Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Ngubani Inceku Ethembekileko Nehlakaniphileko?’

‘Ngubani Inceku Ethembekileko Nehlakaniphileko?’

‘Ngubani inceku ethembekileko nehlakaniphileko umniniyo ayibeke bona yeluse iinsebenzi ekhaya?’—MAT. 24:45.

1, 2. Ngimuphi umsele uJesu awusebenzisako bona asondle namhlanjesi, begodu kubayini kuqakathekile bona siwuhloniphe umsele loyo?

“BAZALWANA, angazi bona ngingabala ngithini iinkhathi enathoma ngazo ukunginikela iinhloko ebeziphethe kona kanye lokho ebengikutlhoga khulu.” Le yindlela omunye udade aveza ngayo amazizwakhe nokuthokoza encwadini ayitlolela abazalwana abasebenza emzimkhulu wephasi loke. Inga-kghani nawe uzizwa ngendlela efanako? Inengi lethu lizizwa njalo. Kghani lokho kufuze kusirare? Awa.

2 Ukudla okungokomoya esikufumana qobe ngesikhathi kubufakazi bokobana uJesu, iHloko yebandla, ubulunga isithembiso sakhe sokusondla. Ukwenza ngobani lokhu? Nakanikela isibonakaliso sokuba khona kwakhe, uJesu wathi uzokusebenzisa “inceku ethembekileko nehlakaniphileko” ukunikela iinsebenzi zakhe “ukugoma kwazo ngesikhathi esifaneleko.” * (Funda uMatewu 24:45-47.) Inceku ethembekileko le iimsele uJesu awusebenzisako ukondla abalandeli bakhe beqiniso emalangeni wokuphela la. Kuqakathekile ukuthi siyihloniphe inceku ethembekileko. Ipilo yethu engokomoya nobuhlobo bethu noZimu busame emseleni loyo.—Mat. 4:4; Jwa. 17:3.

3. Zathini iincwadi zethu malungana nomfanekiso wenceku ethembekileko?

3 Ngalokho-ke, kufuze siwuzwisise njani umfanekiso kaJesu wenceku ethembekileko? Esikhathini esidluleliko, iincwadi zethu khezatjho naku okulandelako: NgePentekoste laka-33 C.E., uJesu wabeka inceku ethembekileko phezu kweensebenzi zakhe. Inceku ethembekileko ijamele woke amaKrestu azesiweko asephasini njengesiqhema kusukela ngesikhatheso. Iinsebenzi ziqalisele kabazesiweko njengabantu ngabanye. Ngo-1919, uJesu wabeka inceku ethembekileko “phezu kwepahla yakhe”—zoke iinkareko zakhe zomBuso wephasini. Nanyana kunjalo, ukufunda ngokutjheja okungeziweko nokuzindla ngesizo lomthandazo kutjengisa bona ukuzwisisa  kwethu amezwi kaJesu malungana nenceku ethembekileko nehlakaniphileko kutlhoga ukulungiswa. (IzA. 4:18) Akhe sihlole umfanekiso lo nokuthi usibandakanya njani, kungakhathaliseki bona sinethemba lokuphila ephasini nofana ezulwini.

UMFANEKISO LO UZALISEKA NINI?

4-6. Kubayini singaphetha ngokuthi umfanekiso kaJesu wenceku ethembekileko wathoma ukuzaliseka kwaphela ngemva kwaka-1914?

4 Umongo womfanekiso wenceku ethembekileko nehlakaniphileko utjengisa bona uthome ukuzaliseka, ingasi ngePentekoste laka-33 C.E., kodwana emalangeni wokuphela la. Akhe sibone ukuthi imiTlolo isirholela njani esiphethwenesi.

5 Umfanekiso wenceku ethembekileko uyingcenye yesiphorofido sakaJesu esimalungana ‘nesibonakaliso sokuza kwakhe nesokuphela kwamalanga.’ (Mat. 24:3) Ingcenye yokuthoma yesiphorofidwesi, etlolwe kuMatewu 24:4-22, izaliseka kabili—kokuthoma kusukela ngo-33 C.E. bekube ngu-70 C.E., begodu kwesibili, sizaliseka ngokunabileko esikhathini sethu. Kghani lokhu kutjho bona amezwi kaJesu malungana nenceku ethembekileko nawo azokuzaliseka kabili? Awa.

