Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Singakghona Na Ukuhlala Silindile?

Singakghona Na Ukuhlala Silindile?

“Kodwana mina ngiqalelela uSomnini ngethemba, ngilinda uZimami uMsindisami.”MIK. 7:7.

1. Khuyini okungasenza siphele ihliziyo?

NEKUHLONYWA umBuso kaMesiya ngo-1914, iphasi lakaSathana langena emihleni yalo yamaswaphela. Ngebanga lepi ebeyisezulwini, uJesu wamphosa phasi uDeveli namademonakhe ephasinapha. (Funda isAmbulo 12:7-9.) USathana uyazi naye bona “isikhathi sakhe sifitjhani.” (IsAm. 12:12) Nanyana kunjalo sekudlule amatjhumi weminyaka solo kwathoma ‘sikhathi esifitjhaneso,’ begodu abanye bangakhe banghonghoyile ngokuthi imihla yokuphela ithatha isikhathi eside. Njengombana sijamele amagadango kaJehova, inga-kghani sesithoma ukuphela ihliziyo?

2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Ukuphela ihliziyo kungaba yingozi, ngombana kungasenzisa izinto ngamawala. Singahlala njani silindile? Isihlokwesi sizosisiza sikghone ukubekezela, ngokuphendula nasi imibuzo elandelako. (1) Yini esingayifunda ngokuphela ihliziyo esibonelweni somphorofidi uMikha? (2) Ngiziphi izenzakalo ezizokuvela ekupheleni kwesikhathi somlindo esikiswesi? (3) Singakuthokoza njani ukubekezela kwakaJehova?

SIFUNDANI ESIBONELWENI SAKAMIKHA?

3. Emihleni kaMikha, bebunjani ubujamo kwa-Israyeli?

3 Funda uMikha 7:2-6. Umphorofidi kaJehova uMikha wabona ama-Israyeli abogaboga ngokomoya bekwaba sekubuseni kwekosi ekhohlakeleko, iKosi u-Ahazi. UMikha ufanisa ama-Israyeli angakathembeki ‘nomunga’ ‘nesibuya sameva.’ Ngendlela ama-Israyeli ebekhohlakele ngayo bekalimaza nanyana ngubani abasebenzelana naye njengomunga namkha isibuya sameva nesihlaba nanyana ngubani okhamba ngakiso. Ukukhohlakala bekukunengi kangangombana imindeni beyiphadlhuka phakathi. Ngokulemuka ukuthi ukutjhugulula ubujamobu bekuzokufana nokuthela amanzi emhlana wedada, uMikha wathululela isifuba sakhe kuJehova. Ngemva kwalokho walinda ngokubekezela bona uJehova athathe amagadango. UMikha bekamthemba uJehova bona uzokulungisa izinto ngesikhathi saKhe.

4. Ngiziphi iintjhijilo esiqalana nazo?

4 NjengoMikha nathi siphila nabantu abamagovu. Inengi labo libabantu “abangathokoziko, abangakahlanzeki, abanganathando.” (2 Thim. 3:2, 3) Kuyasigandelela ukubona esisebenza nabo, esifunda nabo, nabomakhelwana bazicabangela bona. Ezinye inceku zakaZimu zisebudisini obukhulu. UJesu watjho ukuthi abalandeli bakhe bebazikuphikiswa malunga wemindenabo, wasebenzisa amezwi afana nalawo atjhiwo kuMikha 7:6 bona ahlathulule umphumela wobujamamobu, wathi: “Ngize bona ngizokuraranisa indodana noyise, indodakazi nonina, umalukazana nonosokana. Izitha ezikulu zomuntu izaba ngebekhabo.” (Mat. 10:35, 36) Awazi bona kubuhlungu kangangani ukuhlekwa nokuphikiswa malunga womndeni angakukholelwa kwesikukholweko! Nekungenzeka siqalane nesilingwesi, asingathomi sivumele umndeni bona usigandelele. Kunalokho kwanga singahlala sithembekile begodu sihlale silindele uJehova bona alungise izinto. Nange sibawa isizo laKhe, uzosinikela amandla nokuhlakanipha okuzosenza sikghodlhelelele ubudisobu.

5, 6. UJehova wamvuza njani uMikha, kodwana khuyini uMikha angakhenge akubone?

