Skip to content

Skip to table of contents

“Ami hakarak bá hamutuk ho imi”

“Ami hakarak bá hamutuk ho imi”

“Ami hakarak bá hamutuk ho imi, tanba ami rona ona katak Maromak hamutuk ho imi.”—ZACARIAS (ZAKHARIA) 8:23.

KNANANUK: 32, 31

1, 2. (a) Jeová fó sai nanis profesia ida kona-ba saida? (b) Ita sei koʼalia kona-ba pergunta saida deʼit iha lisaun neʼe? (Haree dezeñu iha leten.)

KOʼALIA kona-ba ita-nia tempu, Jeová hatete: “Sei akontese iha loron sira neʼebá katak mane naʼin-sanulu husi lian hotu husi nasaun sira sei kaer metin, sin, sira sei kaer metin duni ema judeu ida nia roupa, no hatete: ‘Ami hakarak bá hamutuk ho imi, tanba ami rona ona katak Maromak hamutuk ho imi.’” (Zacarias [Zakharia] 8:23) Mane naʼin-sanulu neʼe reprezenta ema neʼebé iha esperansa atu moris iha rai. Ema judeu reprezenta ema kose-mina sira neʼebé Bíblia bolu nuʼudar “Izraél Maromak nian”. (Galásia 6:16) Mane naʼin-sanulu kaer metin ba ema judeu nia roupa, no sira hakarak tebes atu adora Jeová hamutuk ho ema kose-mina sira, tanba sira hatene katak Jeová fó ninia bensaun ba ema kose-mina sira.

2 Hanesan profeta Zacarias, Jesus mós hatete katak Maromak nia povu sei iha unidade. Jesus hatete katak ninia dixípulu sei fahe ba grupu rua, grupu ida bolu “bibi-lubun kiʼik”, no ida seluk bolu “bibi seluk”. Sira hotu sei sai “lubun ida deʼit”, no iha “bibi-atan ida deʼit”. (Lucas 12:32; João 10:16) Maibé neʼe bele hamosu pergunta balu kona-ba grupu rua neʼe: (1) Ema husi bibi seluk presiza hatene hotu ema kose-mina sira-nia naran ka lae? (2) Ema kose-mina tenke hatudu hahalok saida? (3) Se ema ida husi ita-nia kongregasaun mak komesa han paun no hemu tua-uvas iha Memoriál, ita presiza hatudu hahalok saida? (4) Ita presiza preokupa ho ema barak tan mak han paun no hemu tua iha Memoriál ka lae? Mai ita koʼalia kona-ba pergunta sira-neʼe ida-idak.

ITA PRESIZA HATENE HOTU EMA KOSE-MINA SIRA-NIA NARAN KA LAE?

3. Tanbasá mak ita la presiza hatene sesé deʼit mak ema kose-mina?

3 Ema husi bibi seluk presiza hatene ema kose-mina hotu neʼebé sei moris hela nia naran ka lae? Resposta mak la presiza. Tanbasá? Tanba bainhira ema ida hetan kose-mina, neʼe hanesan nia foin simu konvite deʼit, ninia fatin iha lalehan seidauk metin. Tan neʼe mak Satanás hakarak uza “profeta falsu sira . . . koko atu lohi mós sira neʼebé Maromak hili ona”. (Mateus 24:24) Se Jeová seidauk foti desizaun katak ema kose-mina ida serve duni atu simu ninia kolen, ita mós la bele hatene ho loloos katak ema neʼe sei bá duni lalehan. Jeová mak sei determina no fó marka ikus ba ema kose-mina neʼebé laran-metin iha tempu neʼebé nia foin atu mate, ka selae iha tempu antes “terus boot” foin atu hahú. (Apokalipse 2:10; 7:3, 14) Tan neʼe mak saugati deʼit atu buka-hatene sesé deʼit mak sei sai ema kose-mina naʼin-144.000. [1] (Haree nota husi lisaun.)

4. Se bibi seluk la hatene ema kose-mina sira neʼebé sei moris hela nia naran, oinsá mak sira bele “bá hamutuk” ho sira?

4 Entaun, se bibi seluk la hatene ema kose-mina sira neʼebé sei moris hela nia naran, oinsá mak sira bele “bá hamutuk” ho sira? Mai ita haree fali ba profeta Zacarias nia liafuan kona-ba mane naʼin-sanulu neʼe. Bíblia hatete katak sira sei “kaer metin duni ema judeu ida nia roupa, no hatete: ‘Ami hakarak bá hamutuk ho imi, tanba ami rona ona katak Maromak hamutuk ho imi’”. Maski iha neʼe temi “ema judeu ida, maibé liafuan sira tuirmai uza “imi”. Neʼe dehan katak sira ema barak, laʼós ema ida deʼit. Tan neʼe mak la presiza koñese ema kose-mina ida-idak, maibé tenke hatene deʼit grupu neʼe sé hodi ita bele apoia sira. Eskritura sira nunka hatete atu ita tuir ema, maibé tuir Jesus deʼit nuʼudar ita-nia Ulun.—Mateus 23:10.