6 Sithoma ngamezwi atlolwe kuMatewu 24:29, uJesu udzimelela ezenzakalweni ezenzeka esikhathini sethu. (Funda uMatewu 24:30, 42, 44.) Akhuluma ngokuzokwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi, wathi abantu ‘bazakubona iNdodana yomuntu isiza ngamafu womkayi.’ Bese, emezwini awatjho ngalabo abaphila emalangeni wokuphela, wakhuthaza ukuphaphama, athi: “Ngombana anazi bona ikosenu izakuza nini.” * Emongweni lo—nekakhuluma ngezenzakalo ezizokwenzeka emalangeni wokuphela—uJesu walandisa umfanekiso wenceku ethembekileko. Ngalokho, singaphetha ngokuthi amezwakhe malungana nenceku ethembekileko athoma ukuzaliseka kwaphela ngemva kobana amalanga wokuphela athomile ngo-1914. Kunengqondo ukucabanga njalo. Kubayini kunjalo?

7. Ngimuphi umbuzo oqakathekileko owaphakama njengombana isikhathi sokuvuna sithoma, begodu kubayini?

7 Akhe ucabange umzuzwana ngombuzo lo: “Ngubani inceku ethembekileko nehlakaniphileko?” Ekhulwini lokuthoma, pheze bekunganasizathu sokubuza umbuzo onjalo. Njengombana sibonile esihlokweni esigadungileko, abapostoli bebenza iimbonakaliso bebadlulisele nezipho eziziimangaliso njengobufakazi bokuthi basekelwa nguZimu. (IzE. 5:12) Ngalokho ngubani obekungakatlhogeka abuze ukuthi uKrestu ubeke bani bona arhole? Nanyana kunjalo, ngo-1914 ubujamo bebuhluke khulu. Isikhathi sokuvuna sathoma ngonyaka loyo. Emaswapheleni, isikhathi sokuhlukanisa ikoroyi ekhuleni besele sifikile. (Mat. 13:36-43) Njengombana kuthoma isikhathi sokuvuna, kwaphakama umbuzo oqakathekileko: Njengombana kunamaKrestu womgunyathi amanengi kangaka azibiza ngokuthi abalandeli bakaJesu beqiniso, ikoroyi—emaKrestu azesiweko—beyizokubonakala njani? Umfanekiso wenceku ethembekileko usinikela ipendulo. Abalandeli bakaKrestu abazesiweko ngibo ebebazabe bondliwa kuhle ngokomoya.

NGUBANI INCEKU ETHEMBEKILEKO NEHLAKANIPHILEKO?

8. Kubayini kufaneleka bona inceku ethembekileko yakhiwe maKrestu azesiweko?

8 Inceku ethembekileko kufuze yakhiwe maKrestu azesiweko asephasini. Abanjalo-ke babizwa ngokuthi ‘babapristi bobukhosi’ begodu bathunywe bona ‘batjhumayele imisebenzi yalowo owababizela bona baphume ebumnyameni.’ (1 Pit. 2:9) Ngalokho kuyafaneleka bona amalunga ‘wobupristi bobukhosobo’ ahlanganyele ngokunqophileko ekufundiseni amakholwa akunye nawo iqiniso.—Mal. 2:7; IsAm. 12:17.

9. Inga-kghani woke amaKrestu azesiweko akha inceku ethembekileko? Hlathulula.

9 Inga-kghani boke abazesiweko abasephasini  bakha inceku ethembekileko? Awa. Iqiniso likukuthi akusibo boke abazesiweko abanendima yokuphakela abakhulekeli abakunye nabo ukudla okungokomoya ephasini mazombe. Hlangana nekoroyi kunabazalwana abazesiweko abangakhonza njengeenceku ezikhonzako nanyana abadala emabandleni abakiwo. Bafundisa emzini nomuzi nemabandlenabo, ngokuthembeka basekela isinqophiso esivela emzimkhulu. Kodwana abanayo ingcenye ekuphakeleni abazalwana ukudla okungokomoya ephasini mazombe. Hlangana nabazesiweko kunabodade abazithobileko, abangekhe balinge ngitjho nokuzicabanga babafundisi ebandleni.—1 Kor. 11:3; 14:34.

