Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iimbuzo Emine Emalungana Nesiphelo Iyaphendulwa

Iimbuzo Emine Emalungana Nesiphelo Iyaphendulwa

Iimbuzo Emine Emalungana Nesiphelo Iyaphendulwa

UJESU KRESTU wabikezela bona ngesikhathi esizako, [‘ukuphela kuzokufika,’ NW.] Nekahlathulula isikhatheso wathi: ‘Ngombana iintlayiseko ngesikhatheso zizabe zizimbi khulu kunekhe zaba khona, kusukela ekuthomeni kwephasi kufikela namhlanjesi, namtjhana kuzakhe kube khona enye into efana nayo godu.’—Matewu 24:14, 21.

Iinkulumo zakaJesu malungana nesiphelo, nezinye iindinyana zeBhayibhili ezikhuluma ngendaba le ziphakamisa iimbuzo eminengi eqakathekileko. Kubayini ungavuli iBhayibhilakho ufunde lokho ekutjhoko ukuphendula iimbuzo leyo?

1 Khuyini Ezokuphela?

IBhayibhili ayifundisi bona iphasi ngokwalo lizokutjhatjalaliswa. Umrhalani watlola: “[UZimu] ujamise iphasi phezu kwesisekelo salo, angeze belatjhidiswa.” (AmaRhalani 104:5) Godu iBhayibhili ayifundisi bona koke okuphilako ephasini kuzokutjhatjalaliswa ngokutjhiswa. (Isaya 45:18) UJesu ngokwakhe watjengisa bona abanye abantu bazokuphuluswa esiphelweni. (Matewu 24:21, 22) Khuyini-ke iBhayibhili ethi izokuphela?

Aborhulumende babantu ababhalelwako bazokupheliswa. UZimu waphefumulela umporofidi uDanyela bona atlole: “UZimu wezulwini uzokubeka umbuso ongekhe watjhatjalaliswa. Umbuso loyo ngekhe udluliselwe kwabanye abantu. Uzokusila yoke iimbuso le, begodu wona uzokuhlala ngokungapheliko.”—Danyela 2:44.

Ipi nokusilaphazeka kuzokuphela. Ukuhlathulula lokho uZimu azokwenza, iRhalani 46:9 lithi: ‘Uthulisa izipi ephasini lokana; uphokghoza imisubela, atjhuke imikhondo, aphosele amakhande ngemlilweni.’ Godu iBhayibhili ifundisa bona uZimu ‘uzokubhubhisa labo ababhubhisa iphasi.’—ISambulo 11:18.

Ubulelesi nokungalungi kuzokuphela. ILizwi lakaZimu liyathembisa: “Abalungileko bazokuhlala ephasini, nabangasolekiko bazokusala kilo. Malungana nabambi, bazokuquntwa ephasini; abangakathembeki, bazokusitjhulwa kilo.”—Iziyema 2:21, 22.

2 Siyokufika Nini Isiphelo?

UJehova uZimu ubeke “isikhathi” sokuqeda ubumbi nokujamisa urhulumende woMbuso wakhe. (Markosi 13:33) Kodwana iBhayibhili itjengisa bona angekhe sakwazi ukubala ilanga lesiphelo ngokunqophileko. UJesu wathi: “Akakho noyedwa, owaziko bona isukwelo nesikhathi kuzafika nini, ngitjho neengilozi ezisezulwini azazi, nayo iNdodana ayazi; nguBaba kwaphela owaziko.” (Matewu 24:36) Nokho, uJesu nabafundi bakhe babikezela bona izinto ephasini zizokuba njani ngaphambi kobana uZimu alethe isiphelo. Nekwenzeka zoke izehlakalo ezilandelako ngesikhathi esisodwa ephasini loke, lokho kutjengisa bona isiphelo sitjhidele.

Kwenzeka amatjhuguluko amakhulu kwezombanganarha, zebhoduluko nezehlalo ngendlela angakhenge enzeke ngayo ngaphambilini. Ekuphenduleni iimbuzo yabafundi bakhe emalungana nesiphelo, uJesu wathi: “Ngombana iintjhaba zizavukelana, nemibuso izavukelana, kuzaba nendlala nokuzamazama kwephasi, eendaweni ezahlukeneko. Lokhu kuzafana nesihlabi sokuthoma sokubeletha umntwana.” (Markosi 13:8) Umpostoli uPowula watlola: “Ngemihla yokuphela kofika iinkhathi ezibudisi kwamambala. Abantu bayorhubhela ngeenkhwanyeni zabo, bayorhuluphela imali, bazikhukhumeze, bazigqaje, bahlambalaze, banyaze abazali babo. Kuzaba khona abangathokozi bangabi nandaba nalokho okucwengileko, kube khona abanganathando, nabangavumi ukubuyisana, kube khona nabahlebako, nabangakgoni ukuzibamba, nabagebengako, nabahloya okuhle. Kuyoba khona abakgaphela abanye, nabawalazelako, nabazikganisako, nabathanda injabulo kunobanyana bathande uZimu.”—2 KuThimothi 3:1-5.

Ijima lephasi loke lokutjhumayela ngeenlimi ezinengi lithomile. UJesu wathi: “Iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu zizatjhunyayelwa ephasini loke, kube bufakazi eentjhabeni zoke ngemva kwalokho ukuphela kuzokufika.”—Matewu 24:14.

