Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kusebentise Kahle Kungashadi Kwakho

Kusebentise Kahle Kungashadi Kwakho

‘Lowo longakhona kukutfolela indzawo akakutfolele indzawo.’​—MAT. 19:12NW.

1, 2. (a) Jesu, Pawula, kanye nalabanye bebakutsatsa njani kungashadi? (b) Kungani labanye bangase bangakutsatsi njengesipho kungashadi?

 ASINGABATI kutsi umshado ungulesinye setipho letiligugu Nkulunkulu latiphe bantfu. (Taga 19:14) Nanobe kunjalo, emaKhristu lamanyenti langakashadi nawo ajabulela kuphila lokuhle nalokwenetisako. Harold, umzalwane loneminyaka lengu-95 budzala longazange ashade, utsi: “Ngisho nobe ngikujabulela kuba nalabanye bantfu kanye nekungenisa tihambi, nangingedvwana angitiva nginesitunge. Kungashiwo kufanele kutsi ngiphiwe sipho sekungashadi.”

2 Jesu Khristu kanye nemphostoli Pawula batsi kungashadi kusipho lesivela kuNkulunkulu, njengobe nemshado unjalo. (Fundza Matewu 19:11, 12; 1 Khorinte 7:7.) Kuliciniso kutsi akusibo bonkhe bantfu labangakashadi labatikhetsela kuba njalo. Ngaletinye tikhatsi, timo tenta kutsi kube matima kutfola umuntfu lofanele longashada naye. Ngemuva kweminyaka leminyenti bashadile, labanye batitfola babodvwana ngesizatfu sekudivosa nobe kufa kwemuntfu labebashade naye. Kodvwa-ke, kungashadi kusipho ngamuphi umcondvo? EmaKhristu langakashadi angakusebentisa njani ngekuhlakanipha kungashadi kwawo?

Sipho Lesikhetsekile

3. Ngutiphi tinzuzo emaKhristu langakashadi lavame kutijabulela?

3 Etikhatsini letinyenti, umuntfu longakashadi uba nesikhatsi kanye nenkhululeko leyengetiwe kunemuntfu loshadile. (1 Khor. 7:32-35) Leti tinzuzo letikhetsekile letingamenta akwati kwandzisa umsebenti wakhe, akhule ekutsandzeni labanye, futsi asondzelane naJehova. Ngaleso sizatfu, emaKhristu lamanyenti aye aticaphela tinzuzo tekungashadi futsi akhetsa ‘kukutfolela indzawo,’ mhlawumbe sikhashana lesitsite. Kungenteka kutsi labanye bebangakahleli kutsi bahlale bangakashadi, kodvwa tatsi natishintja timo tabo, batihlolisisa ngemthandazo futsi bacaphela kutsi ngelusito lwaJehova nabo basengayitfola injabulo. Ngako-ke, batemukela timo tabo letishintjile futsi bakutfolela indzawo kungashadi.​—1 Khor. 7:37, 38.

4. Kungani emaKhristu langakashadi angatfola injabulo emsebentini waNkulunkulu?

4 EmaKhristu langakashadi ayati kutsi kwemukeleka kuJehova nobe enhlanganweni yakhe akuyi ngekutsi ushadile nobe cha. Nkulunkulu usitsandza sonkhe. (Mat. 10:29-31) Kute umuntfu nobe intfo letsite lengasehlukanisa nelutsandvo lwakhe. (Rom. 8:38, 39) Ngisho nobe sishadile nobe cha, sinato tonkhe tizatfu tekujabula emsebentini waNkulunkulu.

5. Yini ledzingekako kute utfole yonkhe imivuzo yekungashadi?

5 Njengetipho letifanana nelikhono lemculo nobe letemidlalo, kudzingeka umetamo kute sipho sekungashadi sisetjentiswe kahle. Ngako-ke, emaKhristu langakashadi​—kungaba bazalwane nobe bodzadze, labasebasha nobe labakhulile, labatikhetsele nobe labentiwe timo—​bangasisebentisa njani ngekuhlakanipha lesipho? Asesihlole letinye tibonelo letikhutsatako tasebandleni lemaKhristu ekucala, bese sibona loko lesingakufundza kuto.

Kuba Ngulongakashadi Ebusheni Bakho

6, 7. (a) Ngumuphi umsebenti lowawentiwa ngemadvodzakati aFiliphu? (b) Thimothi wakusebentisa kahle ngatiphi tindlela kungashadi kwakhe, futsi wabusiswa njani ngekulungela kukhonta ebusheni bakhe?