EMA KOSE-MINA TENKE HATUDU HAHALOK SAIDA?

5. Ema kose-mina tenkesér hanoin didiʼak kona-ba avizu saida, no tanbasá?

5 Ema neʼebé han paun no hemu tua iha Memoriál tenke hanoin didiʼak kona-ba avizu neʼebé hakerek iha 1 Korinto 11:27-29. (Lee.) Tanbasá mak apóstolu Paulo fó avizu hanesan neʼe? Tanba se ema kose-mina ida la kaer metin ba ninia relasaun diʼak ho Jeová, no kontinua han paun no hemu tua-uvas iha Memoriál, nia la hatudu respeitu. (Ebreu 6:4-6; 10:26-29) Avizu hanesan neʼe mós ajuda fó-hanoin ba ema kose-mina sira katak sira-nia kolen iha lalehan seidauk metin ba sira. Sira presiza kontinua hakaʼas an atu ‘halai ho hakarak atu simu kolen neʼebé Maromak bolu sira atu simu, katak moris iha lalehan liuhusi Kristu Jesus’.—Filipe 3:13-16.

6. Ema kose-mina tenkesér sente oinsá kona-ba sira-nia an?

6 Apóstolu Paulo husu ema kose-mina sira “atu moris ho loloos nuʼudar ema neʼebé Maromak hili ona”. Oinsá mak sira bele halo nuneʼe? Paulo dehan: “Sempre hatudu haraik-an no laran-maus, hodi hatudu pasiénsia, no tahan malu iha domin, no hakaʼas an atu nafatin iha unidade liuhusi espíritu santu, atu imi iha dame iha imi-nia leet.” (Éfeso 4:1-3) Jeová nia espíritu santu ajuda ninia atan atu sai haraik an, laʼós foti an. (Koloso 3:12) Tan neʼe mak ema kose-mina tenke haraik an. Sira tenke rekoñese katak Jeová la fó espíritu santu ba sira barak liu fali bibi seluk. Sira la bele hanoin katak sira hatene Bíblia kleʼan liu fali ema seluk, ka sira mak ema importante liu fali ema seluk. Sira mós la rekomenda ba ema seluk atu han paun no hemu tua iha Memoriál, tan deʼit sira hanoin katak ema neʼe mós hetan ona kose-mina. Sira tenke rekoñese katak só Jeová deʼit mak bele fó konvite ba ema atu hetan kose-mina.

7, 8. Saida deʼit mak ema kose-mina sira la bele halo, no tanbasá?

7 Maski hetan konvite atu bá lalehan mak priviléjiu boot ida, maibé ema kose-mina ida la hein ba ema atu hatudu respeitu ba sira liu fali ema seluk. (Éfeso 1:18, 19; lee Filipe 2:2, 3.) Bainhira Jeová nia espíritu santu fó sasin ba sira katak sira hetan ona kose-mina, sira mesak deʼit mak hatene. Tan neʼe se ema ida mak la fiar katak sira hetan ona kose-mina, ema kose-mina neʼe la bele hakfodak. Sira mós tenke rekoñese katak eskritura fó duni avizu ba ema hotu atu la bele fiar lalais ba ema neʼebé hatete katak sira simu ona knaar espesiál husi Maromak. (Apokalipse 2:2) Sira tenke kuidadu atu la dada atensaun ba sira-nia an. Porezemplu, sira sei nunka hakarak fó-hatene ba ema ida neʼebé sira foin hasoru katak sira mak ema kose-mina ida. No karik sira deside atu la konta ida-neʼe ba ema ida. Sira mós sei la gaba an kona-ba sira-nia futuru iha lalehan.—1 Korinto 1:28, 29; lee 1 Korinto 4:6-8.

8 Buat seluk neʼebé ema kose-mina sei la halo mak buka deʼit ema kose-mina seluk atu ransu hamutuk. Sira la forma grupu ketak atu estuda Bíblia ho razaun katak halo nuneʼe bele hametin liután sira-nia relasaun ba malu. (Galásia 1:15-17) Tanba neʼe bele sobu kongregasaun nia unidade no mós kontra espíritu santu, tanba espíritu santu mak ajuda Jeová nia povu atu iha dame no unidade.—Lee Roma 16:17, 18.

ITA TENKE HATUDU HAHALOK SAIDA?

9. Tanbasá mak ita tenke kuidadu iha dalan neʼebé ita trata ema neʼebé han paun no hemu tua iha Memoriál? (Haree kaixa “ Domin hatudu respeitu.”)