5 UJehova wamvuza uMikha ngokupheli ihliziyo kwakhe. UMikha wakubona ukufa kwaka-Ahazi nokubusa kwakhe okukhohlakeleko. Wabona nendodana ka-Ahazi, iKosi elungileko uHezekhiya, ifumana ubukhosi, ibuyisela nokukhulekela okucwengileko. Begodu isahlulelo sakaJehova asibikezela ngoMikha ngeSamariya sazaliseka ngesikhathi ama-Asiriya asahlela umbuso wetlhagwini kwa-Israyeli.Mik. 1:6.

6 Nokho, uMikha khenge akubone ukuzaliseka okuzeleko kwesiphorofido uJehova amphefumulela bona asibikezele. Ngokwesibonelo uMikha watlola wathi: “[Emihleni yokuphela, NW] Kuzakufika isikhathi lapha intaba yethempeli lakaSomnini izakunzinza khona esiqongolweni seentaba; izakuphakanyiswa yengamele imibundu yoke, izizwe zoke zizakuhlangana zithi: ‘Nambani sikhambeni senyukeleni entabeni kaSomnini.’ ” (Mik. 4:1, 2) UMikha wahlongakala kusasele iminyaka eminengi bona isiphorofidwesi sizaliseke. Nanyana kunjalo, bekazimisele ukuhlala athembekile kuJehova bekwaba sekufeni, kungakhathaliseki bona bekabhodwe ngibuphi ubujamo. Ngalokho-ke, uMikha watlola: “Ngitjho nanyana izizwe zoke zingathembela kibosingazimu bazo, kodwana thina sizakuthembela kuSomnini uZimethu nini nanini.” (Mik. 4:5) Okwenza uMikha walinda ngokubekezela esikhathini ebesigandelela kangaka kukuthi bekathembele kuJehova bona uzokuzalisa zoke iinthembiso zakhe. Umphorofidi othembekileko loyo bekamthemba uJehova.

7, 8. (a) Kubayini kufanele singalilahli ithemba? (b) Khuyini okungenza bona isikhathi sikhambe msinya?

7 Inga-kghani nathi simthemba ngendlela efanako uJehova? Sinebanga elihle lokumthemba. Emihleni yokuphela iingidigidi zabantu abavela kizozoke iintjhaba neelimi bazokunyukela “entabeni kaSomnini.” Ngitjho nanyana bavela eziweni ezimanaba, bona bathethe ‘iinsabula zabo benza ngazo amalembe wokulima,’ begodu khenge ‘bazibandulele ipi.’ (Mik. 4:3) Qala bona kulilungelo elikhulu kangangani ukubalwa hlangana nabantu bakaJehova abanokuthula!

8 Siyafuna bona uJehova aliqede iphasi elimbeli. Kodwana nesizakubekezela, silinde, kufuze siqale izinto ngendlela uJehova aziqala ngayo. Ubeke ilanga lokugweba woke umuntu ngoJesu Krestu “amkhethileko.” (IzE. 17:31) Kodwana ngaphambi kwalokho, uZimi usanikele abantu isikhathi sokuthola “ilwazi leqiniso,” bese kuthi nebenza ngokuvumelana nelwazelo basindiswe. Maye, qala bona ukuphila kwabantu okuligugu kusengozini kangangani! (Funda 1 Thimothi 2:3, 4.) Nange sihlala simajadu nokusiza abanye bathole ilwazi leqiniso elinembileko ngoZimu, isikhathi esiselekwesi sangaphambi kokufika kwesahlulelo sakaJehova, sizokudlula msinya singasiboni. Isikhathi sizokuphela ngokurhabako. Sifuna ukuthi nesiphelako, siphele khibe thina simajadu nomsebenzi wokutjhumayela!

NGIZIPHI IZENZAKALO EZITJENGISA UKUPHELA KWESIKHATHI ESISILINDELEKO?

9-11. Yokuthoma kwebeThesalonika 5:3 izalisekile na? Hlathulula.

9 Funda 1 Thesalonika 5:1-3. Esikhathini esiseduze esizako, iintjhaba zizokurhwelela zithi “Kunokuthula nokuphepha.” Nasizakusiphaphamela isibikezelwesi kufuze sihlale “siphapheme begodu sihlale siqaqulukile.” (1 Thes. 5:6) Nesifuna ukuhlala siqaqulukile ngokomoya, akhe sibuyekeze kafitjhazana iingemegeme ezisisendlalelo sesibikezelwesi.