6 Umvangeli longuFiliphu abenemadvodzakati lamane labetintfombi ntfo, futsi nawo abenenshisekelo ngelivangeli njengaye. (Imis. 21:8, 9) Kuphrofetha bekungulesinye sipho lesisimangaliso semoya longcwele, futsi letintfombi tasisebentisa kahle, tigcwalisa loko lokushiwo nguJoweli 2:28, 29.

7 Thimothi abelijaha lelasisebentisa kahle sipho sekungashadi. Kusukela ebuntfwaneni, make wakhe Yunisi, kanye nagogo wakhe Lowisi, bamfundzisa “imiBhalo lengcwele.” (2 Thim. 1:5; 3:14, 15) Kungenteka kutsi bate baba ngemaKhristu ngesikhatsi Pawula avakasha kwekucala eListra, lokulidolobha lakubo, cishe nga-47 C.E. Ngemuva kweminyaka lemibili, ngesikhatsi Pawula avakasha kwesibili, kungenteka kutsi Thimothi abesasondzela nobe asandza kwendlula eminyakeni lengu-20. Ngisho nobe abesemncane futsi amusha ecinisweni, labadzala baseListra nase-Ikhoniyumi lebeyakhelene nabo, ‘bamncoma.’ (Imis. 16:1, 2) Ngako Pawula wacela Thimothi kutsi ahambe naye. (1 Thim. 1:18; 4:14) Angeke siphetse ngekutsi Thimothi wagcine angakashadi kuphila kwakhe konkhe. Nanobe kunjalo, siyati kutsi njengelijaha, wasemukela ngenjabulo sicelo saPawula, futsi eminyakeni leminyenti leyalandzela, wajabulela kukhonta njengesitfunywa selivangeli nembonisi longakashadi.​—Fil. 2:20-22.

8. Yini leyasita Johane Makho kutsi atibekele imigomo yakamoya, futsi ngutiphi tibusiso latitfola ngekwenta njalo?

8 Ebusheni bakhe, Johane Makho wasisebentisa kahle sikhatsi sekungashadi. Yena namake wakhe Mariya, kanye nemzala wakhe Bhanabasi, bebangemalunga ekucala elibandla laseJerusalema. Kungenteka kutsi umndeni wakuboMakho bewuphila kamnandzi, ngobe bebanemuti wabo kulelidolobha futsi banesisebenti. (Imis. 12:12, 13) Ngetulu kwato tonkhe letintfo, ngisho aselijaha, Makho abengatinaki yena kuphela, futsi akazange enetiswe kuhlala ndzawonye kanye nekuphila imphilo lentofontofo. Kungenteka kutsi bungani labebakhe nebaphostoli bamenta waba nesifiso lesikhulu sekuba sitfunywa selivangeli. Ngako, ngemdlandla wahamba naPawula kanye naBhanabasi eluhambeni lwabo lwekucala lwetitfunywa telivangeli, futsi waba sikhonti sabo. (Imis. 13:5) Ngekuhamba kwesikhatsi, wahamba naBhanabasi, futsi ngemuva kwaloko wakhonta naPhetro eBhabhulona. (Imis. 15:39; 1 Phet. 5:13) Asati kutsi Makho wahlala sikhatsi lesingakanani angakashadi. Nanobe kunjalo, bekatiwa njengemuntfu labekulungele kukhonta labanye kanye nekwenta lokunyenti emsebentini waNkulunkulu.

9, 10. Lamuhla, ngumaphi ematfuba lavulekele emaKhristu lasemasha langakashadi kutsi andzise lizinga lahlanganyela ngalo emsebentini waNkulunkulu? Niketa sibonelo.

9 Lamuhla, bantfu labasha labanyenti ebandleni bakusebentisa kahle kungashadi kwabo kute bandzise lizinga labahlanganyela ngalo emsebentini waNkulunkulu. NjengaMakho naThimothi, bayacaphela kutsi kungashadi kuvula litfuba ‘lekubambelela eNkhosini ngalokuphelele.’ (1 Khor. 7:35) Lena yinzuzo lenhle sibili. Manyenti ematfuba labavulekele​—kuba ngemahlahlandlela, kukhonta lapho kunesidzingo lesikhulu sebamemeteli beMbuso, kufundza lolunye lulwimi, kusita ekwakhiweni kwemaHholwa eMbuso nobe takhiwo teligatja, kuya eSikolweni Sekuceceshelwa Imisebenti YebuKhristu, kanye nekukhonta eBethel. Nangabe usemusha futsi ungakashadi, uwasebentisa kahle yini lamatfuba lonawo?

