Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Umoya Ocwengileko Waberega Ekubumbeni!

Umoya Ocwengileko Waberega Ekubumbeni!

Umoya Ocwengileko Waberega Ekubumbeni!

“Ngelizwi lakaJehova amazulu ngokwawo abunjwa, nawo woke amabuthwawo ngomoya womlomakhe.”—RHA. 33:6.

1, 2. (a) Ilwazi labantu ngamazulu nephasi lande njani ngokukhamba kwesikhathi? (b) Ngimuphi umbuzo ofuna ipendulo?

NGO-1905 usosayensi odumileko u-Albert Einstein nezinye izazi ezinengi zesayensi bebakholelwa bona indawo yoke inomthala owodwa—i-Milky Way yethu. Qala bona bebangabutjheji kangangani ubukhulu bendawo yoke! Kwanje kucatjangwa bona endaweni yoke kunemithala yeenkwekwezi engaphezu kweengidigidi ezili-100, eminye yayo ineengidigidi zeenkwekwezi. Njengombana kwenziwa ama-telescope anamandla ngokungeziweko ephasini nofana enzelwa bona alibhode, inani lemithala eyaziwako liragela phambili landa.

2 Njengombana ngo-1905 ilwazi lesayensi ngamazulu belilincani, kungokufanako nangelwazi ngephasi. Kuliqiniso, abantu egade baphila emakhulwini weemnyaka adlulileko bebanelwazi elinengi ukudlula abokhokho babo. Nokho, namhlanjesi, ubuhle nokurarana kokuphila neendlela iphasi elikusekela ngayo kuzwisiseka bhedere kunangesikhatheso. Akunakuzaza bona eemnyakeni ezako sizokufunda okunengi ngamazulu nangephasi. Kodwana kuqakathekile ukubuza, Koke lokhu kwaba khona njani kwasekuthomeni? Ipendulo yombuzo loyo ingaziwa kwaphela ngombana uMbumbi usembulele yona ngeMitlolo eCwengileko.

Ikarisomraro Yokubumba

3, 4. UZimu wayibumba njani indawo yoke, begodu umberegwakhe umphazimulisa njani?

3 Bona indawo yoke yaba khona njani kuhlathululwe emezwini weBhayibhili wokuthoma: “Ekuthomeni uZimu wabumba amazulu nephasi.” (Gen. 1:1) Athoma ngokungekho, uJehova waberegisa umoya ocwengileko—amandlakhe aberegako—ukubumba amazulu abonakalako, iphasi nakho koke okukiyo yoke indawo. Ikutani yobukghwari iberegisa izandla zayo namathulusu ukwenza izinto, kodwana uZimu wathumela umoya ocwengileko ukwenza umberegwakhe omkhulu.

4 Ngokomfanekiso, iMitlolo iqalisa emoyeni ocwengileko ‘njengomuno’ kaZimu. (Luka 11:20; Mat. 12:28, NW) “Akwenzileko”—lokho uJehova akubumbe ngomoyakhe ocwengileko—kumlethela iphazimulo ekulu. Umrhubi uDavidi wabhina wathi: “Isibhakabhaka siyiveza ngokudarhileko iphazimulo kaZimu! Sitjengisa ngokusetatawuleni akwenzileko!” (Rha. 19:1) Kwamambala, indalo ebonakalako inikela ubufakazi bamandla amakhulu womoya kaZimu ocwengileko. (Rom. 1:20) Ikwenza njani lokho?

Amandla KaZimu Anganamkhawulo

5. Fanekisa amandla wokubumba womoya ocwengileko kaJehova.

5 Indalo yoke ekulu ngokungacabangekiko inikela ubufakazi bokobana amandla kaJehova awapheli. (Funda u-Isaya 40:26.) Isayensi yagadesi iyazi bona into ingatjhugululwa ibe mamandla namandla abe yinto. Ilanga, eliyikwekwezi lisinikela isibonelo sento etjhugululwa ibe mamandla. Umzuzwana ngamunye, ilanga litjhugulula izinto ezinobudisi obungaba mathani aziingidi ezine zibe mkhanyo neminye iimhlobo yamandla womkhanyo. Ingcenyana encani yamandla layo efikelela kithi, yanele ukusekela ukuphila ephasini. Kusepakameni bona bekutlhogeka amandla amakhulu ukubumba ingasi ilanga kwaphela kodwana nazo zoke ezinye iingidigidi zeenkwekwezi. UJehova unawo amandla ebekatlhogeka—begodu unadlula layo.