10. Ngubani inceku ethembekileko nehlakaniphileko?

10 Alo-ke ngubani inceku ethembekileko nehlakaniphileko? Ngokuvumelana nekambiso kaJesu yokondla abanengi ngezandla zabambalwa, inceku yakhiwa siqhenyana sabazalwana abazesiweko ababandakanyeka ngokunqophileko ekulungiseleleni nekuphakeleni ukudla okungokomoya hlangana nokubakhona kwaKrestu. Hlangana namalanga wokuphela, abazalwana abazesiweko abakha inceku ethembekileko bakhonza ndawonye emzimkhulu. Ematjhumini weminyaka wamva nje, inceku leyo kheyahlotjaniswa ngokuseduze nesiHlopha esiBusako saboFakazi bakaJehova. Nanyana kunjalo tjheja, ibizo elithi “inceku” emfanekisweni kaJesu lisebunyeni, okutjengisa bona le yinceku esihlopha. Ngalokho, iinqunto zesiHlopha esiBusako zenziwa ngokuhlanganyela.

BOBANI IINSEBENZI?

11, 12. (a) Ngikuphi ukubekwa okubili inceku ethembekileko nehlakaniphileko ekufumanako? (b) UJesu uyibeke nini inceku ethembekileko phezu kweensebenzi, begodu ukhethe bani?

11 Kuyakarisa bona emfanekisweni kaJesu, inceku ethembekileko nehlakaniphileko ijanyiswa amahlandla amabili ahlukeneko. Kokuthoma ibekwa phezu kweensebenzi; kwesibili ibekwa phezu kwayo yoke ipahla yekosi. Njengombana umfanekiso lo uzaliseka kwaphela emalangeni wokuphela la, kokubili ukubekokhu kufuze kwenzeke ngemva kokuba kwakaJesu semandleni wokubusa okuthome ngo-1914.

12 UJesu wayibeka nini inceku ethembekileko phezu kweensebenzi zakhe? Bona siphendule, kutlhogeka sibuyele emva ku-1914—ekuthomeni kwesikhathi sokuvuna. Njengombana sifundile ngaphambilini, ngesikhatheso iinqhema ezinengi bezithi zimaKrestu.  UJesu bekazoyikhetha kisiphi isiqhema inceku ethembekileko? Umbuzo lo waphendulwa lokha uJesu noYise nabeze ukuzokuhlola ithempeli, nofana amalungiselelo angokomoya wokukhulekela, kusukela ngo-1914 bekube sekuthomeni kwaka-1919. * (Mal. 3:1) Bathaba ngesiqhema esincani sabaFundi beBhayibheli abathembekileko abatjengisa bona iinhliziyo zabo zikuJehova neliZwini lakhe. Liqiniso, bebatlhoga ukuhlanzwa okuthileko, kodwana basabela ngokuzithoba hlangana nesikhathi esifitjhani sokuvivinywa nokucwengisiswa. (Mal. 3:2-4) AbaFundi beBhayibhelaba bebamaKrestu weqiniso ayikoroyi. Ngo-1919, ngesikhathi sokuvuselelwa ngokomoya, uJesu wabeka abazalwana abazesiweko abanokuthenjelwa hlangana nabo bona babe yinceku ethembekileko nehlakaniphileko begodu wababeka phezu kweensebenzi zakhe.

13. Bobani abahlanganiswe neensebenzi, begodu kubayini?

13 Alo-ke bobani iinsebenzi? Ngobulula, ngilabo abondliwako. Phambilini, iinsebenzi bezingibo boke abazesiweko. Ngokukhamba kwesikhathi, iinsebenzi zahlanganisa isiqubuthu sezinye izimvu. Ezinye izimvu nje zakha inengi ‘lomhlambi owodwa’ ngaphasi koburholi bakaKrestu. (Jwa. 10:16) Iinqhema eembilezi zizuza ekudleni okungokomoya okufanako okufika ngesikhathi okunikelwa yinceku ethembekileko. Kuthiwani-ke ngamalunga wesiHlopha esiBusako okungiwo namhlanjesi akha inceku ethembekileko nehlakaniphileko? Abazalwanabo nabo batlhoga ukondliwa ngokomoya. Ngalokho, ngokuzithoba bayalemuka bona ngokomuntu mathupha baziinsebenzi njengabo boke abalandeli bakaJesu beqiniso.