3 Khuyini Ezokulandela Isiphelo?

IBhayibhili ayifundisi bona boke abantu abalungileko bazokuthathwa ephasini bonyana bayokuphila ngokungapheliko ezulwini. Kunalokho, uJesu wafundisa bona umnqopho kaZimu wokuthoma ngesintu uzokuzaliseka. Wathi: “Banetjhudu abazithobileko, ngombana bazakudla ilifa lephasi.” (Matewu 5:5; 6:9, 10) Kilabo abahlongakala ngaphambi kokuphela kwephasi, iBhayibhili ibathembisa ngevuko lesikhathi esizako. (Jobhi 14:14, 15; Jwanisi 5:28, 29) Khuyini ezokulandela isiphelo?

Asezulwini, uJesu uzokubusa njengeKosi yoMbuso kaZimu. “Ngaragela phambili ngiqalile eembonweni yebusuku, qala lapha! emafwini wezulwini kusiza onjengendodana yomuntu; [uJesu ovusiweko] koMdala wamaLanga [uJehova uZimu] wanikelwa ilungelo, bamtjhideza phambi Kwakhe. Kuye [uJesu] wanikelwa ububusi nesithunzi nombuso, bonyana abantu, iinqhema zeentjhaba neenlimi zoke bona zimkhonze. Ububusi bakhe buhlala bekube nini nanini abuzokudlula, nombuswakhe awuzukutjhatjalaliswa.”—Danyela 7:13, 14; Luka 1:31, 32; Jwanisi 3:13-16.

Ababuswa Mbuso kaZimu bazokuthabela ipilo epheleleko, ukuvikeleka okungapheliko, nokuphila bekube nini nanini. Umporofidi u-Isaya watlola wathi: “Ngokuqinisekileko bazokwakha izindlu bahlale kizo; bazokutjala isimu yamadribe badle iinthelo zayo. Angekhe bakhe kuhlale omunye; ngekhe batjale kudle omunye.” (Isaya 65:21-23) Malungana nesikhatheso umpostoli uJwanisi watlola: “Indlu ecwengileko yakaZimu seyihlangana nabantu. Uyohlala nabo abe nguZimu wabo. Uzobesula zoke iinyembezi emehlweni wabo. Ukufa angekhe kusaba khona, nokulila nobuhlungu ngekhe kusaba khona, ngombana izinto zokuthoma zidlulile.”—ISambulo 21:3, 4.

4 Kufuze Wenzeni Bona Uphuluke Esiphelweni?

Umpostoli uPowula wavuma bona labo abaphila ngesikhathi sokuphela bazowunyefula umbono wokobana uZimu uzokungenela eendabeni zabantu aqede ubumbi ephasini. (2 KaPitrosi 3:3, 4) Ngitjho namtjhana kunjalo, uPitrosi ukhuthaza labo abaphila namhlanjesi bona bathathe amagadango alandelako.

Funda emlandweni. UPitrosi watlola: “UZimu akazange alirhawukele iphasi lendulo kodwana wamlonda uNuwa, umtjhumayeli wokulunga, kanye nabanye abakhombako, ngesikhathi nakaletha ikukhulamungu ephasinapha kilabo abangamesabiko uZimu.” (2 KaPitrosi 2:5) Malungana nabanyefulako, uPitrosi wathi: “Yeke bathanda ukukhohlwa bona amazulu bekavele akhona endulo, nokobana uZimu wakhuluma ngelizwi lakhe, kwabunjwa iphasi ngemanzini, laba ngaphakathi kwamanzi. Iphaselo ebelikhona labhujiswa ngamanzi wekukhulamungu. Kodwana ngelizwelo izulu nephasi * okukhona gadesi kubekelwe umlilo ngesuku lokwahlulelwa, lapho kuyobhujiswa khona abangamesabiko uZimu.”—2 KaPitrosi 3:5-7.

Phila ngokuvumelana neemthetho kaZimu yokuziphatha. Malungana nalabo abafisa ukuphuluka esiphelweni, uPitrosi watlola bona bazokwenza “izenzo ezicwengileko zokuziphatha nemisebenzi yokuziphatha kokuhlonipha uZimu.” (2 KaPitrosi 3:11, NW) Tjheja bona uPitrosi ugandelela “izenzo ezicwengileko zokuziphatha” begodu “nemisebenzi yokuziphatha kokuhlonipha uZimu.” Ngalokho-ke, kubandakanyeke okunengi kunokuzenza ngasuthi unekholo namtjhana ukulinga ngomzuzu wokugcina ukuba nobuhlobo noZimu.

Ngokunqophileko ngiziphi izenzo nemisebenzi uZimu ayamukelako? Kubayini ungamadanisi lokho okwaziko nalokho okufundiswa yiBhayibhili ngendaba le? AboFakazi BakaJehova bangakuthabela ukukurhelebha. Babawe bona bakutjengise eBhayibhilinakho isisekelo seempendulo zabo. Ukwenza njalo kungakurhelebha bona uqale ingomuso ngesibindi nokuqiniseka, naphezu kwezinto ezibangela ukusaba ezisibhodileko namhlanjesi.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 19 La uPitrosi uqalise ephasini elingokomfanekiso. Ngokufanako, umtloli weBhayibhili uMosisi wakhuluma ngephasi ngendlela engokomfanekiso. Watlola: “Iphasi loke laragela phambili likhuluma ilimi elilodwa.” (Genesisi 11:1) Njengombana iphasi lamambala lingakhulumi ‘ngelimi linye,’ akusiliphasi lamambala elizokutjhatjalaliswa. Kunalokho, njengombana uPitrosi atjengisa, babantu abangakalungi abazokutjhatjalaliswa.

[Umkhangiso osekhasini 7]

Iphasi ngeze liphele, kodwana abalonakalisako bazokutjhatjalaliswa