6, 7. (a) Kubayini singathi uZimu waberegisa umoyakhe ocwengileko ngendlela ehlelekileko? (b) Khuyini etjengisa bona indawo yoke khenge ibe khona ngengozi?

6 Sibhodwe bufakazi bokobana uZimu waberegisa umoyakhe ocwengileko ngendlela ehleleleke khulu. Ukufanisa lokho: Akhe sithi uphethe ibhoksi elineembholo ezineembala ehlukahlukeneko. Ukhuhluza ibhoksi, uhlanganise iimbholo. Bese uzikghuthulela phasi. Ungalindela bona iimbholwezo zibuthelelane ngokweembala yazo—ezihlaza ndawonye, ezisarulani ndawonye nezinye ngokufanako? Awa, angeze! Izinto ezenzeka kungakahlelwa zivame ukuba nomphumela ongakahleleki. Leli liqiniso elamukelekako ngendawo yoke. *

7 Nokho, nesiqala ezulwini ngamehlwethu nange-telescope, khuyini esiyibonako? Sibona ubukhulu nokuhleleka kwemithala yeenkwekwezi, iinkwekwezi namaplanethi, koke kukhamba ngendlela enembe kwamambala. Lokhu ngeze kube mphumela wokuzenzakalela kwezinto namtjhana wezenzo ezingakalawulwa. Ngalokho-ke, kufuze sibuze, Ngimaphi amandla aberegiswa ekuthomeni ukwenza indawethu ehlelekileko? Thina bantu angeze sakghona ukwazi amandla layo ngokuhlola kwesayensi kwaphela. Nokho, iBhayibhili iwaveza njengomoya kaZimu ocwengileko, amandla amakhulu ukuwadlula woke endaweni yoke. Umrhubi wabhina: “Ngelizwi lakaJehova amazulu ngokwawo abunjwa, nawo woke amabuthwawo ngomoya womlomakhe.” (Rha. 33:6) Ngamehlwethu, singabona ingcenye encani kwaphela ‘yebutho’ leenkwekwezi nesiqala esibhakabhakeni ebusuku!

Umoya Ocwengileko Nephasi

8. Eqinisweni, kungangani esikwaziko ngeemsebenzi kaJehova?

8 Esikwaziko nje ngemvelo kuncani khulu nekumadaniswa nalokho okusafanelwe kufundwe. Malungana nobuncani belwazi lethu ngeemsebenzi kaZimu yokubumba, kunjengombana indoda ethembekileko uJobhi yatjho: “Qala! Lezi ziinquqwana zeemsebenzi yakhe, begodu qala bona sizwe amahlebezi wendaba malungana naye!” (Job. 26:14) Emakhulwini weemnyaka alandelako, iKosi uSolomoni, umtjheji wendalo kaJehova ohlakaniphileko, wathi: “Koke [uZimu] ukwenze kwaba kuhle ngesikhathi sakho. Ufake ngitjho nobuphakade eenhliziyweni zabo, bona isintu singeze sayazi iimsebenzi uZimu weqiniso ayenzileko kusukela ekuthomeni bekube sekupheleni.”—Mtj. 3:11; 8:17.

9, 10. UZimu wasebenzisani ukubumba iphasi, begodu ngiziphi ezinye izinto ezenzeka hlangana namalanga amathathu wokuthoma wokubumba?

