Skip to content

Skip to table of contents

Kuandu ita-nia kaben mate

Kuandu ita-nia kaben mate

BÍBLIA koʼalia ho klaru: Mane ida tenke ‘hadomi nia kaben hanesan nia an rasik’. No mós feto ida tenke “hamtaʼuk nia laʼen”. Sira naʼin-rua presiza halaʼo sira-nia knaar nuʼudar “isin ida deʼit”. (Efeso 5:33; Gênesis [Kejadian] 2:23, 24) Durante tempu neʼebé sira kaben, sira-nia relasaun no domin ba malu sai metin liu. Ita bele kompara ida-neʼe ho ai-hun rua nia abut sira neʼebé moris besik malu. Abut sira-neʼe halai hamutuk no sai ida deʼit, hanesan neʼe mós ho kaben-naʼin neʼebé kontente, sira-nia sentimentu bele sai metin hamutuk.

Maibé saida mak akontese kuandu laʼen ka feen mate? Sira-nia relasaun neʼebé metin kotu ona. Depois ida neʼebé sei moris sente laran-tun, mesamesak no dala ruma sente hirus ka laran-kanek. Daniella a neʼebé kaben ba tinan 58 ona, hatene ema barak neʼebé sira-nia kaben mate, maibé Daniella ladún komprende sira-nia situasaun toʼo ninia laʼen rasik mate mak nia foin sente. Daniella hatete: “Ita la bele komprende esperiénsia hanesan neʼe se ida-neʼe seidauk akontese ba ita.”

SENTIMENTU LARAN-TARIDU

Matenek-naʼin balu dehan katak laran-taridu neʼebé ita sente kuandu ita-nia kaben mate mak makaʼas liu hotu sentimentu seluk. Ema barak mós sente hanesan neʼe. Ezemplu ida mak Millie. Nia laʼen mate tinan barak liubá. Hodi esplika kona-ba nia moris nuʼudar feto-faluk, nia dehan: “Haʼu sente hanesan ema neʼebé lakon kbiit atu halo buat ida.” Ho liafuan neʼe, Millie neʼebé kaben ba tinan 25 ona koʼalia kona-ba ninia triste kuandu nia laʼen mate.

Uluk Susan hanoin katak feto-faluk sira neʼebé sente triste ba tinan barak tanba sira-nia kaben mate mak hatudu triste demais. Maibé ikusmai Susan nia laʼen neʼebé sira kaben ba tinan 38 mós mate. Husi tempu neʼe, tinan 20 liu tiha ona. Nia hatete: “Haʼu hanoin nia loroloron.” Nia matabeen tun beibeik tanba nia hanoin nia laʼen tebetebes.

Bíblia mós hatete katak triste neʼebé ita sente kuandu ita-nia kaben mate mak makaʼas no ba tempu naruk. Bainhira Sara mate, nia laʼen Abraão “halerik no tanis tanba Sara”. (Gênesis [Kejadian] 23:1, 2) Maski Abraão fiar iha moris-hiʼas maibé nia sente triste tebes bainhira nia doben mate. (Ebreu 11:17-19) Jacob neʼebé lakon nia feen Raquel, la haluha nia ba tempu kleur. Maibé nia gosta koʼalia ba nia oan-mane sira kona-ba nia.—Gênesis [Kejadian] 44:27; 48:7.

Husi Bíblia nia ezemplu sira-neʼe, saida mak ita aprende? Mane no feto faluk sira dala ruma bele sente triste ba tinan barak. Ita la bele hanoin katak sira ema fraku tanba sira tanis no sente triste. Maibé ita tenke rekoñese katak ida-neʼe mak buat neʼebé baibain deʼit tanba sira lakon ema neʼebé sira hadomi tebes. Sira sei presiza ita-nia domin no apoiu.

LA HANOIN BARAK BA LORON ABAN

Kuandu mane ka feto sai faluk, ida-neʼe la dehan katak agora sira-nia moris fasil no simples hanesan uluk kuandu sira sei klosan. Kuandu mane no feto kaben ba tinan barak, baibain laʼen hatene oinsá atu fó kmaan ba ninia feen kuandu nia sente triste ka estrese. Maibé kuandu nia laʼen mate, feen la bele ona hetan kmaan neʼe. Hanesan neʼe mós, durante tinan barak neʼebé kaben-naʼin moris hamutuk, feen ida hatene oinsá atu halo ninia laʼen sente kontente. Liuhusi feen nia hakoʼak, liafuan kmaan no dalan neʼebé nia tau matan ba ninia laʼen nia presiza, mane neʼe sente ninia moris kompletu. Se nia feen mate, nia sente mamuk iha laran. Tan neʼe, ema balu neʼebé lakon sira-nia kaben sente taʼuk uitoan kona-ba futuru. Bíblia nia matadalan saida mak bele ajuda sira atu hetan dame no sente seguru?