10 Umzalwane lokutsiwa nguMark wacala kuba lihlahlandlela nakasondzela eminyakeni lengu-20, waya eSikolweni Sekuceceshelwa Imisebenti YebuKhristu, futsi sewukhonte etabelweni letehlukehlukene emaveni lamanyenti. Nakacabanga ngeminyaka lengu-25 layicitse asemsebentini wasikhatsi sonkhe, utsi: “Ngiye ngetama kukhutsata bonkhe bantfu ebandleni, kuhamba nabo ensimini, kwenta kuhambela kwekwelusa, kubamemela endlini yami kute sidle ndzawonye, kanye nekuhlela imibutsano yekutijabulisa lephindze ibe sikhutsato. Tonkhe letintfo tiye tangiletsela injabulo lenkhulu kakhulu.” Njengobe emavi aMark aveta, injabulo lenkhulu ekuphileni itfolakala ngekupha, futsi kunikela kuphila kwakho emsebentini longcwele kuvula ematfuba lamanyenti ekupha labanye. (Imis. 20:35) Lamuhla, bantfu labasha banalokunyenti labangakwenta emsebentini weNkhosi ngisho nobe kungutiphi tintfo labatitsandzako, emakhono kanye nalokuhlangenwe nako labanako ekuphileni.​—1 Khor. 15:58.

11. Ngutiphi letinye tinzuzo letitfolakala ngekungakugijimeli kushada?

11 Ngisho nobe bantfu labasha labanyenti bangase bakujabulele kugcine bashadile, kodvwa kunetizatfu letinhle tekungakugijimeli kushada. Pawula wakhutsata bantfu labasebasha kutsi balindze kute kwendlule ‘sikhatsi sekwehlulwa yinkhanuko,’ lokusikhatsi lapho inkhanuko inemandla lamakhulu khona. (1 Khor. 7:36) Kutsatsa sikhatsi kutsi utati kahle futsi utfole lokuhlangenwe nako lokudzingekako kute ukwati kukhetsa umuntfu lofanele longashada naye. Kwenta tifungo temshado kusincumo lesibalulekile, nalokufanele sihlale njalo.​—Shu. 5:2-5.

Kuba Ngulongakashadi Sewukhulile

12. (a) Ana umfelokati, wasibeketelela njani simo sakhe lebesesishintjile? (b) Nguyiphi injabulo layitfola?

12 Ana, lokukhulunywa ngaye eVangelini laLukha, weva buhlungu kakhulu ngesikhatsi indvodza yakhe ifa ngemuva kweminyaka lesikhombisa nje bashadile. Asati kutsi bebanabo yini bantfwana, nobe kutsi wakucabangela yini kuphindze ashade. Nanobe kunjalo, liBhayibheli litsi ngesikhatsi aneminyaka lengu-84 budzala abesolo angumfelokati. Ngekwaloko lelikushoko, singaphetsa ngekutsi Ana wasebentisa simo sakhe lebesesishintjile kute asondzelane naJehova. “Abehlala ethemphelini, akhonta, azila kudla, athandaza imini nebusuku.” (Luk. 2:36, 37) Ngako-ke, kukhonta Nkulunkulu ngiko lobekubaluleke kakhulu ekuphileni kwakhe. Kwenta kanjalo bekudzinga kutsi atimisele futsi ente imetamo, kodvwa ekugcineni watfola umvuzo lomkhulu. Waba nenjabulo yekubona umntfwana longuJesu, futsi wafakaza kulabanye mayelana nekukhululwa Mesiya labetawukuletsa ngekushesha.​—Luk. 2:38.

13. (a) Yini leveta kutsi Dokhasi abehlanganyela ngenkhutsalo ebandleni? (b) Wabusiswa njani Dokhasi ngekulunga kanye nemusa wakhe?