9 Nokho, uJehova wambule imininingwana eqakathekileko ngeemsebenzakhe. Isibonelo, iMitlolo isitjela bona umoya kaZimu gade umajadujadu ephasini iimnyaka eemnengi edlulileko. (Funda uGenesisi 1:2.) Ngesikhatheso, gade ingekho indawo eyomileko, ukukhanya, begodu kubonakala kwanga nomoya ophefumulwako nawo gade ungekho ephasini.

10 IBhayibhili iragela phambili ihlathulula ngalokho uZimu akwenza hlangana nomlandelande wamalanga wokubumba. La, akusimalanga anama-awara ama-24, kodwana sikhathi eside esihlukaniswa ngezenzakalo eziqakathekileko. Ngelanga lokuthoma lokubumba, uJehova wenza bona ukukhanya kuthome ukubonakala ephasini. Ikambiso leyo beyizokuphela ilanga nenyanga nesele zibonakala ephasini. (Gen. 1:3, 14) Ngelanga lesibili, isibhakabhaka sathoma ukwakheka. (Gen. 1:6) Ngemva kwalokho iphasi laba namanzi, ukukhanya, nomoya, kodwana linganayo indawo eyomileko. Ekuthomeni kwelanga lesithathu lokubumba, uJehova wasebenzisa umoyakhe ocwengileko ukuveza indawo eyomileko, mhlamunye asebenzisa amandla wemvelo wephasi ngokwalo ukusunduza iinarhakazi bona zivele elwandle egade ligubuzese iphasi loke. (Gen. 1:9) Bekusazokwenzeka ezinye izinto ezirarako ngelanga lesithathu nangamanye amalanga wokubumba alandelako.

Umoya Ocwengileko Neembunjwa Eziphilako

11. Yini etjengiswa burhanyarhanya, ukubumbeka, nobuhle bezinto eziphilako?

11 Umoya kaZimu godu waveza imisebenzi ehleleke khulu yezinto eziphilako. Ngomoya wakhe ocwengileko, hlangana nelanga lokubumba lesithathu ukuya kwelesithandathu, uZimu wabumba imihlobohlobo erarako yeentjalo neenlwana. (Gen. 1:11, 20-25) Ngalokho, izinto eziphilako ziziimbonelo ezinganakubalwa zoburhanyarhanya, ukubumbeka, nobuhle obutjengisa umklamo osezingeni eliphezulu ukuwadlula woke.

12. (a) Uyini umsebenzi we-DNA? (b) Yini okufuze siyifunde ekurageleni phambili kwe-DNA isebenza ngokuphumelelako?

12 Cabanga nge-DNA (deoxyribonucleic acid), enye yeenkambiso zamakhemikhali ebandakanyekako ekudlulisweni kwezakhi zefuzo zezinto eziphilako ukusuka kwesinye isizukulwana kuya kwesinye. Zoke izinto eziphilako ephasini—kuhlanganise nezincani khulu, utjani, iindlovu, imikhomo, nabantu—zanda zisebenzisa i-DNA. Ngitjho nanyana iimbunjwa zephasi zihluke khulu, ikhowudu elawula ifuzo ayitjhuguluki begodu ibulunge umahluko phakathi kweemhlobo esisekelo yezinto eziphilako iimnyaka eemnengi. Ngokomqopho kaJehova uZimu, izinto eziphilako ezihlukahlukeneko ephasini ziragela phambili zenza iimsebenzi yazo elungiselelweni elirarako lokutjhebisana kwezinto eziphilako. (Rha. 139:16) Ilungiselelo eliphumelela khulweli nelihlophisekileko, linikela obunye ubufakazi bokobana indalo iimsebenzi ‘womuno’ kaZimu namtjhana umoya ocwengileko.

Ivuthondaba Yomsebenzi Wokubumba Ephasini

13. UZimu wambumba njani umuntu?

13 Ngemva kobana kudlule isikhathi eside uZimu enze izinto eziphilako nezingaphiliko ezinengi khulu, iphasi belingasese ‘ngelinganabujamo neenzibi.’ Nokho, uJehova bekangakaqedi ukusebenzisa umoyakhe ekubumbeni. Bekasazokuveza isibunjwa sakhe sephasini esizidlula zoke. Ekupheleni kwelanga lokubumba lesithandathu, uZimu wabumba umuntu. Wakwenza njani lokho uJehova? Ngokusebenzisa umoyakhe ocwengileko nezakhi zephasi.—Gen. 2:7.