10 Ngemva kwezipi zephasi ezimbili, iintjhaba zahlongoza ukuthula. Ngemva kwepi yephasi yokuthoma, kwahlonywa iHlangano yeenTjhabatjhaba, kunethemba lokuthi izakuletha ukuthula. Ngemva kwepi yephasi yesibili, iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko yaba kuphela kwehlangano okunethemba lokuthi izokuletha ukuthula ephasini. Abadosi phambili bezombanganarha nebezekolo bathembele eenhlanganweni ezinjengale bona zilethe ukuthula ebantwini. Ngokwesibonelo, ngo-1986, iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko yabeka umnyaka wokuThula kwePhasi Loke owaba yinto eqakatheke khulu ngesikhatheso. Ngomnyaka loyo, abadosi phambili beentjhaba nebekolo bakhamba bayokuhlangana emzimkhulu weRoma Katolika, e-Assisi, e-Italy, bona kuyokuthandazelwa ukuthula.

11 Nanyana kunjalo, asikho isibikezelo sokuthula namkha sokuphepha esikhe sazalisa isiphorofido esikweyoku-1 Thesalonika 5:3. Kubayini kunjalo? Ngebanga lokuthi ‘ukurhayilwa’ okwenzeka kungakalindelwa akukenzeki.

12. Khuyini esikwaziko ngesibikezelo ‘sokuthula nokuphepha’?

12 Bobani abazokubikezela “ukuthula nokuphepha”? Abadosi phambili beSingabukrestu bazokudlala yiphi indima? Nakubabadosi phambili bezombanganarha bona, bazokubandakanyeka njani esibikezelwenesi? ImiTlolo ayiyiphathi indaba leyo. Esikwaziko kukuthi kungakhathaliseki bona isibikezelweso siqinisekisa kangangani, sizakufana nekhasi lenyoka efileko. Ikambiso yephasi elidaleli izakusolo ilawulwa nguSathana. Iphaseli libole ukubola, begodu lizokuhlala linje. Qala bona kudanisa kangangani-ke nange omunye wethu akholwa mezwi kaSathana la wokukhohlakala, amenze angenele zombanganarha nezekolo zephaseli!

13. Kubayini iingilozi zisabambe imimoya yembhubhiso?

13 Funda isAmbulo 7:1-4. Njengombana sisalindele ukuzaliseka kwesiphorofido esikweyoku-1 Thesalonika 5:3, kuneengilozi ezibambe imimoya erhayilako yesizi namkha iinhlupheko ezikulu. Ziyibambeleni? Ibanga eliyihloko lihlathululwa mpostoli uJwanisi—ukugitjwa ngephawu kwamaswaphela kwabazesiweko, ‘iinceku zakaZimu.’ * Nekuqeda ukubekwa uphawu kokugcina, iingilozi sezingayitjhaphulula imimoya yembhubhiso. Kuzokwenzekani ngemva kwalokho?

14. Khuyini okutjengisa bona isiphetho seBhabhele elikhulu sesitjhidele?

14 IBhabhele elikhulu, umBuso wephasi wekolo yamala, uzokuba nesiphetho esiwufaneleko. Sibona neziga ezitjengisa bona isiphethweso sesiseduze. ‘Abantu, iinqubuthu, izizwe neenlimi’ bazokubhalelwa kuwusiza. (IsAm. 16:12; 17:15-18; 18:7, 8, 21) Eqinisweni, bemithombo yezeendaba sebahlala banghonghoyila ngabadosi phambili bezekolo, lokho kutjengisa bona sebathomile ukungasabasekeli. Nanyana kunjalo abadosi phambili beBhabhele elikhulu abayiboni ingozi ekulu ezako. Abazi bona babethe phasi kwathunya ithuli. Nekuqeda ukubikezelwa ‘ukuthula nokuphepha,’ zombanganarha zakaSathana zizoyihlasela ikolo yamala ziyirhayile. Angekhe isaba khona nangelanga lomhlolo! Kuyinto ehle khulu ukulindela iziga ezinjengalezi bona zenzeke.IsAm. 18:8, 10.

SINGAMTHOKOZA NJANI UZIMU NGOKUBEKEZELA KWAKHE?

15. Kubayini uJehova angakathathi izinto ngamawala?

15 Naphezu kokunyefulwa kwebizo lakhe, uJehova bekasolo alindele isikhathi esifaneleko sokuthatha amagadango. UJehova akafuni bona abantu abaneenhliziyo ezithembekileko babhubhe. (2 Pit. 3:9, 10) Kghani nathi sizizwa ngendlela leyo? Ngaphambi kobana ilanga lakaJehova lifike, singatjengisa bona siyamthokoza ngokwenza ngeendlela ezilandelakwezi.

16, 17. (a) Kubayini kufuze sibe nesifiso sokusiza abapholileko ngokomoya? (b) Kubayini kurhaba kangaka bona abapholileko ngokomoya babuyele kuJehova?