13 Wesifazane lotsite libito lakhe lokunguDokhasi nobe Thabitha, abehlala eJopha, lobekulitheku lelisenyakatfo-nshonalanga yeJerusalema. Ngesizatfu sekutsi liBhayibheli alisho kutsi abenendvodza, kufanele kutsi abengakashadi ngaleso sikhatsi. Dokhasi ‘abecitsa sonkhe sikhatsi sakhe enta lokuhle.’ Abentela bafelokati kanye nalabanye bantfu timphahla tekugcoka, futsi loko kwabenta bamtsandza kakhulu. Ngako-ke, ngesikhatsi agula futsi ekugcineni afa, libandla latfumela kutsi kulandvwe Phetro kute atewubavusela dzadzewabo lotsandzekako. Indzaba yekuvuswa kwakhe yasakateka kuyo yonkhe iJopha, futsi bantfu labanyenti baba ngemakholwa. (Imis. 9:36-42) Ngesizatfu semusa wakhe longakavami, kungenteka kutsi Dokhasi wahlanganyela ekubasiteni.

14. Yini leyenta emaKhristu langakashadi asondzele kuJehova?

14 Njenga-Ana naDokhasi, labanyenti ebandleni batitfola bangakashadi lapho sebakhulile. Labanye kungenteka kutsi abazange bamtfole umuntfu lokahle labebangashada naye. Labanye bona badivosa nobe bashonelwa ngumuntfu labebashade naye. Ngesizatfu sekutsi emaKhristu langakashadi ete umuntfu langatsembela kuye, afundza kwetsembela kakhulu kuJehova. (Taga 16:3) Silvia, dzadze longakashadi losakhonte eBethel iminyaka lengetulu kwa-38, utsatsa kungashadi njengesibusiso. Uyavuma: “Ngaletinye tikhatsi ngiphelelwa ngemandla ngesizatfu sekutsi kufanele ngihlale ngitimele. Ngiye ngitibute kutsi ‘ngubani lotawungikhutsata?’” Nanobe kunjalo, uchubeka atsi: “Kwetsemba kutsi Jehova ukwati kancono loko lengikudzingako kuyangisita kutsi ngisondzelane naye. Sikhutsato lengisitfolako sivame kuvela endzaweni lebengingacabangi kutsi singavela kuyo.” Nobe kunini lapho sisondzela kuJehova, uhlale asabela ngendlela lenemusa futsi lesicinisako.

15. EmaKhristu langakashadi ‘angayivula njani inhlitiyo’ yawo ekutsandzeni labanye?

15 Kungashadi kusivulela litfuba lelikhetsekile ‘lekuvula tinhlitiyo’ tetfu ekutsandzeni labanye. (Fundza 2 Khorinte 6:11-13.) Jolene, dzadze longakashadi futsi losacitse iminyaka lengu-34 emsebentini wasikhatsi sonkhe, utsi: “Ngiye ngatimisela kutsi ngakhe buhlobo lobusedvute nebantfu, hhayi nalabo lengilingana nabo kuphela, kodvwa nato tonkhe tinhlobo tebantfu. Kungashadi kulitfuba lelihle kakhulu lekupha Jehova, umndeni wakho, bazalwane nabodzadze, kanye nabomakhelwane bakho. Njengobe ngikhula, ngiya ngijabula kakhulu ngekungashadi kwami.” Bantfu lasebakhulile, labagulako, batali labakhulisa bantfwana babodvwa, labasha, kanye nalabanye ebandleni bayajabula ngekusekelwa lokute bugovu labakutfola kubantfu labangakashadi. Kuliciniso kutsi ngaso sonkhe sikhatsi lapho sikhombisa lutsandvo kulabanye, sitiva sijabula. Ungakwati yini nawe ‘kuvula inhlitiyo’ yakho ekutsandzeni labanye?

Kuba Ngulongakashadi Kuphila Kwakho Konkhe

16. (a) Kungani Jesu ahlala angakashadi kuphila kwakhe konkhe? (b) Pawula wakusebentisa kahle ngayiphi indlela kungashadi kwakhe?

