2 Tõnd sẽn tõe n gomã yaa kũun a Zeova sẽn kõ-do. “Bark sõma fãa la kũun sõma fãa yita” yẽ nengẽ. (Zak 1:17) D sẽn tõe n gom n wilg neb a taabã d tagsgã kɩtame tɩ tõnd yaa toor fasɩ ne rũmsã. Wala ned sẽn tõe n tall montɛɛr n zoe yaarã, d tõe n goma goam sẽn pa sõma ne d noorã. A Zeova sũur tog n sɩd sãamda wʋsgo, a sẽn wʋmd nebã sẽn gomd gom-yood n sãamd b taabã sũyã!
3 Tõnd sã n dat n pa Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ, d segd n modgame tɩ d goamã yɩ wa d Naandã sẽn dat to-to wã. A Zeova wilga goam nins buud sẽn tat yẽ yamã vẽenega. A Gomdã yeta woto: “Da sak-y tɩ goam sẽn ka sõma yi yãmb noorẽ ye; la weer sã n beẽ bɩ y gom [goam] sẽn yaa sõma sõngr yĩnga, t’a zĩnd bark neb nins fãa sẽn wʋmdã yĩnga.” (Efɛɛz rãmba 4:29) Bɩ d ges bũmb nins sẽn kɩt tɩ d segd n gũus ne d goamã, goam nins buud sẽn pa segd n yi d noorẽ wã, la d sẽn tõe n gom goam “sẽn yaa sõma sõngr yĩng” to-to.
BŨMB NINS SẼN KƖT TƖ D SEGD N GŨUS NE D GOAMÃ
4, 5. Bõe la Yelbũn sebrã yet goamã wɛɛngẽ?
4 Bʋʋm a yembr sẽn kɩt tɩ d segd n gũus ne d goamã yaa tɩ gomd tõe n nafa neda, la a tõe n sãama ned sũur me. Yelbũn 15:4 yeta woto: “Gom-nood yaa vɩɩm tɩɩga. La pʋ-to-goam sãamda ned sũuri.” Gom-nood tõe n kenga ned raoodo, la pʋ-to-goam sɩd tõe n komsa ned raoodo. Vẽenega, d goamã tõe n nafa nebã, bɩ n sãam b sũyã.—Yelbũna 18:21.
5 Yel-bũnd a to wilga goam sẽn tõe n maan ned bũmb ningã, n yeel woto: “Ned sẽn ka gũusd goam zabda wa sʋʋg sẽn wãag neda.” (Yelbũna 12:18) Yalem-goam tõe n sãama ned sũur hal sõma, la sãam zoodo. Ned goam zoe n zaba yãmb wʋsg bɩ? La vɛrse wã paasame tɩ “yam soab goam wata ne laafɩ.” Sɩd me, yam soab goam tõe n sigsa ned sũur la maneg zoodo. Yãmb tẽra goam ned sẽn gom tɩ sigs yãmb sũur la keng y raood bɩ? (Yelbũna 16:24) D sẽn bãng tɩ d goamã tõe n nafa nebã bɩ n sãam b sũyã, d na n gomda goam sẽn sõngd neb a taabã, lakae pa sẽn na n sãam b sũy ye.
Gom-nood kengda raoodo
6. Bõe yĩng tɩ yɩl n tõog d zɩlemdã yaa toogo?
6 Baa d sẽn modg to-to fãa, d pa tõe n tõogd d zɩlemdã wakat fãa ye. Ad bʋʋm a yiib-n-soab sẽn kɩt tɩ d segd n gũus ne d goamã: D sẽn pa zems zãngã yĩng kɩtame tɩ d goamã mi n pa sõma ye. Yaa bũmb ning sẽn be tõnd sũurẽ wã n yit d noorẽ wã, la “ninsaalbã sũyã tagsg yaa wẽnse.” (Sɩngre 8:21; Luk 6:45) Dẽnd yɩl n tõog d zɩlemdã pa nana ye. (Zak 3:2-4) Baa ne d sẽn pa tõe n tõogd d zɩlemdã wakat fãa wã, d tõe n modgame n maneg d goamã n paase. Wala koom sẽn na n dɩk ned t’a segd n modg n dug n yi wã, d segdame me n modg n tõogd d zɩlemdã baa yaa toog ne-do, n da gom goam sẽn pa sõma ye.
7, 8. Bõe yĩng tɩ d segd n gũus ne d goamã?