9 Ita tenke trata ema neʼebé han paun no hemu tua iha Memoriál iha dalan saida? Jesus hatete ba ninia dixípulu sira: “Imi hotu mak maun-alin.” No nia mós dehan: “Ema neʼebé foti an, Maromak sei hatún, no ema neʼebé haraik an, Maromak sei foti aas.” (Mateus 23:8-12) Tan neʼe sala atu foti aas ema ida, maski ema neʼe mak Kristu nia alin kose-mina ida. Bíblia anima duni ita atu banati-tuir katuas kongregasaun sira, maibé atu banati-tuir sira-nia fiar. Bíblia nunka hakarak ita atu foti ema ida sai ita-nia ulun ka lider. (Ebreu 13:7) Maski Bíblia haruka ita atu “hatudu respeitu neʼebé kleʼan liu ba katuas sira”, neʼe laʼós tan deʼit sira ema kose-mina, maibé tanba sira “tau matan didiʼak ba kongregasaun” no “serbisu makaʼas atu koʼalia no hanorin”. (1 Timóteo 5:17) Tan neʼe, ba ema kose-mina, sira sente moe se ita mak gaba ka fó atensaun liu ba sira. Piór liu mak se ita fó hotu atensaun ba sira, neʼe bele halo sira sai foti an. (Roma 12:3) Ita lakohi duni atu halo hanesan neʼe hodi halo Kristu nia alin kose-mina ida sidi, loos ka lae?—Lucas 17:2.

Ita tenke trata ema neʼebé han paun no hemu tua iha Memoriál iha dalan saida? (Haree parágrafu 9-11)

10. Oinsá mak ita bele hatudu respeitu ba ema kose-mina sira?

10 Oinsá mak ita bele hatudu respeitu ba ema kose-mina sira? Ita la bele husu sira oinsá mak sira hetan kose-mina, ida-neʼe pergunta privadu, ita laiha direitu atu hatene. (1 Tesalónika 4:11; 2 Tesalónika 3:11) Ita mós la bele hanoin katak tanba sira ema kose-mina, entaun sira-nia inan-aman, kaben, família seluk mós ema kose-mina hotu. Tanba esperansa neʼe laʼós tutan husi jerasaun ida ba jerasaun seluk. (1 Tesalónika 2:12) Ita mós tenke kontrola ita-nia an atu la husu ba ema kose-mina nia kaben kona-ba sira sente oinsá tanba hatene ona katak iha mundu foun sira la hamutuk tan ho sira-nia kaben. Pergunta hanesan neʼe bele halo ema sente laran-triste. Ita fiar duni katak iha futuru Jeová sei loke ninia liman atu “halo kontente buat hotu neʼebé moris nia hakarak”.—Salmo (Mazmur) 145:16.

11. Tanbasá mak la adora ema bele proteje ita?

11 Ema neʼebé trata ema kose-mina iha dalan neʼebé loos mós bele proteje sira-nia an rasik. Eskritura hatete katak “maun-alin falsu sira” bele dolar tama subasubar ba kongregasaun laran. (Galásia 2:4, 5; 1 João 2:19) Ema bosok-teen sira hanesan neʼe mós bele hatete katak sira mak ema kose-mina ida. No maski ema ida kose-mina duni, karik nia mós bele sai husi lia-loos. (Mateus 25:10-12; 2 Pedro 2:20, 21) Se ita mak la monu ba lasu atu adora ema, neʼe bele proteje ita atu la husik ema sira-neʼe halo ita sai husi lia-loos. No bainhira ita haree ema neʼebé serbí Jeová ba tempu kleur ona maibé sai husi lia-loos, ita-nia fiar ba Jeová sei ajuda ita hamriik metin nafatin.

PRESIZA PREOKUPA HO EMA KOSE-MINA AUMENTA KA LAE?

12, 13. Tanbasá mak ita la presiza preokupa ho ema naʼin-hira mak han paun no hemu tua iha Memoriál?

12 Uluk ita haree ema neʼebé han paun no hemu tua iha Memoriál menus ba beibeik, maibé iha tinan hirak-neʼe, ema sira-neʼe aumenta barak fali. Ita presiza preokupa ho ida-neʼe ka lae? Lalika. Mai ita koʼalia kona-ba buat balu atu fó-hanoin ita.

13 “Jeová hatene sira neʼebé ninian.” (2 Timóteo 2:19) Irmaun sira neʼebé sura ema iha Memoriál mós la hatene ho loloos sé mak ema kose-mina ida. Tanba dala ruma ema neʼebé hanoin sala mós bele han paun no hemu tua iha Memoriál. Ema sira-neʼe ikusmai foin hatene katak sira la hetan kose-mina no para husi han paun no hemu tua iha Memoriál. Balu tan, tanba sira iha moras mentál ka problema ho emosaun mak halo sira fiar katak sira mós sei ukun hamutuk ho Kristu iha lalehan. Tan neʼe, ita la bele hatene ho loloos ema kose-mina naʼin-hira mak sei moris hela iha rai.