14. Ngiyiphi indlela eqakathekileko abantu abahluke ngayo eenlwaneni?

14 UGenesisi 1:27 uthi: “UZimu wabumba umuntu ngomfanekiswakhe, ngomfanekiso kaZimu wambumba; wababumba kwaba ngomduna nomsikazi.” Ukwenziwa ngomfanekiso kaZimu kutjho bona uJehova usibumbe saba nekghono lokutjengisa ithando, lokuzenzela iinqunto, nokwakha ubuhlobo bomuntu mathupha noMbumbi wethu. Ngikho ubuchopho bethu buhluke khulu kwebeenlwana. Ngokunqophileko, uJehova watlama ubuchopho bomuntu bona singaragela phambili sithabela ukufunda ngaye nangeemsebenzakhe bekube nini nanini.

15. Ngiliphi ithemba ebelibekwe ku-Adamu no-Efa?

15 Ekuthomeni komuntu, uZimu wanikela u-Adamu no-Efa umkakhe, iphasi nazo zoke izinto ezikilo ezikarisako bona bazifunde begodu bazithabele. (Gen. 1:28) UJehova wabapha ukudla okwaneleko nekhaya eliyiparadeyisi. Bebanethuba lokuphila ngokungapheliko nokuba babelethi abathandekako beengidi zenzalo epheleleko. Nokho, izinto akhenge zikhambe ngendlela leyo.

Ukutjheja Indima Yomoya Ocwengileko

16. Naphezu kokuhlubuka kwabantu bokuthoma, ngiliphi ithemba esinalo?

16 Kunokobana bathabele ukulalela uMbumbi wabo, u-Adamu no-Efa ngoburhamaru bahlubuka. Boke abantu abanesono yinzalo yabo begodu ngikho batlhaga. Kodwana iBhayibhili iyahlathulula bona uZimu uzowulungisa njani umonakalo owabangelwa sisono sababelethi bethu bokuthoma. IMitlolo godu itjengisa bona uJehova uzokuzalisa umnqophwakhe wekuthomeni. Iphasi lizokuba yiparadeyisi elizele abantu abathabileko, abaphilileko nababusiswe ngokuphila okungapheliko. (Gen. 3:15) Ukubulunga ikholo ethembeni elikhuthazakweli, sitlhoga irhelebho lomoya kaZimu ocwengileko.

17. Ngikuphi ukucabanga okufuze sikubalekele?

17 Kufuze sithandazele umoya ocwengileko kuJehova. (Luka 11:13) Ukwenza njalo kuzosirhelebha bona siqinise ithemba lethu lokobana indalo msebenzi wesandla sakaZimu. Namhlanje, kunesibalo esanda msinyana sabantu abangakholelwa kuZimu nefundiso emamala erhatjhwako yokuzitjhugulukela kwemvelo esame emtjhaphweni nemabangeni anganasisekelo. Akukafuzi sivumele ukucabanga okumamala okwandilekokhu bona kusiraranise namtjhana kusithuse. Woke amaKrestu kufuze azilungiselele ukwala ukuhlasela okunjalo nokugandelelwa ziintanga okukhambisana nakho.—Funda KwebeKholose 2:8.

18. Nesicabangela isithomo sendawo yoke nabantu, kubayini kungaba budlhayela ukubekela uMbumbi ohlakaniphileko eqadi?

18 Ikholo eBhayibhilini nakuZimu nakanjani lizokuqiniswa kuhlahluba ubufakazi bendalo ngokuthembeka. Nebacabangisisa ngesithomo sendawo yoke nabantu, abanengi bacabanga bona akunangqondo ukukholelwa kunanyana ngimaphi amandla ngaphandle kwawendawo yoke ebonakalako bona gade abandakanyekile ekubumbeni indawo yoke. Nokho nengabe bekufuze siyibeke ngendlela leyo indaba le, besizabe singacabangeli boke ubufakazi ngokungakhethi. Ngaphezu kwalokho, sizabe sitjhalazelela ukuhleleka okubonakalako kokuba khona kweembunjwa ‘ezinganasibalo’ okunomnqopho. (Job. 9:10; Rha. 104:25) NjengamaKrestu, siyaqiniseka bona amandla asebenzako abandakanyeka ekubumbeni bekumumoya ocwengileko ngaphasi kwesinqophiso sakaJehova esihlakaniphileko.