7 Bʋʋm a tãab-n-soab sẽn kɩt tɩ d segd n gũus ne d goamã yaa t’a Zeova na n kaoa tõnd bʋʋd d goamã yĩnga. Tõnd goamã tõe n sãama zems-n-taar ning sẽn be tõnd ne d tẽed-n-taasã sʋkã, la sẽn be tõnd ne a Zeova sʋkã. Zak 1:26 yeta woto: “Ned sã n tẽed t’a sakda a tẽeb neere, la a ka tõogd a noore, a belgda a menga, la a tẽeb yaa zaalem.” Wa tõnd sẽn yã sak 11 wã pʋgẽ wã, Wẽnnaam tũudum ne gom-yood pa tũud taab ye. Tõnd sã n pa tõogd d zɩlemdã, n gomd goam sẽn sãamd neb sũyã, d sẽn maand bũmb ning fãa Wẽnnaam tũudmã pʋgẽ wã tõeeme n yɩ zaalem Wẽnnaam nifẽ. Rẽnd d sɩd segd n gũusa ne d goamã.—Zak 3:8-10.
8 Yaa vẽeneg tɩ bʋʋm wʋsg n be n kɩt tɩ d segd n gũus ne d goamã. Nand tɩ d bãng goam nins buud sẽn yaa sõma n tõe n sõng neb a taabã, d reng n ges goam nins buud sẽn pa segd n yi kiris-ned hakɩk noorẽ wã.
GOAM SẼN PAOOGD NEDA
9, 10. a) Gom-bʋs buud la nebã nong n gomd rũndã-rũndã? b) Bõe yĩng tɩ d segd n bas gom-dẽgdo? (Ges-y tẽngr vẽnegrã.)
9 Gom-dẽgdo. Rũndã-rũndã, nebã nong n tʋʋda taaba, n gomd neb a taab põosa, la b gomd gom-dẽgdo. Neb wʋsg sũy sã n yiki, b nong n gomda gom-yoodo. Kẽer me rɩka gom-dẽgdã n maand kʋʋsem. La gom-dẽgd pa laad bũmb ye. Sẽn na maan yʋʋm 2 000 la woto, tʋm-tʋmd a Poll sagla Kolos tigingã neb tɩ b lak b mens ne “gom-dẽgdo.” (Kolos rãmb 3:8) A Poll yeela Efɛɛz tigingã neb me tɩ “kʋʋsem goam” sẽn yaa gom-dẽgd pa segd n pʋd kiris-neb hakɩkã sʋk ye.—Efɛɛz rãmba 5:3, 4.
10 A Zeova kisa gom-dẽgdo, neb nins sẽn nong-a wã me kisa gom-dẽgdo. D sẽn nong a Zeova wã kɩtame tɩ d pa gomd gom-dẽgd ye. A Poll sẽn wa n sõdgd “yĩngã ratem biisã,” a goma “rẽgd” yelle, la d tõe n yeelame tɩ gom-dẽgdã me naagame. (Galat dãmba 5:19-21, Kãab-paalgã Koe-noogo) Woto pa reem yell ye. Ned sã n gomd gom-põos la gom-dẽgd tɩ b sagl-a n konge, b tõe n yiisa a soabã tigingã pʋgẽ. *
11, 12. a) Wakat bʋg la goam yaa wɩdga? b) Bõe yĩng tɩ neb nins sẽn tũud a Zeova wã pa segd n maan munaafɩglem?
Efɛɛz rãmba 6:21, 22; Kolos rãmb 4:8, 9) La d sã n yagd ziri bɩ n pukd neb yɛl sẽn pa pak-do, rẽ tõe n waa ne yelle. Sẽn yaa wẽng n yɩɩda, a tõe n wa lebga munaafɩglem, la rẽ wata ne yɛl wakat fãa. Munaafɩglem yaa f sẽn na n yet sẽn pa sɩd ned zugu, sẽn na yɩl n sãam a yʋʋre. Wala makre, fariziẽ rãmbã maana munaafɩglem sẽn na yɩl n sãam a Zezi yʋʋre. (Matɩe 9:32-34; 12:22-24) Naoor wʋsgo, munaafɩglem wata ne zaba.—Yelbũna 26:20.