16 Jesu akazange ashade; bekufanele ahlele futsi afeze sabelo sakhe sekushumayela. Abehamba emabanga lamadze, acala kusebenta kusesekuseni kakhulu kute kube sebusuku, futsi ekugcineni wanikela ngekuphila kwakhe kwaba ngumhlatjelo. Ngesizatfu sekutsi abengakashadi, wakwati kuwufeza umsebenti wakhe. Umphostoli Pawula wahamba tinkhulungwane temamayela futsi wahlangabetana nebumatima lobunyenti emsebentini wakhe wekushumayela. (2 Khor. 11:23-27) Nanobe kungenteka kutsi abeshadile ekucaleni, kodvwa wakhetsa kuhlala angakashadi ngemuva kwekutfola sabelo sekuba ngumphostoli. (1 Khor. 7:7; 9:5) Ngesizatfu semsebenti waNkulunkulu, boJesu naPawula bakhutsata labanye kutsi balingise sibonelo sabo nabangakhona. Nanobe kunjalo, abazange batsi kute umuntfu afanelekele umsebenti waNkulunkulu kufanele angashadi.​—1 Thim. 4:1-3.

17. Labanye lamuhla baye batilandzela njani tinyatselo taJesu naPawula, futsi kungani singaciniseka ngekutsi Jehova uyajabula ngalabo labatidzela ngalendlela?

17 Ngendlela lefananako, labanye lamuhla baye bakhetsa kuhlala bangakashadi kute bayiphishanekele kancono imisebenti yaNkulunkulu. Harold, lokukhulunywe ngaye ekucaleni, uye wajabulela iminyaka lengu-56 yekukhonta eBethel. Utsi: “Ngesikhatsi ngihlanganisa iminyaka lelishumi ngiseBethel, besengibone bantfu labanyenti labashadile bahamba eBethel ngesizatfu semphilo nobe sidzingo sekunakekela batali lasebakhulile. Batali bami besebashone bobabili. Bengiyitsandza kakhulu iBethel, futsi bengingafuni kulahlekelwa ngiyo ngesizatfu sekushada.” Ngalokufananako, Margaret, losekabe lihlahlandlela sikhatsi lesidze watsi: “Ekuphileni kwami, akhona ematfuba lavuleka ekutsi ngishade, kodvwa bengenta umsebenti lojabulisa kakhulu wekuba lihlahlandlela. Ngakwati kuyisebentisa kahle inkhululeko yami yekungashadi ngekutsi ngihlale ngimatasatasa emsebentini wekushumayela, futsi loku kungiletsele injabulo lenkhulu.” Kuliciniso kutsi Jehova angeke abakhohlwe bantfu labenta kutidzela lokute bugovu lokufanana naloku ngesizatfu sekukhonta kweliciniso.​—Fundza Isaya 56:4, 5.

Tisebentise Kahle Timo Takho

18. Labanye bangawakhutsata futsi bawasekele njani emaKhristu langakashadi?

18 Kufanele siwancome futsi siwakhutsate onkhe emaKhristu langakashadi lenta konkhe lokusemandleni awo kute akhonte Jehova. Siwatsandza ngaloko langiko, futsi siyajabula ngemsebenti wawo lomuhle lawentako ebandleni. Nangabe siba ‘bomnakabo, bodzadzewabo, bonina, kanye nebantfwana babo’ beliciniso, angeke bative bangenabani.​—Fundza Makho 10:28-30.

19. Yini longayenta kute ukusebentise kahle kungashadi kwakho?

19 Ngisho nobe ungakashadi ngobe utikhetsele nobe ngesizatfu setimo, shengatsi letibonelo letiseBhayibhelini kanye netalamuhla tingakucinisekisa kutsi ungakwati kuba nekuphila lokujabulisako nalokuzuzisako. Letinye tipho tilindzelwa ngekulangatelela, kantsi letinye tona atikalindzelwa nakancane. Letinye tisheshe tijatjulelwe, kantsi kubaluleka kwaletinye kubonakala ngekuhamba kwesikhatsi. Lokunyenti kuya ngesimo sengcondvo setfu. Yini longayenta kute ukusebentise kahle kungashadi kwakho? Sondzela kuJehova, bani nalokunyenti longakwenta emsebentini wakhe, futsi uvule inhlitiyo yakho ekutsandzeni labanye. Njengemshado, kungashadi nako kungaba netinzuzo nangabe sikutsatsa ngendlela Nkulunkulu lakutsatsa ngayo futsi sikusebentisa kahle.

Usakhumbula?

• Kungashadi kungaba sipho ngatiphi tindlela?

• Kungashadi kungaba sibusiso ngayiphi indlela kubantfu labasebasha?

• Nguwaphi ematfuba emaKhristu langakashadi lanawo ekusondzela kuJehova kanye newekuvula inhlitiyo ekutsandzeni labanye?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]