Maromak bele ajuda ita atu tahan loron ida hakat ba hakat

“Keta hanoin resin kona-ba loron-aban, basá loron-aban sei hanoin nia susar rasik. Ba loron ida, toʼo ona nia todan.” (Mateus 6:34) Jesus koʼalia liafuan sira-neʼe liuliu kona-ba ema nia presiza loroloron nian. Maibé liafuan sira-neʼe ajuda ona ema barak atu tahan kuandu sira-nia kaben mate. Kuandu Charles nia feen mate, fulan balu liutiha neʼe nia hatete: “Toʼo agora haʼu hanoin tebetebes Monique, no dala ruma haʼu-nia sentimentu neʼe sai makaʼas liu. Maibé haʼu hatene katak ida-neʼe baibain deʼit no haʼu presiza tempu atu haʼu-nia laran-moras bele menus uitoan.”

Sin, Charles presiza tempu balu atu sente diʼak fali. Maibé saida mak ajuda nia atu tahan? Nia hatete: “Ho Jeová nia ajuda, haʼu hakaʼas an atu la hanoin barak kona-ba loron aban nian.” Maski ninia sentimentu triste la lakon derrepente deʼit, maibé Charles la mout iha susar laran. Se Ita-nia kaben mate, koko atu tahan loron ida hakat ba hakat, karik loron tuirmai sei halo ita sente diʼak uitoan.

Tuir loloos, mate mak buat neʼebé kontra hasoru Jeová nia planu. Loloos mate mak parte husi “Diabu nia serbisu hotu”. (1 Joao 3:8, MF; Roma 6:23) Satanás uza mate no taʼuk ba mate atu halo ema sai hanesan atan neʼebé la iha esperansa. (Ebreu 2:14, 15) Nia hakarak ema sente duvida kona-ba moris iha mundu foun, katak sira sei la hetan haksolok. Tan neʼe, triste neʼebé ema sente tanba ninia kaben mate mai husi Adão nia sala no Satanás nia hakarak. (Roma 5:12) Jeová sei hadiʼa buat hotu neʼebé Satanás estraga hodi halakon mate. Sira neʼebé bele sente livre husi taʼuk mate, inklui mós ema neʼebé triste tanba lakon sira-nia kaben, hanesan Ita.

Kuandu ema hetan moris-hiʼas iha rai, klaru katak ema nia relasaun ba malu sei la hanesan uluk. Hanoin toʼok kona-ba inan-aman sira, avó sira no beiʼala sira neʼebé sei moris-hiʼas hodi ikusmai sai ema perfeitu hamutuk ho sira-nia oan no bei-oan sira. Ema sei la katuas-ferik ona. Tan neʼe, karik joven sira sei iha relasaun foun ho sira-nia beiʼala sira no hahú atu koñese malu didiʼak. Maibé ita bele fiar katak mudansa sira-neʼe mak ba ita hotu nia diʼak.

Iha buat barak neʼebé ita seidauk hatene kona-ba moris-hiʼas, hanesan oinsá ho sira neʼebé lakon kaben rua ka liu? Iha Jesus nia tempu, ema saduseu sira husu pergunta kona-ba feto neʼebé nia laʼen primeiru mate, depois nia laʼen segundu, terseiru toʼo hitu. (Lucas 20:27-33) Oinsá mak sira-nia relasaun kuandu ema hanesan neʼe hetan moris-hiʼas? Ita la hatene, no saugati deʼit atu hanoin demais ka sente estrese kona-ba buat neʼebé ita la hatene. Buat neʼebé ita presiza halo mak tau fiar ba Maromak. Buat neʼebé Jeová sei halo iha futuru mak buat neʼebé diʼak no ita bele hein ho kontente, laʼós ho taʼuk.