11 Wɩdga, la munaafɩglem. Nebã nong n gomda taab yelle. Yaa f sã n gom ned yell fãa la wɩdg bɩ? Ayo! Bala wakat ninga d tõe n taasa neb kibay bala. Wala makre, d sã n bãng tɩ ned n deeg lisgu, bɩ tɩ ned n dat belsg bɩ raood kengre. Pipi kiris-nebã ra baood n bãngda taab keelem, la b taasd taab kibaya. (12 A Zeova sũur pa noom ne neb nins sẽn sãamd neb a taab yʋyã, bɩ sẽn welgd neb ne taabã ye. A kisa ned sẽn “kãnegd ned ne a ba-biisi.” (Yelbũna 6:16-19) Gɛrk gom-bil ning sẽn yaa diabolos bɩ diaablã yaa a Sʋɩtãan yʋʋr a to. “Diaabl” rat n yeelame tɩ munaafɩɩka. A Sʋɩtãan sɩd yaa munaafɩɩk sẽn dõt Wẽnnaam. (Wilgri 12:9, 10) Tõnd segd n laka d mens ne goam buud fãa sẽn tõe n kɩt tɩ d wa wõneg a Sʋɩtãanã. Munaafɩglem wata ne “no-koɛɛm” la “welgre,” sẽn yaa yĩngã ratem biisã. Ned sẽn maand woto pa segd n zĩnd tigingã pʋgẽ ye. (Galat dãmba 5:19-21) Rẽnd nand tɩ y rɩk gomd y sẽn wʋm n taas ned a to, sok-y y meng woto: ‘Rẽ yĩnga yaa sɩd bɩ? Yaa sõma tɩ neb a taab wʋm bɩ? Gomdã togsg tara yõod bɩ?’—1 Pɩɛɛr 4:15.
13, 14. a) Tʋy la gom-põos tõe n maana ned bõe? b) Bõe n tõe n paam kiris-ned sẽn nong n gomd gom-põosa?
13 Tʋyã, la gom-põosã. Wala d sẽn gom tɩ loogã, d goamã tõe n sãama d taabã sũyã. Yaa sɩd tɩ d sẽn pa zems zãngã yĩnga, wakat ninga d tõe n goma gomd n wa maand d bãngẽ. La Biiblã wilgdame tɩ goam buud n be n pa segd n yi kiris-ned noorẽ, tɩ yaa tigingã pʋgẽ tɩ yaa a zakẽ. A Poll sagla kiris-nebã tɩ b “bas sũ-toog ne kisgri, la sũ-yikri, la no-koɛɛma, la [tʋya, NW ] la pʋ-toog fãa.” (Efɛɛz rãmba 4:31) Biibl dãmb kẽer pʋsẽ, b lebga “tʋyã” tɩ gom-põosa. Tʋy bɩ gom-põos paoogda neda, la tõe n kɩtame tɩ ned tags t’a ka yõod ye. Sẽn yɩɩd fãa ned sã n tʋ biiga, a sũurã sãamda wʋsgo.—Kolos rãmb 3:21.
14 Biiblã wilgda vẽeneg me tɩ ned sã n tʋʋd a to bɩ n gomd-a põosa, yaa wẽng hal wʋsgo. Ned ning fãa sẽn maand woto tõe n paama yelle. Bala b sã n sagl-a n konge, b tõe n yiis-a-la tigingã pʋgẽ. A sã n pa tõeem zʋgo, a tõeeme n pa paam n kẽ dũni paalgã pʋgẽ ye. (1 Korẽnt dãmba 5:11-13; 6:9, 10) Dẽnd vẽenega, tõnd sã n yet sẽn pa sɩda, n gomd goam sẽn pa sakd kelgr bɩ sẽn sãamd neb sũyã, d pa tõe abada n pa Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ ye. Gom-kãensã buud paoogda neda.
GOAM “SẼN YAA SÕMA SÕNGR YĨNGA”
15. Gom-bʋs buud n “yaa sõma sõngr yĩnga”?
15 Wãn to la d tõe n tʋm ne d zɩlemdã wa d Naandã sẽn dat to-to wã? D tẽeg tɩ Wẽnnaam Efɛɛz rãmba 4:29) Tõnd sã n gomd goam sẽn kengd neb a taabã tẽeb la kengd b raoodo, nooma a Zeova. Sẽn na yɩl n tõog tɩ d goamã keng neb a taabã raood la b tẽebo, d segd n deng n tagsa sõma. Biiblã pa sõdgd goam nins “sẽn yaa sɩd” bɩ sẽn yaa sõma wã fãa n wilgdẽ ye. (Tɩt 2:8) La sẽn na yɩl n gomd goam “sẽn yaa sõma sõngr yĩnga,” n keng raood bɩ tẽebo, d segd n ninga yɛl a tãab d yamẽ: D goamã segd n yɩɩ sɩda, n sakd kelgre, la pa sãamd sũur ye. D ning bõn-kãensã d yamẽ, la d ges goam buud sẽn kengd raoodo.—Ges-y seb-neng 140 zĩ-gũbrã sẽn sok tɩ: “Mam goamã kengda neb a taabã raood bɩ?”