Kungakhathaliseki bona sinethemba lezulwini nofana lephasini, soke siziinsebenzi begodu sitlhoga ukudla okungokomoya okufika ngesikhathi

14. (a) Ngiwuphi umsebenzi onikelwe inceku ethembekileko, begodu lokho kuhlanganisani? (b) UJesu wanikela inceku ehlakaniphileko siphi isiyeleliso? (Qala ibhoksi elithi “Akhesithi Inceku Leyo Ikhohlakele . . . ”)

14 UJesu wabeka umthwalo omkhulu phezu kwenceku ethembekileko nehlakaniphileko. Ngeenkhathi zeBhayibheli, inceku ethenjwako, nofana umphathi, beyimtlhogomeli wendlu. (Luk. 12:42) Inceku ethembekileko nehlakaniphileko yabelwe bona itlhogomele bendlu yokukholwa. Umthwalo loyo uhlanganisa ukutlhogomela ipahla, umsebenzi wokutjhumayela, amahlelo wemihlangano emincani nemikhulu, nokwenziwa kweencwadi zeBhayibheli bona zisetjenziswe ekonzweni yesimini, esifundweni sebandla, nesomuntu mathupha. Iinsebenzi zisame kiwo woke amalungiselelo angokomoya anikelwa sihlopha senceku.

 IBEKWE NINI PHEZU KWAYO YOKE IPAHLA YEKOSI?

15, 16. UJesu uyibeke nini inceku ethembekileko phezu kwayo yoke ipahlakhe?

15 UJesu ukwenza nini ukubeka kwesibili—‘phezu kwayo yoke ipahlakhe.’ UJesu wathi: “Kuhle encekwini leyo lokha umniniyo nafikako ayifumana isenza lokho. Ngiqinisile ngiyanitjela bona uzayibeka bona yeluse yoke ipahlakhe.” (Mat. 24:46, 47) Tjheja bona uJesu wenza ukubeka kwesibili ngemva kokufika begodu wafumana ukuthi inceku ‘yenza lokho,’ okutjho ukuthi, inikela ukudla okungokomoya ngokuthembeka. Ngalokho bekuzokuba nesikhathi esithileko hlangana nokubekwa okubilokhu. Bona sizwisise ukuthi uJesu uyikhetha nini begodu njani inceku phezu kwayo yoke ipahlakhe, kutlhogeka sazi izinto eembili: uza nini begodu ipahlakhe ihlanganisa ini.

16 UJesu uza nini? Ipendulo ifumaneka emongweni wendaba. Khumbula bona amavesi agadungileko nekakhuluma ngoJesu ‘njengozako,’ ibizweli liqalisele esikhathini uJesu akhupha isahlulelo ekupheleni kwephaseli. * (Mat. 24:30, 42, 44) Ngalokho, ‘ukuza’ nofana ‘ukufika’ ekukhulunywe ngakho emfanekisweni wenceku ethembekileko kwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi.

17. Ipahla kaJesu ihlanganisa ini?

17 ‘Ipahla [kaJesu] seyiyoke’ ihlanganisani? UJesu akhenge afake undaweni ebizweni elithi “yoke” njengokungathi ipahlakhe zizinto ezisephasini kwaphela. Eqinisweni, uJesu unegunya elikhulu ezulwini. Wathi: “Nginikelwe woke amandla ezulwini nephasini.” (Mat. 28:18; Efe. 1:20-23) Nje ipahlakhe ihlanganisa nomBuso kaMesiya, ebewusolo ungewakhe kusukela ngo-1914 begodu uzowuhlanganyela nabalandeli bakhe abazesiweko.—IsAm. 11:15.