14. Bíblia hatete saida kona-ba ema kose-mina neʼebé sei moris iha rai iha tempu terus boot hahú?

14 Iha rai barak sei iha ema kose-mina bainhira Jesus mai atu halibur sira ba lalehan. Bíblia hatete katak iha tempu neʼebá, Jesus “sei haruka ninia anju sira, no ho lian trombeta nian neʼebé boot, sira sei halibur ema neʼebé Maromak hili ona husi mundu nia parte haat, husi lalehan nia parte ida toʼo lalehan nia parte seluk”. (Mateus 24:31) Eskritura sira hatete duni katak iha loron ikus sira, ema kose-mina neʼebé moris iha rai hela uitoan deʼit. (Apokalipse 12:17) Maibé Bíblia la hatete katak iha tempu terus boot hahú, hela deʼit ema naʼin-hira.

15, 16. Ita presiza komprende saida kona-ba ema naʼin-144.000 neʼebé Jeová hili?

15 Jeová mak deside iha tempu saida mak nia atu hili ema kose-mina sira. (Roma 8:28-30) Iha tempu neʼebé Jesus mate no moris-hiʼas fali mak Jeová komesa hili ema kose-mina. Karik ema husi kongregasaun hotu iha apóstolu sira-nia tempu mós ema kose-mina. Liutiha husi sira-nia tempu toʼo loron ikus hahú, ema barak bolu sira-nia an kristaun, maibé Jesus kompara sira hanesan “duʼut aat”. Maski nuneʼe, Jeová hili nafatin ema balu husi tempu neʼebá, sira mak ema neʼebé Jesus kompara hanesan “trigu”. (Mateus 13:24-30) Durante loron ikus sira-neʼe Jeová mós kontinua hili ema kose-mina sira. [2] (Haree nota husi lisaun.) Se Jeová mak deside atu hein toʼo mundu besik remata ona mak foin hili tan ema balu, sé mak bele dehan katak Jeová halo buat neʼebé la loos? (Isaías [Yesaya] 45:9; Daniel 4:35; lee Roma 9:11, 16.) [3] (Haree nota husi lisaun.) Ita tenke kuidadu atu la sai hanesan serbisu-naʼin iha Jesus nia ai-knanoik, neʼebé murmura kona-ba sira-nia naʼi, tanba nia fó kolen neʼebé hanesan ba sira neʼebé tama serbisu ikus.—Lee Mateus 20:8-15.

16 Laʼós ema hotu neʼebé hetan kose-mina sei sai “atan laran-metin no matenek”. (Mateus 24:45-47) Iha apóstolu sira-nia tempu, Jeová no Jesus uza ema uitoan deʼit hodi tau matan no hanorin dixípulu seluk. No Jeová no Jesus mós uza ema kose-mina balu deʼit hodi hakerek Eskritura Lia-Gregu. Ohin loron mós hanesan, ema kose-mina uitoan deʼit mak simu knaar atu tau matan ba ai-han espirituál “iha tempu loloos”.

17. Husi lisaun neʼe ita aprende saida?

17 Ita aprende saida husi lisaun neʼe? Ita aprende katak Jeová fó esperansa no kolen ba ema grupu rua. Grupu primeiru mak ema “judeu” ka ema kose-mina, no sira-nia kolen mak atu ukun hamutuk ho Jesus iha lalehan. Grupu segundu mak “mane naʼin-sanulu” ka ema neʼebé hetan esperansa atu moris ba nafatin iha rai. Grupu rua neʼe tenkesér halo tuir Jeová nia ukun-fuan hotu no hatudu laran-metin ba nia. Sira tenkesér haraik an, no iha unidade. Sira mós tenkesér ajuda kongregasaun atu kaer metin ba kongregasaun nia dame. Ita hatene katak loron ikus sira besik toʼo ona ninia rohan, tan neʼe mai ita ho hakarak ida deʼit atu laʼo tuir ita-nia bibi-atan Kristu hodi serbí Jeová.

^ [1] (parágrafu 3) Salmo (Mazmur) 87:5, 6 hatudu katak iha futuru, karik ita sei hatene ema kose-mina hotu nia naran neʼebé saʼe ona ba lalehan atu ukun hamutuk ho Jesus.—Roma 8:19.

^ [2] (parágrafu 15) Maski Apóstolu 2:33 hatete katak Jesus mós hola parte iha prosesu atu hili ema kose-mina, maibé konvite nia Naʼin mak Jeová.

^ [3] (parágrafu 15) Atu hatene liután, haree “Pertanyaan Pembaca” husi Menara Pengawal, 1 Maiu 2007, pájina 30-31.