Gomdã sagenda tõnd tɩ d gom goam “sẽn yaa sõma sõngr yĩnga.” (16, 17. a) Bõe yĩng tɩ d segd n pẽgd neb a taabã? b) Bõe ne bõe yĩng la d tõe n pẽg neb a taabã tigingã pʋgẽ la d zagsã pʋsẽ?
16 D pẽgd neb a taabã. A Zeova ne a Zezi miime tɩ nebã pẽgr tara yõodo. (Matɩe 3:17; 25:19-23; Zã 1:47) Tõnd sẽn yaa kiris-nebã, tõnd me segd n pẽgda neb a taabã. Bõe yĩnga? Yelbũn 15:23 yeta woto: “Goam sã n zems a wakate, a yaa noogo.” Bɩ y sok y meng woto: ‘Ned sã n pẽg maam, m sũur pa noom sɩda? Pa kengd m raood sɩda?’ Ned sã n pẽg-fo, kɩtdame tɩ f bãng t’a soabã nee fo sẽn maandã, t’a sũur nooma ne-fo, la tɩ f sẽn maan bũmb ningã tara yõodo. Woto kengda f raoodo, la kɩtdẽ tɩ f rat n tʋm sõma n paase. Sẽn mik tɩ ned sã n pẽg foo nooma foo wã, fo me segd n modgame n pẽgd neb a taabã.—Matɩe 7:12.
17 Modg-y n get-y nebã zʋg-sõma wã, la b sẽn Yelbũna 31:10, 28) Sẽn yɩɩd fãa, kambã ratame tɩ b roagdbã yã tɩ b sẽn maandã tara yõodo, la b wilg tɩ b nand-b lame. Pẽgr sɩd sõngda biig wala wĩndgã ne koomã sẽn manegd tɩɩg to-to wã. Roagdba, gũusd-y n get y kambã modgrã la b zʋg-sõma wã, n pẽgd-b rẽ yĩnga. Woto tõe n kenga b raoodo, la kɩt tɩ b modg n maan neer n paase.
maand bũmb nins tɩ sek pẽgrã, la y pẽgd-b rẽ yĩnga. Tigingã pʋgẽ, nina tõe n wa wɛgsa sõsg sõma, biig ning tõe n modgda wʋsg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ. Ned sẽn kʋʋl me tõe n modgda wʋsg n wat tigissã wakat fãa baa ne sẽn pa nana ne-a wã. Y sã n pẽgd nin-kãensã b modgrã yĩnga, noogda b sũur la kengd b tẽebo. Zakã pʋgẽ me, rapã ne b pagbã segd n pẽgda taaba. (18, 19. Bõe yĩng tɩ d segd n modg n bels d tẽed-n-taasã, la wãn to la d tõe n bels-ba?
18 Goam sẽn belsd ned la kengd raoodo. A Zeova geta “sik-m-mens rãmb” bɩ nimbãan-nebã, ne “sũ-sãoong rãmbã” yell neere. (Ezai 57:15) A Gomdã sagenda tõnd tɩ d bels taaba, la d “bels sũ-sãoong rãmbã.” (1 Tesalonik rãmba 5:11, 14) D bãng tɩ Wẽnnaam nee tõnd sẽn modgd n belsd d tẽed-n-taas nins sũy sẽn sãam wʋsgã, la t’a sũur nooma ne rẽ.
19 La yãmb tẽed-n-taag sã n koms raood bɩ a sũur sã n sãame, bõe la y tõe n yeel n keng a raoodo? Ra tags-y tɩ y tõe n welga a yellã zĩig pʋgẽ ye. Naoor wʋsgo, y sã n yeel a soabã bũmb koɛɛg-koɛɛg bala, sõngda wʋsgo. Wilg-y ned ning sũur sẽn sãamã t’a yell sɩd pak-y lame. Naag-y a soabã Zak 5:14, 15) Wilg-y-yã t’a bãng t’a sɩd tara yõod tigingã pʋgẽ. (1 Korẽnt dãmba 12:12-26) Karm-y vɛrse Biiblã pʋgẽ sẽn wilgd t’a Zeova sɩd nong-a lame, la t’a rata a neere. (Yɩɩl Sõamyã 34:19; Matɩe 10:29-31) Y sã n dɩk sẽk n pelg y pʋg n gom “gom-nood” ne ned sũur sẽn sãam, na n sɩd sõng-a lame t’a bãng tɩ nebã nong-a lame, la tɩ b nand-a lame.—Yelbũna 12:25.