18. Kubayini uJesu azokuthabela ukubeka inceku phezu kwayo yoke ipahlakhe?

 18 Nasesicabangela koke esesifunde ngakho, singaphetha ngokuthini? UJesu nekezako hlangana nesikhathi seenhlupheko ezimbi, uzokufumana bona inceku ethembekileko ngokuthembeka beyisolo inikela iinsebenzi ukudla okungokomoya ngesikhathi esifaneleko. Ngalokho uJesu uzokuthabela ukwenza ukubeka kwesibili—phezu kwayo yoke ipahlakhe. Labo abakha inceku ethembekileko bazokufumana ukubekwokhu nebafumana umvuzwabo wezulwini, wokuba babusi kunye noKrestu.

19. Inga-kghani inceku ethembekileko ifumana umvuzo omkhulu ezulwini ukudlula boke abazesiweko? Hlathulula.

19 Inga-kghani inceku ethembekileko ifumana umvuzo omkhulu ezulwini ukudlula boke abanye abazesiweko? Awa. Umvuzo othenjiswe isiqhema esincani ngokukhamba kwesikhathi ungahlanganyelwa nabanye. Ngokwesibonelo, cabangela lokho uJesu akutjho ebapostolini bakhe abathembekileko abayi-11 ebusuku obungaphambi kokufa kwakhe. (Funda uLukasi 22:28-30.) UJesu wathembisa isiqhenyana samadodesi bona silindelwe mvuzo omuhle ngebanga lokuthembeka kwaso. Sizokuhlanganyela naye egunyeni lobukhosi. Kodwana ngemva kweminyaka ethileko, watjengisa bona boke abazi-144 000 bazokuhlala naye esihlalweni sobukhosi babuse kunye naye. (IsAm. 1:1; 3:21) Ngokufanako, njengombana kutjengisiwe kuMatewu 24:47, wathembisa bona isiqhenyana samadodeso—abazalwana abazesiweko abakha inceku ethembekileko—sizokubekwa phezu kwayo yoke ipahlakhe. Kwamambala, boke aba-144 000 bazokuhlanganyela igunya lakhe elikhulu ezulwini.—IsAm. 20:4, 6.

Boke aba-144 000 bazokuhlanganyela noJesu igunya elikhulu lezulwini (Qala isigaba 19)

20. Kubayini uJesu abeka inceku ethembekileko, begodu yini ozimisele ukuyenza?

20 Ngenceku ethembekileko nehlakaniphileko, uJesu ulandela umtlhala awubeka ngekhulu lokuthoma—ukondla abanengi ngezandla zabambalwa. UJesu wakhetha inceku ethembekileko le bona aqinisekise ukuthi abalandeli bakhe bamambala—kungakhathaliseki bona ngabazesiweko nanyana ngabezinye izimvu—bazokunikelwa ukudla okungokomoya okunzinzileko okufika ngesikhathi esifanako hlangana nayo yoke imihla yokuphela. Akhe sizimisele ukutjengisa ukuthokozela kwethu ngokubasekela ngokuthembeka abazalwana abazesiweko abakha inceku ethembekileko nehlakaniphileko.—Heb. 13:7, 17.

 

^ isig. 2 Isigaba 2: Phambilini, uJesu walandisa umfanekiso othi awufane nalo lapho aqalisela khona ‘encekwini’ ngokuthi ‘mphathi’ ‘neensebenzini’ ngokuthi ‘ziinceku zayo.’—Luk. 12:42-44.

^ isig. 6 Isigaba 6: “Ukuza” kwakaKrestu (NgesiGirigi, er′kho·mai) kuhlukile ‘kunokuba khona’ kwakhe (pa·rou·si′a). Ukuba khona kwakhe okungabonakaliko kuthoma ngaphambi kokuza kwakhe ukuzokukhupha isahlulelo.

^ isig. 12 Isigaba 12: Qala isihloko esithi ‘Nginani Njalo Bekube Sikhathi Sokuphela’ kumagazini lo, amakhasi 10-12, iingaba 5-8.

^ isig. 16 Isigaba 16: Qala isihloko esithi “Akhe Usitjele Bona Izintwezi Zizokwenzeka Nini?” kumagazini lo, amakhasi 7-8, iingaba 14-18.