ESPERANSA MORIS-HIʼAS FÓ KMAAN BA ITA

Bíblia hanorin ho klaru katak, ema neʼebé ita hadomi neʼebé mate ona, sei moris-hiʼas. Bíblia mós konta kona-ba ema balu neʼebé hetan moris-hiʼas no ida-neʼe halo ita fiar metin liu katak “ema hotu neʼebé iha rate laran sei rona nia lian no sai husi rate”. (Joao 5:28, 29, MF) Iha tempu neʼebá, ema sei sente kontente tebes tanba sira bele hasoru fali ho ema neʼebé sai livre husi mate. Liafuan sira latoʼo hodi esplika haksolok neʼebé ema mate sira sei sente kuandu moris fali!

Kuandu ema mate sira moris-hiʼas, ema iha mundu tomak sei haksolok tebes. Ema rihun ba rihun neʼebé uluk mate sei moris fali. (Marcos 5:39-42; Apokalipse 20:13) Se ema neʼebé ita hadomi mate, ita bele sente kmaan hodi hanoin kleʼan kona-ba milagre neʼe.

Kuandu ema moris-hiʼas iha futuru, ema sei iha razaun atu sente triste ka lae? Bíblia nia resposta mak lae. Tuir Isaías (Yesaya) 25:8, Jeová “sei halakon mate ba nafatin”. Ida-neʼe katak ema nia triste no laran-susar neʼebé sira sente sei la iha tan, tanba liafuan sira-neʼe hatutan tan: “Ukun-Naʼin Boot Liu Hotu, Naʼi Jeová sei hamaran matan-been husi sira hotu nia matan.” Se Ita sente triste kona-ba Ita-nia kaben neʼebé mate, esperansa kona-ba moris-hiʼas bele halo Ita sente kontente fali.

Ema ida la bele komprende buat hotu kona-ba saida mak Maromak sei halo iha mundu foun. Jeová hatete: “Hanesan lalehan aas liu fali rai, nuneʼe mós haʼu-nia dalan sira aas liu fali imi-nia dalan sira, no haʼu-nia hanoin aas liu fali imi-nia hanoin.” (Isaías [Yesaya] 55:9) Jesus nia promete kona-ba moris-hiʼas fó ba ita oportunidade atu hatudu katak ita tau fiar ba Jeová, hanesan Abraão mós halo. Maibé, hodi hela iha mundu foun hamutuk ho ema neʼebé moris-hiʼas ita hotu presiza halo buat neʼebé Maromak hakarak agora.—Lucas 20:35.

ITA BELE FIAR METIN

Duké sai dúvida nafatin, diʼak liu atu haburas esperansa ba futuru. Husi ema nia haree, ita-nia futuru mak nakukun deʼit. Maibé Jeová fó ba ita esperansa kona-ba buat neʼebé diʼak liu. Ita la hatene loos oinsá mak Jeová sei fó buat neʼebé ita presiza no hakarak, maibé ita lalika duvida katak nia sei halo nuneʼe duni. Apóstolu Paulo hatete: “Esperansa neʼebé haree ho matan rasik laʼós esperansa. Sé mak iha esperansa ba buat neʼebé nia haree ona? Maibé ita iha esperansa kona-ba buat neʼebé ita la haree karik, ita hein ho pasiénsia.” (Roma 8:24, 25) Fiar metin ba Maromak nia promete sira sei ajuda ita atu tahan. Hodi tahan, ita bele moris iha futuru neʼebé kapás tebes, kuandu Maromak sei “fó buat neʼebé ó husu iha ó-nia laran”. Nia sei “halo kontente buat hotu neʼebé moris nia hakarak”.—Salmo (Mazmur) 37:4; 145:16; Lucas 21:19.

Tau fiar ba Jeová nia promete kona-ba futuru neʼebé kontente

Kuandu Jesus besik atu mate, ninia apóstolu sira sai laran-susar. Jesus fó kmaan ba sira hodi hatete: “Keta laran-taridu resin. Imi fiar iha Maromak, fiar mós iha haʼu.” Nia dehan ba sira: “Haʼu sei la husik imi oan-kiak; haʼu sei fila fali ba imi.” (Joao 14:1-4, 18, 27) Jesus nia liafuan sira-neʼe fó esperansa ba ema kose-mina sira durante tinan atus ba atus. Sira neʼebé hakarak atu hasoru fali ho ema neʼebé sira hadomi la presiza sente laran-susar demais. Jeová no ninia Oan sei la husik Ita atu triste nafatin. Loos duni, Ita bele fiar ida-neʼe ho laran-metin.

a Naran sira laʼós naran neʼebé loos.