Umoya Ocwengileko Nekholo Lethu KuZimu

19. Khuyini ekunikela ubufakazi bokuba khona kwakaZimu nokusebenza komoyakhe ocwengileko?

19 Akukafuzi sazi yoke into ngendalo bona sibe nekholo nethando kuZimu begodu simhloniphe ngokudephileko. Njengobungani nomuntu, ikholo kuJehova lisekelwe kokungaphezu kokwazi okuthileko ngaye kwaphela. Njengombana ubuhlobo hlangana nabangani bukhula nebaragela phambili bazana ngcono, ikholo lethu kuZimu liyakhula njengombana sifunda ngaye. Liqiniso, ukuba khona kwakhe sikubona nekaphendula imithandazo yethu begodu sitjheja nemiphumela emihle yokusebenzisa iinkambisolawulo zakhe ekuphileni kwethu. Sitjhidela khulu kuJehova njengombana sibona ubufakazi obandako bokobana unqophisa amagadangwethu, uyasivikela, ubusisa imizamwethu ekonzwenakhe begodu usipha nezinto esizitlhogako. Koke lokhu kunikela ubufakazi obunamandla bokuba khona kwakaZimu nokusebenza komoyakhe ocwengileko.

20. (a) Kubayini uZimu abumba indawo yoke nabantu? (b) Uzokuba yini umphumela wokuragela phambili ulandela isinqophiso somoya kaZimu ocwengileko?

20 IBhayibhili isibonelo esiveleleko sokusebenzisa kwakaJehova amandlakhe asebenzako ngombana abatloli bayo ‘bakhuluma okungekwakaZimu, baragwa mumoya ocwengileko.’ (2 Pit. 1:21) Ukufundisisa iMitlolo kungakha ikholo lethu kuZimu njengaloyo obumbe zoke izinto. (ISam. 4:11) UJehova waba Mbumbi njengesibonakaliso sethando lakhe elikarisako. (1 Jwa. 4:8) Ngalokho, asenze koke esingakwenza ukurhelebha abanye bona bafunde ngoMngani noBabethu wezulwini onethando. Nesiragela phambili sinqotjhiswa mumoya kaZimu, sizokuba nelungelo lokufunda ngaye ngokungapheliko. (Gal. 5:16, 25) Kwanga ngamunye wethu angaragela phambili afunda ngoJehova nemisebenzakhe emikhulu begodu sitjengise emaphilwenethu ithando elinganamkhawulo asitjengisa lona nekasebenzisa umoyakhe ukubumba amazulu, iphasi nabantu.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 6 Qala amakhasi-24 no 25 wencwadi ethi, Is There a Creator Who Cares About You?

Ungahlathulula?

• Ukuba khona kwamazulu nephasi kusifundisani ngokusebenzisa kwakaZimu umoya ocwengileko?

• Ukwenziwa ngomfanekiso kaZimu kusinikela waphi amathuba?

• Kubayini kufuze sihlahlube ubufakazi bendalo?

• Ubuhlobo bethu noJehova bungakhula ngaziphi iindlela?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 15]

Indlela amazulu nephasi okuhleleke ngayo kusifundisani ngendalo?

[Umthombo]

Stars: Anglo-Australian Observatory/David Malin Images

[Iinthombe ekhasini 16]

I-DNA iqakatheke ngani kizo zoke iintwezi?

[Isithombe ekhasini 18]

Uzimisele ukuvikela ikholo lakho?