n pʋʋs a Zeova, n kos t’a sõng-a t’a bãng tɩ neb a taabã sɩd nong-a lame, la tɩ Wẽnnaam me nong-a-la wʋsgo. (20, 21. Bõe n tõe n kɩt tɩ ned reeg saglga?
20 Sagls sẽn nafde. Tõnd fãa sẽn kongdã yĩnga, d rata sagls wakat-wakate. Biiblã yeta tõnd woto: “Sak saglg la f reeg zãmsg n paam yam.” (Yelbũna 19:20) Pa kãsem dãmbã bal n tog n sagl nebã ye. Roagdbã segd n sagla b kambã. (Efɛɛz rãmba 6:4) Tigingã pʋgẽ, pagb nins yʋʋm sẽn vẽsg bilf la sẽn mi Biiblã sõma wã tõe n sagla pʋg-bɩɩsã. (Tɩt 2:3-5) Tõnd sẽn nong neb a taabã yĩng kɩtame tɩ d rat tɩ d sã n na n kõ-b sagls bɩ yɩ sagls reegr sẽn yaa nana. Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d maan dẽ? D ges yɛl kẽer sẽn kɩtd tɩ saglg reegr yɩ nana: Sagendã manesem la bũmb ning sẽn kɩt t’a kõt saglgã, saglgã sẽn tik bũmb ning zugã, la sagendã sẽn gomd to-to wã.
21 Sẽn na yɩl tɩ ned reeg saglga, bee ne sagendã me. Sok-y y meng woto: ‘Bõe n mi n kɩt tɩ m sak saglg nana-nana?’ Y sã n mi tɩ ned ning sẽn sagend yãmbã rata y neere, t’a pa gomd a sũur sẽn yik yĩnga, la tɩ yaa ne pʋ-peelem, saglgã reegr yɩta nana. Dẽnd y sã n na n sagl neda, segd n yɩɩ woto. Sẽn na yɩl tɩ saglg kẽ ned t’a sak n deege, saglgã segd n tika Wẽnnaam Gomdã zug me. (2 Tɩmote 3:16) D saglsã fãa segd n yita Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ, baa d pa lak Biiblã n karem. Woto yĩnga, kãsem dãmbã gũusdame n pa modgd nebã tɩ b tũ bãmb tagsg ye. B pa golemd Biiblã vɛrse rãmbã võor me sẽn na yɩl tɩ zems ne bãmb tagsg ye. Sẽn na yɩl tɩ saglg reegr yɩ nana, bee ne sagendã sẽn gomd to-to wã me. Saglg b sẽn kõ ne bʋgsem reegr yaa nana, la pa paoogd ned ning b sẽn sagendã me ye.—Kolos rãmb 4:6.
22. Yãmb na n modg n maanda wãn ne y zɩlemdã?
22 Vẽenega, tõnd sẽn tõe n gomã yaa Wẽnd kũuni. Tõnd sẽn nong a Zeova wã segd n kɩtame tɩ d tʋm ne d zɩlemdã sõma. D tẽeg tɩ tõnd goamã tõe n kenga ned raoodo, tõe n paooga ned me. Bɩ d tʋm ne d zɩlemdã wala d Naandã sẽn dat to-to wã, n gom neb a taabã “sõngr yĩnga.” Woto, tõnd goamã na n nafa neb a taabã, la na n sõnga tõnd mengã tɩ d kell n pa Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ.
^ sull 10 Biiblã pʋgẽ, “impureté” bɩ “rẽgd” võor yalmame. A naaga yel-wẽn buud toor-toor pʋgẽ. Baa sẽn pa rẽgd buud fãa poorẽ la kãsem dãmbã na n kao ned bʋʋdã, ned sã n tʋmd tʋʋm-dẽgd n pa tek yam n kos sugri, b tõe n yiisa a soabã tigingã pʋgẽ.—2 Korẽnt dãmba 12:21; Efɛɛz rãmba 4:19; ges-y “Karemdbã Sogsgo,” yʋʋmd 2006, sẽoog kiuug rasem 15 Gũusg Gasgã pʋgẽ.