16 Siza abapholileko ngokomoya. UJesu wathi ezulwini bathaba babhembese nekutholakala imvu elahlekileko. (Mat. 18:14; Luk. 15:3-7) Asingabazi bona uJehova ubakhathalela khulu boke abalithandako ibizo lakhe, ngitjho nanyana baphole njalo ngokomoya. Nesisiza abanjalo babuyele ebandleni, siba nomthelela ekuthabiseni uJehova neengilozi.

17 Inga-kghani uphakathi kwalabo abasakhonza uZimu ngetjiseko? Hleze omunye ebandleni lobuKrestu wakulimaza kumbi khulu bewanghala nokuzihlanganisa nehlangano kaJehova. Njengombana sekudlule isikhathi esijana nje, zibuze: ‘Kghani ipilwami seyinomnqopho na kunangaphambili, ngithabe khudlwana? Ngakhutjhwa nguJehova na, namkha ngakhutjhwa mumuntu ongakapheleli? UJehova uZimu wakhe wangilimaza na?’ Esikwaziko kukuthi uhlala asenzela izinto ezihle ngasosoke isikhathi. Ngitjho nanyana singasaphili ngokuvumelana nokuzinikela kwethu, usasivumela bona sithabele zoke izinto ezihle asipha zona. (Jak. 1:16, 17) Bantu bekhethu, ilanga lakaJehova liyeza. Lesi sikhathi sokubuyela ezandleni zakaJehova ezifuthumeleko nebandleni lakhe—okuyindawo ephephe kunazo zoke emihleni yokuphela le.Dut. 33:27; Heb. 10:24, 25.

Abantu bakaJehova benza koke okusemandlenabo bona basize abapholileko ngokomoya babuyele kuJehova (Qala iingaba 16 no-17)

18. Kubayini kufuze sibasekele labo abasidosa phambili?

18 Kufuze sibasekele ngokuthembeka labo abasirholako. NjengoMelusi onethando, uJehova uyasinqophisa asivikele. Ubeke iNdodadakhe bona ibe nguMelusi omKhulu womhlambakhe. (1 Pit. 5:4) Abadala abasemabandleni angaphezu kwe-100 000 belusa umhlambi kaZimu njengombana batlhogomela imvu ngayinye. (IzE. 20:28) Nesibasekela ngokuthembeka labo ababekwe bona basidose phambili, sisuke sitjengisa uJehova noJesu ukuthi siyabathokoza ngakho koke abasenzele khona.

19. Singatjhidelana njani?

19 Asitjhidelaneni omunye komunye. Kutjho ukuthini lokho? Nekwenzeka ibutho elibandulwe kuhle lisahlelwa linaba, amasotja avala iinkhala ezihlangana nawo, okutjho bona ayatjhidelana. Nakenza njalo, enza isivikelo esingangeneki lula. Ngapha noSathana akakazibeki phasi ngokuthuthukisa izinga lokusahlela abantu bakaZimu. Yeke, lesi akusi sikhathi sokobana singhwarane sodwa. Kunalokho, sikhathi sokobana sitjhidelane, siyeqisele amehlo imitjhapho nokungapheleli kwabanye, begodu siyithembe indlela uJehova alawula ngayo.

Lesi sikhathi sokuthi sitjhidelane, sivale iinkhala uSathana namademonakhe abangangena kizo (Qala isigaba 19)

20. Khuyini okufuze sikwenze kwanjesi?

20 Kwanga soke, singahlala silindile ngokomoya. Asihlaleni sisilindile isibikezelo ‘sokuthula nokuphepha’ nokubekwa iphawu kwabakhethiweko kwamaswaphela. Ngemva kwalokho, iingilozi zizokutjhaphulula imimoya yembhubhiso, begodu iBhabhele elikhulu lizokubhujiswa. Njengombana silindele izintwezi bona zenzeke, asisamukeleni isinqophiso esivela kilabo ababekwe njengabadosiphambili behlangano kaZimu. Asivaleni iinkhala uDeveli namademonakhe abangangena kizo ngokobana sitjhidelane! Lesi sikhathi sokulalela isikhuthazo somrhubi nakathi: “Qinani, ihliziywenu ibe nesibindi nina noke eniqalelele uSomnini.”—Rhu. 31:25 [31:24, NW].

^ isig. 13 Newufuna ukwazi umahluko hlangana kokubekwa kwephawu kwabazesiweko nekubekeni iphawu kwamaswaphela, qala ISithalasokulinda sakaJanabari 1, 2007, amakhasi 30-31.